Obsah (6)

§ 109§ 88§ 104§ 95§ 86§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. oktoober. 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-15

) § 107 lg 2 alusel alates

1. detsembrist 2014 ning mõistis E.P. kasuks välja hüvitise 467,6 eurot.
2. Osaühing XXXX (kostja) esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul vaadata läbi E.P. (hageja) avaldus hagimenetluse korras hagina. KOHTU SEISUKOHT
3. Hageja on palunud tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista välja

§ 109lg 1 alusel hüvitis.

Töölepingu ülesütlemisavaldusest (tvk tl 49) nähtub, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles alates 22. novembrist 2014, tuginedes ülesütlemisavalduses

§ 88

p-le 2.

§ 104

lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui see on tehtud seadusest tuleneva aluseta või ei vasta seaduse nõuetele. Seega tuleb asja lahendamisel kindlaks teha, kas kostjal oli seadusest tulenev alus hagejaga töölepingu üles ütlemiseks. 6. Kohtu hinnangul vastab ülesütlemisavaldus

§ 95lg-s 1 sätestatud vorminõuetele.

Kohus kontrollib järgnevalt, kas esinesid ka ülesütlemise materiaalsed alused. 7. Kostja on kohtumenetluses erinevalt ülesütlemise avalduses toodule tuginenud ülesütlemise alusena asjaolule, et hageja töötulemused katseajal ei olnud rahuldavad. Kuigi

§ 95

lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama, ei too selle kohustuse rikkumine

§ 95lg 3 kohaselt kaasa ülesütlemise tühisust.

Seega on kohtu hinnangul lubatav tuua kohtumenetluses välja täiendavaid asjaolusid töölepingu ülesütlemise alusena, mida töölepingu ülesütlemise avalduses ei olnud mainitud. Seega kontrollib kohus, kas kostjal oli kohtumenetluses esitatud asjaoludel alus hagejaga töölepingu ülesütlemiseks. 8.

§ 86

lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Hageja on kohtuistungil omaks võtnud kostja väite, et ülesütlemine toimus katseajal.

§ 86

lg 4 kohaselt ei või katseajal 2/3 töölepingut siiski üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

§ 6

lg-st 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele, st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kostja tõendama asjaolude esinemist, millele ta töölepingu ülesütlemise alusena tugineb.

1. Hageja on omaks võtnud asjaolu, et ta sulges
2. septembril 2014 tankla enne ettenähtud sulgemisaega. Hageja seletuskirjaga (tvk tl 45) on tõendatud, et hageja jättis ühel korral vahetuse aruandesse sisestamata sissetulnud kütuse koguse. Hageja selgitas seda kohtuistungil puuduliku teabe ja väljaõppega. Tvk tl 50-58 olevatest 9-st hageja allkirjastatud vahetuse aruandest ajavahemikust
3. septembrist 2014 kuni
4. november 2014 nähtuvad kassa puudujäägid ja ülejäägid. Hageja väitis kohtuistungil, et tegemist ei olnud tema eksimusega, vaid süsteemiveaga. Samas on hageja töövaidluskomisjoni istungil omaks võtnud, et unustas mõned korrad tankerit sirvida (tvk tl 64). Seega on hageja kohtuistungil antud väited vastuolus töövaidluskomisjoni istungil avaldatuga ja kohus ei pea seetõttu hageja selgitust usaldusväärseks ning leiab, et kostja on tõendanud esitatud vahetuse aruannetega asjaolu, et hageja koostas ebatäpsed vahetuse aruanded.
5. Hageja on põhjendanud puuduseid töös ebapiisava väljaõppega.

§-d 6 ja 86 ega ükski muu säte ei kohusta tööandjat korraldama katseaja tulemuste täitmiseks või parandamiseks töötaja väljaõpet või täiendusõpet (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12). Seega ei välista väljaõppe puudumine töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.

§ 86

sätestatud töölepingu ülesütlemise võimalus katseajal, on loodud selleks, et tööandja saaks töölepingu lihtsustatud korras üles öelda, kui töösuhte algfaasis ilmneb, et töötaja töökohale ei sobi. Tegemist on ülesütlemise lihtsustatud alusega, st töötajapoolsed eksimused ja tööga toimetulematus ei pea olema sama raskusastmega kui oleks vaja töölepingu ülesütlemiseks pärast katseaja möödumist

§ 88alusel.

Kohtu hinnangul otsuse eelmises punktis tuvastatud asjaolud olid piisavad, et anda kostjale alust arvata, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Seega oli kohtu hinnangul olemas

§ 86

lg-s 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks, mistõttu hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. 11. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata ka hageja esitatud nõue

§ 109lg 1 alusel hüvitise saamiseks. 12. Kohus leiab, et Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Kohtusse pöördumisel oli kostja riigilõivust vabastatud ning kostjat esindas menetluses tema juhatuse liige. Seega kostjal menetluskulude puudumise tõttu neid hagejalt välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3/3