← Eesti

2-15-110705/15

Obsah (7)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162

2-15-110705 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 11. juuli 2016 Tsiviilasja number 2-15-110705 Tsivii

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis, kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  1. 14.05.2015 esitas Eesti Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule avalduse G S vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 21.05.2015 on tehtud võlgnikule makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 03.09.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.10.2015 esitas Eesti Inkasso OÜ hagi G S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 19.11.2015 kohtumäärusega edastas kohus tsiviilasja kohtualluvusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.
  3. oktoobril 2015 esitatud hagiavalduse kohaselt SNEL Grupp OÜ ja kostja sõlmisid 14.06.2014 laenulepingu nr 20140614019, mille alusel sai kostja 200 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 11.11.
  5. Esialgne võlausaldaja rahuldas 14.06.2014 laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga. Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS §-i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures VÕS §-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid.
  6. Laenu tagastamise kuupäevaks 11.11.2014 kostja jättis laenu tagastamata. 02.10.2014 loovutas SNEL Grupp OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest.
  7. Hagiavalduse esitamise seisuga viivise suurus on 127.05 eurot. Viivisenõue ei kahjusta kostjat ebamõistlikult, on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnevuse tasumata. Laenulepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et laenu intressi suurus on 50.46 eurot. Hagi esitamise seisuga tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud laenu intress 14.67 eurot.
  8. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 113 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 265.72 eurot, sh põhivõlgnevus 124 eurot, intress 14.67 eurot, viivis 127.05 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. 2

(4)2-15-110705
  1. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  2. Rahvastikuregistri andmete ja hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks xxxx või xxxx. Kohus on saatnud hagi koos lisadega korduvalt antud aadressidele, kuid hagimaterjalid on tagastatud kohtule teatega „saaja ei viibinud kohal“, „hoiutähtaja möödumisel“, „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid“. Kohtul ei olnud võimalik hagi koos lisadega kostjale tööandja kaudu kätte toimetada, sest Maksu- Tolliameti elektroonilisest andmebaasi andmete kohaselt G S’il puudub töökoht. Politseija Piirivalveameti 09.05.2016 teate kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris on 21.04.2016 numbriga 2.1-3/11581-1 registreeritud Viru Maakohtu palve hagimaterjalide G S’ile kättetoimetamiseks. Aadressil xxxx on kontrollitud ning isik antud aadressil ei ela vähemalt viimased 18 kuud. Suure tõenäosusega elab isik välismaal ning kasutab e-posti aadressi xxxx. Politseil puuduvad muud andmed isiku asukoha kohta. Kohus saatis hagimaterjalid e-posti aadressile xxxx, kuid kostja materjalide kättesaamist kinnitanud ei ole. Kohtute Infosüsteemis (KIS) teisi andmeid kostja kohta ei ole. Sellepärast Viru Maakohtu 01.06.2016 kohtumääruse alusel kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 01.06.2016 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

10.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja SNEL Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1, 3, 6, 108, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 265.72 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 124 eurot, intress 14.67 eurot, viivis 127.05 eurot. 11.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 13. Hageja on 14.05.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (toimikus lk 1-2) ning hagiavalduse esitamisel 05.10.2015 täiendavat riigilõivu summas 30 eurot 3

(4)2-15-110705 (toimikus lk 58), kokku seega 75 eurot. Hagejale on palunud välja mõista ka õigusabikulud 120 eurot. Hageja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu 20 eurot.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tal puudub õigus käibemaksu tagasiarvestamiseks ning seega kohus eeldab, et seaduse alusel on hagejal õigus arvestada tasutud käibemaks tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt välja mõistmata õigusabikulu 20 euro ulatuses. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot, s.h riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta 100 eurot. 14. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 4; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.