KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult 28. juuli 2016, Võru tn 12, Põlva teatavaks-tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-8173 T

) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,

§ 97

p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, mille esinemisel võib kohus vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 sätestatud määra, võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Tõendatud on asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole küll esitanud tõendeid oma töövõimetuse kohta, kuid vastuväitest võib järeldada, et ta on olukorras, kus ta teiste laste ülalpidamiskohustuse ja varalise seisundi tõttu ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja on juba kohtule esitatud hagiavalduses omaks võtnud asjaolud, mis võimaldavad elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostja M. H. hageja E. H. välja igakuise elatise summas 15 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 5