← Eesti

2-16-1249/16

Obsah (8)§ 475§ 477§ 122§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1249 Tsiviilasi XXXkaebus

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

  1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, sissenõudja ja kohtutäituri seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad. 3
  2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. 15.01.2016.a otsusega jättis kohtutäitur Elin Vilippus avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas 25.01.2016.a kohtule kaebuse kohtutäituri 15.01.2016.a otsustele. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
  3. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
  4. Võlgnik on seisukohal, et TMS § 130 lg 11 on põhiseadusega vastuolus osas, millega sissetulekuks loetakse ka päevaraha. Seetõttu ei ole võimalik arestida võlgnikule makstavat päevaraha ning 15.12.2015.a sissetuleku arestimise akt tuleb tühistada osas, millega sissetulekuks loetakse päevaraha. Sissenõudja ja kohtutäitur leiavad, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
  5. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on võlgnikule ja tema tööandjale Põlde Invest OÜ-le edastanud 15.12.2015.a sissetuleku arestimise akti ja sunniraha määramise hoiatuse (tlk 7-12), millega teatab võlgniku sissetuleku arestimisest summas 1 559,69 eurot. Kohtutäitur märkis, et sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu ja dividende. Kohtutäitur on sissetuleku mõiste sisustamisel ning sissetuleku arestimise akti koostamisel lähtunud TMS §-des 130-136 sätestatust.
  6. TMS § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töövõi teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on seadusandja täpsustanud, et päevaraha loetakse isiku sissetuleku hulka. Kuivõrd seadusandja on sõnaselgelt sätestanud, et päevaraha loetakse isiku sissetuleku hulka, on päevaraha arestimine kohtutäituri poolt põhjendatud. Puudub alus väita, et päevarahasid ei või arestida. Kohtutäituri tegevus ning 15.01.2016.a otsus on seaduslikud.
  7. Kohus leiab, et avaldaja käsitlus päevarahast on ekslik ega vasta seadusele ja kohtupraktikale. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-117-11 p-is 20 märkinud, et töötasu ja päevaraha ei ole samastatavad. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Seega ei ole päevaraha hüvitis välislähetusega seotud kulude eest nagu seda väidab avaldaja, vaid päevaraha puhul on tegemist tasuga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist on töötajal õigus nõuda eraldi TLS § 40 lg 2 alusel. Seega eristab seadus selgelt töölähetusega kaasnevate kulutuste hüvitamise ning välislähetuse päevaraha. Välislähetuse korral on töötajal lisaks kulude hüvitamisele õigus nõuda teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest päevaraha. Päevaraha puhul on seega tegemist täiendava tasuga, mida makstakse töötajale seetõttu, et ta talub tööülesannete tõttu tavapärasest töökohast eemalviibimist. 4 Seega kuulub päevaraha oma loomu poolest sissetuleku hulka, mis TMS § 130 lg 11 kohaselt kuulub arestimisele. Päevaraha olemusest lähtuvalt leiab kohus, et selle lugemine sissetuleku hulka ei ole põhiseadusevastane, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus TMS § 130 lg 11 suhtes tuleb jätta algatamata ning avaldaja kaebus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus´e 15.01.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 022/2015/3004 rahuldamata.
  8. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
  9. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus 18. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 19.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.