4-16-3391/22

4-16-3391 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-3391 Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Ingvar Kaunissaare väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. mai
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Ingvar Kaunissaare (ik 39511014258, viibib vahi all Lääne Prefektuuri Pärnu kambris) apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
4. mai
5. a kohtuotsus Ingvar Kaunissaare väärteoasjas nr 4-16-3391 tühistada täies ulatuses ja saata väärteoasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 01.04.2016 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis Ingvar Kaunissaare 01.04.2016 kell 23.36 Pärnu linnas J. V. Jannseni ja Vana-Sauga ristmikul suunaga Haapsalu mnt suunas mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. I. Kaunissaare rikkust liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes seega toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja taotles I. Kaunissaare süüdimõistmist LS § 201 lg 1 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ning palus määrata arest 10 ööpäeva. 1 4-16-3391 Maakohtu seisukoht
7. Pärnu Maakohtu 31.05.
8. a otsusega tunnistati I. Kaunissaare süüdi LS § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja teda karistati arestiga 10 päeva. Otsuse kohaselt tuli I. Kaunissaarel ilmuma kohtuotsuse jõustumisel 20.06.2016 kell 10.00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse Pärnu arestikambrisse aadressil Pikk 18 Pärnu linn. Kuivõrd 31.05.
9. a kohtuistungile I. Kaunissaare ei ilmunud, asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud ega teatanud mõjuvast põhjusest, mis takistas määratud ajal kohtuistungile ilmumast, arutas maakohus väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Maakohus asus seisukohale, et väärteo toimepanemine I. Kaunissaare poolt on tõendamist leidnud. 01.04.
10. a väärteoprotokollis (tl 4) on I. Kaunissaare omakäeliselt kinnitanud mootorsõiduki ilma loata juhtimist, põhjendades seda sellega, et oli vaja koju minna. Küsimus süüd ja õigusvastasust välistavatest asjaoludest ei tõusetunud, samuti puudus vaidlus selle üle, et I. Kaunissaare juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Asjaolu, et menetlusalune isik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kinnitab 01.04.
11. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5). Liiklusregistri päringu väljatrüki (tl 7) alusel I. Kaunissaarel kehtivaid juhilubasid ei tuvastatud, seega puudub isikul mootorsõiduki juhtimisõigus. Maakohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leidis, et menetlusalust isikut tuleb süüdi tunnistada ja toimepandud süüteo eest karistada. Maakohus asus seisukohale, et subjektiivsest küljest pani I. Kaunissaare LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toime tahtlikult, olles teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on I. Kaunissaaret vähemalt kolmel korral karistatud LS § 201 lg 1 järgi. Kuigi nimetatud rikkumised on menetlusalune isik toime pannud
12. a ja
13. a, ei ole ajas muutunud nõue, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria juhtimisõigust (LS § 90 lg 1 p 1). Seega 01.04.2016 mootorsõiduki rooli istudes oli I. Kaunissaare teadlik, et rikub LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud mootorsõiduki juhtimise keeldu ning paneb toime väärteo LS § 201 lg 1 järgi. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus asus seisukohale, et rahatrahv ei ole I. Kaunissaare jaoks selline karistus, mis mõjutaks teda edaspidi hoiduma samalaadsete kuritegude toimepanemisest. I. Kaunissaaret on varasemalt LS § 201 lg 1 järgi karistatud rahatrahvidega, ühel juhul on isikule määratud rahatrahv asendatud üldkasuliku tööga, kahes väärteoasjas on isikule määratud rahatrahvid kokku summas 800 eurot, mis on täielikult tasumata. Ka ei vastaks rahatrahvi karistusena kohaldamine maakohtu hinnangul isiku süüle. Seega ei ole maakohtu hinnangul varasemalt kohaldatud karistused olnud piisavad täitmaks KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest mille tõttu pidas maakohus põhjendatuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sanktsioonina aresti. Aresti määramisel arvestas maakohus, et tegemist on I. Kaunissaare poolse korduva rikkumisega, kuid kuna isikut varem väärteokorras arestiga ei ole karistatud, siis asus maakohus seisukohale, et isikule tuleb mõista karistuseks arest alla poole sanktsiooni keskmist määra ehk 10 päeva. Apellatsioonkaebus
14. Maakohtu otsusele on apellatsiooni esitanud menetlusalune isik I. Kunissaare, kes taotleb maakohtu otsuse tühistada ja asendades arest ühiskondlikult kasuliku tööga. Apellant märgib, et ei osalenud kohtuistungil, kuna ei teadnud, millal istung toimub, sest kohtukutse oli edastatud tema ema aadressile. Tema ise ei ela seal juba pikemat aega ning on elukoha vahetusest teavitanud kirjalikult oma kriminaalhooldusametnikku. 2 4-16-3391 Apellant ei vaidlusta seda, et on antud väärteo toime pannud, kuid leiab, et karistus on liiga karm. Ta palub arest asendada üldkasuliku tööga, kuna see motiveerib rohkem seaduskuulekalt elama kui ühiskonnast eraldamine. Eelnevate väärtegude eest määratud üldkasuliku töö tunnid on tal tehtud. Apellant palub arvestada, et ta on töötu, tal on 3-aastane poeg, tema naine on rase ning käib üksi tööl. Kuna naine on riskirase, siis on tal plaanis tööst loobuda ning apellandi aresti kandmine raskendaks pere toimetulekut. Samuti on apellant kutsustud tööle proovipäevale ning aresti kandmine võib kaasa tuua tööst ilma jäämise.
