Obsah (11)

§ 142§ 187§ 317§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

Tsiviilasi nr 2-15-123957 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende es

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. ERGO Insurance SE esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse A. M. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis A. M. kindlustusvõtjana ERGO Insurance SE vahendusel 05.02.2012 liikluskindlustuse kindlustuslepingu nr 861052/1, valides lepingu tüübiks maksekohustusega lepingu. Liikluskindlustuslepingu sõlmija meelespea selgitab, et JAHleping on maksekohustusega leping ning kindlustusandja saadab enne poliisi tähtaja lõppu kindlustusvõtjale uue poliisi. 23.09.2013 on väljastatud kindlustuspoliis nr L005365108/1 ning 03.09.2014 kindlustuspoliis nr L005509078/
2. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata temale väljastatud poliisi eest esitatud arve kogusummas 121,62 eurot. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 40,22 eurot, mis seisneb inkasso teenustasus. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 121,62 eurot ja kahjuhüvitise 40,22 eurot.
3. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja hagiavalduse järgsel aadressil Lämmi tare 9 Osula küla Sõmerpalu vald Võrumaa on postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela antud aadressil“ (tl 39). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht Lämmi tare 9 Osula küla Sõmerpalu vald Võrumaa (tl 27). Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt (tl 40) ei ela A. M. enam aastaid Sõmerpalu vallas ja politseil ei ole andmeid A. M. asukoha kohta. Tolli- ja Maksuameti andmebaasis (tl 43) on andmed A. M. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta viimati juulist 2013.a. Kuna kohtul puuduvad andmed A. M. asukoha kohta, ta ei ela registrisse kantud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja A. M. menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, tuleb menetlusdokumendid A. M. kätte toimetada dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 04.05.2016 ning loetakse vastavalt

§ 317lg-le 5 kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 2

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 121,62 eurot ja kahjuhüvitis 40,22 eurot, kokku seega 161,84 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ning õigusabikulud 160 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava 3 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 135 eurot kostja kanda.

Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (135 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4