Obsah (13)

§ 142§ 187§ 317§ 407§ 438§ 367§ 468§ 163§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175

Tsiviilasi nr 2-15-123150 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende es

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. AS STV esitas Tartu Maakohtule hagi R. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.04.2014 tüüptingimustega liitumislepingu nr
2. Lepinguga liitus kostja STV Digi Plus paketi teenustega. Pooled sõlmisid ka seadme kasutamise lepingu, millega kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja ei ole tasunud nõutud summasid. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 131,73 eurot. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 131,73 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 100,85 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis alates 21.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas põhivõlalt, kuid mitte rohkem kui 30,88 eurot.
3. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja hagiavalduse järgsel aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja viibib pikemat aega mujal“ (tl 61). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 52). Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt (tl 64) viibib R. K. Inglismaal. Tolli- ja Maksuameti andmebaasis (tl 65) on andmed R. K. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta viimati veebruarist 2015.a. Kuna kohtul puuduvad andmed R. K. täpse asukoha kohta, ta ei ela registrisse kantud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada 2 ja R. K. menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, samuti ei ole teada ta võimalik viibimiskoht Inglismaal, tuleb menetlusdokumendid R. K. kätte toimetada dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 10.05.2016 ning loetakse vastavalt

§ 317lg-le 5 kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja AS STV vahel sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

1. Hageja on esitanud viivisenõude lepingust (p 5.13) tulenevalt 0,15% päevas tasumata võlgnevuselt summas 100,85 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 p-s 13 selgitanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine 3 tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Pooled olid kokku leppinud viivisemääras 0,15% tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,05% kuni 8,25% aastas. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, so kuni 20.01.
2. Kohtu arvutuste kohaselt on seadusjärgne viivis esitatud arvetelt hagis nimetatud perioodide eest kokku 15,01 eurot. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude

§ 367alusel lepingujärgses määras.

Kuivõrd kohus leidis, et viivist puudutav tingimus on tühine, mõistab kohus viivise alates hagiavalduse esitamisest välja seadusjärgses määras. 5. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 146,74 eurot, millest 131,73 eurot on põhivõlgnevus ja 15,01 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 21.01.2016 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 15,01 eurot ületada põhivõlgnevuse 131,73 euro suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 60% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 60% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 40% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 159,78 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja 4 lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud seega 135 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas (60% x 135) 81 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (81 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5