15. Vastuse apellatsioonile on esitanud kohtuvälise menetleja Lääne prefektuuri esindaja Kristi Kostenok, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning nii kohtuvälises menetluses kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Maakohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses välja toonud, millele tuginedes on süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud. Teo tõendatust ei ole apellatsioonis vaidlustatud. Apellatsioonis märgib menetlusalune isik, et kutse anti tema emale aadressil XXX, Pärnu, mille ta ise on avaldanud nii haldusmenetluses – juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koostamisel, kui ka väärteomenetluses – väärteoprotokolli koostamisel. Seega oli nii kohtuväline menetleja kui ka kohus õigustatud eeldama, et tegemist on aadressiga, kus isik elab. VTMS § 41 lg 2 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kuna menetlusalune isik ise ütles oma aadressiks XXX, kus elab ka tema ema, siis oli õigustatud viimasele kutse kätte andmine. Karistuse valiku osas rõhub menetlusalune isik apellatsioonis inimlikkusele, perekondlikule olukorrale ning raskustele vanglast vabanemise järgselt. Samas on menetlusalune isik juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta – teades, et juhtimisõigus puudub, on isikul võimalus valida oma käitumist ning kas toime panna rikkumine või mitte. Menetlusalusel isikul on 28 kehtivat karistust väärteoasjades – ta on teadlik, milline on väärteole järgnev tagajärg. Oma teoga on menetlusalune isik näidanud, et tema õiguskuulekust ei ole võimalik varasemate karistusliikidega mõjutada, vaid tuleb valida raskem karistusliik. Apellatsiooni esitamisest on möödunud aeg, mil menetlusalune isik pidi saama teada, kas ta on saanud uue töökoha või mitte. Samas ei ole tööl käimine takistuseks aresti kandmisel, kuivõrd aresti saab kanda ka osade kaupa. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Maakohus arutas I. Kaunissaare väärteoasja ebaseaduslikult ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.
17. Väärteomenetluse seadustiku § 19 lg 1 p 3 sätestab, et menetlusalusel isikul on õigus olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures. Pärnu Maakohus arutas 31.05.
18. a kohtuistungil I. Kaunissaare väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, leides, et menetlusalusele isikule I. Kaunissaarele oli kohtukutse kätte toimetatud, kuivõrd kohtukutse oli üle antud tema emale (tl 19) ning menetlusalune isik pidi olema teadlik kohtuistungi toimumisest. Ringkonnakohus maakohtu niisuguse seisukohaga ei nõustu. 3 4-16-3391 VTMS § 90 lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Nimetatud sätte kohaselt on erandjuhtudel lubatud in absentia kohtuistungid juhul, kui menetlusalusele isikule on istungi aeg ja koht teatavaks tehtud, kuid ta ei ole kohale ilmunud ega taotlenud kohtult istungi aja muutmist. Vastavalt EIÕK praktikale peab menetlusalusele isikule, kes ei tulnud istungile end kaitsma, olema antud reaalne võimalus kohale ilmuda, et in absentia kohtuistung oleks EIÕK järgi lubatav. Et võimalus oleks reaalne, peab riik hoolikalt täitma oma kohust kutse kättetoimetamisel. Käesolevas asjas puuduvad andmed selle kohta, et I. Kaunissaare oleks kohtukutse kätte saanud. Toimiku materjalides sisalduvast väljastusteatest (tl 19) nähtuvalt on I. Kaunissaare ema SK küll kohtukutse vastu võtnud, kuid väljastusteatelt nähtuvalt on menetlusaluse isiku ema teavitanud kohtukordnikku, et kutse adressaat ei ela/asu antud aadressil. VTMS § 41 lg 2 võimaldab küll kutse allkirja vastu kätte anda kutsutava vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele, kuid seda vaid eeldusel, et perekonnaliige elab koos kutsutavaga. Antud juhul on I. Kaunissaare ema teavitanud kohtukordnikku, et I. Kaunissaare ei ela temaga koos aadressil XXX, Pärnu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas puudub alus lugeda menetlusalust isikut I. Kaunissaaret teavitatuks kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Väärteoasja arutamine ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ja tema suhtes kohtuotsuse tegemine ilma isikule asja arutamise aega ja kohta teatamata, on aga käsitletav menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisena ning ebaseadusliku kohtuotsuse kaasa toonud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 3 mõttes, mis vastavalt VTMS § 148 p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
19. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 143 lg-st 1 ja § 150 lg 1 p-st 3 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 31.05.
20. a otsuse I. Kaunissaare väärteoasjas nr 4-16-3391 täies ulatuses ja saadab väärteoasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) Orvi Tali kohtunik 4