← Eesti

4-15-8860/20

4-15-8860 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-8860 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud k

§ 69lg 6 alusel täitmisele Eduard Keslerile Harju Maakohtu 4.

novembri

  1. a otsusega mõistetud ja osaliselt ära kandmata karistus 19 päeva aresti Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlase Eduard Kesleri (ik 37509200263, elukoht xxx) kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu
  5. novembri
  6. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-8860 tunnistati Eduard Kesler süüdi väärteos liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja § 227 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistusseadustiku (

) § 63 lg 1 alusel karistus LS § 201 lg 2 järgi arest kolmkümmend päeva.

§ 69

lg 1 sätteid kohaldades asendati mõistetud arest üldkasuliku tööga kolmekümne tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel määrati E.

Kesler üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus

  1. novembril
  2. Põhja prefektuur esitas
  3. jaanuaril 2016 Harju Maakohtule taotluse E. Keslerile Harju Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. 1

(3)4-15-8860
  1. Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendati kahe kuu võrra, määrates selle tegemise lõpptähtajaks
  4. mai
  5. Kohtumäärus jõustus
  6. märtsil
  7. Põhja prefektuur esitas
  8. mail 2016 Harju Maakohtule uue taotluse E. Keslerile Harju Maakohtu
  9. novembri
  10. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Avalduse kohaselt koostati E. Keslerile
  11. aprillil 2016 üldkasuliku töö tegemise uus ajakava.
  12. mail 2016 teatas tööandja, et süüdlane on teinud ainult 11 üldkasuliku töö tundi ega täida kokkuleppeid.
  13. E. Kesler avaldas maakohtu istungil, et soovib teha üldkasulikku tööd, sest augustis-septembris on tema töökohas – xxx – vähem tööd, mistõttu saaks üldkasulikku tööd teha. Samuti avaldas süüdlane, et soovib kanda aresti kolme päeva ehk osade kaupa, et mitte töökohta kaotada.
  14. Harju Maakohtu
  15. augusti
  16. a määrusega rahuldati Põhja Prefektuuri taotlus ja pöörati arest täitmisele. Määruse kohaselt tuleb arest ära kanda hiljemalt
  17. novembriks
  18. Arest kuulub kandmisele ositi seitsmel korral (viiel korral kolme päeva kaupa ja kahel korral kahe päeva kaupa). Graafiku rikkumisel tuleb kandmata arestipäevad ära kanda korraga. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 6.1.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päeva pikkuse aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. 6.

  1. E. Kesleril on tegemata Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a kohtuotsusega mõistetud 19 tundi üldkasulikku tööd. Süüdlane ei esitanud kohtule selliseid tõendid, millest nähtuks üldkasuliku töö õigeaegse tegemise võimatus, mistõttu ei ole üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine põhjendatud. Ühel korral on kohus süüdlase taotlusel üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendanud, kuid vaatamata sellele ei ole süüdlane tunde täies ulatuses ära teinud, näidates ükskõiksust ja hoolimatust talle pandud kohustuste täitmisesse. Võttes arvesse, et süüdlane pidi tegema 30 üldkasuliku töö tundi, millest on tehtud 11 tundi, tuleb E. Kesleril karistuse täitmisele pööramisel kanda 19 päeva aresti. Vastavalt süüdlase taotluse võimaldab kohus kanda aresti ositi seitsmel korral, mis võimalikul vähesel määral häirib süüdlase igapäevast elukorraldust. MÄÄRUSKAEBUS
  4. Harju Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrusele on määruskaebuse esitanud isiku kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja taotleb pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega
  7. oktoobrini
  8. Määruskaebuse kohaselt lootis süüdlane, et tema hõivatus xxx suvisel hoojal on vabandav asjaolu üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks. xxx arendamine toob olulist ühiskondlikku kasu. Süüdlane on üldkasuliku töö kohustust osaliselt täitnud ja soovib asuda täitma ülejäänud töötunde, mida lubab teha kohusetundlikult ja kiiremas korras. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
  10. augusti
  11. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega E. Kesleri karistuse täitmisele pööramise osas ega pea vajalikuks neid korrata. 2

(3)4-15-8860 10. Maakohus on ühel korral süüdlase üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendanud, kuid sellele vaatamata ei ole E. Kesler oma kohustusi täitnud, põhjendades seda tööalase hõivatusega.

§ 69

lg-st 3 ja VTMS § 2103 lg-st 2 tuleneb, et mõjuvateks põhjusteks üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks saab lugeda haigust, perekondlikku olukorda või aja-, asendus- või reservteenistust. Sellest saab ühtlasi järeldada, et eeskätt viidatud olukordi on seadusandja pidanud olulisteks põhjusteks, mis ei võimalda üldkasuliku töö kohustuse täitmist kohtu poolt määratud aja jooksul. Võimalike tööalaste ülesannetega teatri- ja kultuurielu edendamisel või muus valdkonnas pidi süüdlane arvestama juba üldkasuliku töö ajakava kokkuleppimisel. Arvestades töötundide arvu ja üldkasuliku töö tegemise tähtaega, ei saanud kohtuotsusega pandud kohustuste täitmine olla süüdlase jaoks ülemäära keerukas. Väärteoasja toimikust nähtub, et vaid kahe päevaga tegi süüdlane 11 tundi tööd, kuid seda alles talle töö tegemiseks määratud ajavahemiku viimastel päevadel. Ilmselgelt suhtus E. Kesler üldkasuliku töö tegemise kohustusse pealiskaudselt ja hoolimatult. 11. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et maakohus rahuldas aresti täitmisele pööramisel süüdlase taotluse kanda talle määratud karistus ositi, mis võimaldab süüdlasel täita ka oma tööalaseid ja eraelulisi kohustusi. 12. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16. augusti 2016. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.