← Eesti

3-14-52634/38

Obsah (5)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-5

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-14-52634 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 29.09.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/025213-7 kohustati Würth AS-i ja Alpi Eesti OÜ-d solidaarselt tasuma dumpinguvastast tollimaksu 27 749,93 eurot ning käibemaksu 5549,99 eurot. Maksuotsuse põhjendused: 1) tollideklaratsiooni 11EE1210EE92078018-30/09/2011 kohaselt olid kaubaks tsingiga kaetud seibid ning peadega poldid. Tollideklaratsiooni lahtris 2 oli kauba saajaks märgitud Neofast Agencies & Trading (Holland), kes oli deklaratsiooni juurde kuuluva arve nr 110309-31/08/2011 kohaselt ka kauba müüjaks. Lähetusriigiks oli deklareeritud Holland ning päritoluriigiks Taiwan; 2) Alpi Eesti OÜ edastas tollideklaratsiooni saatedokumentide hulgas maksuhaldurile dokumendi Bill of Lading K.090789.TLL 862047273, kus oli ära kaetud veose saatja (shipper) nimi, kuid aimatav oli, et see koosneb sõnadest „Peng Hong…“. Würth AS selgitas maksuhaldurile, et saatja nimi oli kinni kaetud juba Alpi Eesti AS-le saadetud Bill of Ladingul. Maksuhaldur sai katmata tekstiga dokumendi Maritime Cargo Logistics Eesti OÜlt (laevaagent), kes selgitas, et originaaldokumendid korjati ära juba Šveitsi agendi poolt; saatja andmed kaeti kinni kauba edasimüüja Neofasti poolt, sooviga mitte avaldada ostjale kauba algset päritolu. Bill of Ladingu tervikversioonist selgub, et veose saatjaks oli Peng Hong Wang Industry Co Ltd; 3) maksuhaldur pöördus 01.07.2014 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poole kauba päritolu kindlakstegemiseks. OLAF edastas Taiwani ametivõimudele kahtluse, et tegemist on saadetisega Hiina Rahvavabariigist läbi Taiwani Euroopa Ühendusse, ning palve uurida, kas tegemist on ümberlaadimisega. Taiwani uurimisosakond vastas 18.07.2014, et kaup tarniti Hiina Rahvavabariigist Euroopa Ühendusse ümberlaadimisega vabatsoonis ja logistikakeskuses. Hiina eksportijaks oli Luisse Global Ltd ja Taiwani importijaks Fortune Rainbow Co Ltd. Taiwani eksportijaks oli omakorda Fortune Rainbow Co Ltd ning sihtkohaks Neofast – Holland. Internetiotsingu põhjal on Luisse Global Ltd Hiina Rahvavabariigi ettevõte, kes toodab ja ekspordib polte, kruvisid ja mutreid; 4) OLAF-i Taiwani missiooni
  2. a aruande THOR kohaselt ei ole ettevõte Peng Hong Wang Industry Co Ltd kaupade tootja Taiwanil, vaid vahendaja. Raportist tuleneb ka see, et teatav osa Taiwanilt saadetud kinnitusvahendite saadetistest on tegelikult Hiina Rahvavabariigi päritoluga; 5) kaupade importimisel Euroopa Liitu vastutab importija kaupade päritolu tõestamise ja deklareerimise eest. Konkreetsel juhul tuli importijal kauba päritolu deklareerimisel lähtuda mittesooduspäritolu reeglitest. Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. ÜTS art 220 lg 2 p b kohaselt ei tehta järelarvestuskannet siis, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Seega peab samaaegselt olema täidetud kolm eeldust: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; võlgnik täitis kõiki kehtivaid õigusakte. Antud juhul tolliviga puudub. Asjaolu, et importija on heauskselt esitanud valeandmeid sisaldanud sertifikaadi kauba päritolu kohta, ei vabasta teda vastutusest tollivõlg tasuda. 2

(6)3-14-52634
  1. AS Würth ja Alpi Eesti OÜ esitasid halduskohtule kaebuse MTA 29.09.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/025213-7 tühistamiseks. Kaebuse põhiseisukohad: 1) maksuhaldur on menetluse läbiviimisel teinud vigu, mis juba eraldiseisvalt toovad kaasa maksuotsuse tühistamise. Nimelt ei antud kaebajatele enne maksuotsuse tegemist sisulist võimalust materjalidega tutvuda ja oma seisukohti avaldada. Esimeseks dokumendiks, kus Alpi Eesti OÜ sai teada, et maksuhalduril on tema tegevuse suhtes pretensioone, oli kontrollakt, millele vastamiseks anti aega 5 tööpäeva. Kuigi AS Würth suhtles maksuhalduriga rohkem, sai ka tema esimesed etteheited oma tegevusele alles kontrollaktis. Tegemist on ärakuulamisõiguse ja selgitamiskohustuse rikkumisega. Samuti on rikutud kaitseõigust. Ärakuulamisõiguse rikkumist ei õigusta maksuotsuse koostamine muutva tingimusega; 2) tollimaksu tasumise eest vastutab kauba saatja Neofast. Saadetise tarnetingimusena oli arvel märgitud „DDP excluding VAT“, mille kohaselt on müüja kohustatud kandma kõik riskid ja kulud kuni tarnekohani ning täitma ka kõik impordi tolliformaalsused; 3) kaebajad ei ole tehingut tehes ja deklareerides käitunud hooletult. Kaebajad lähtusid kauba deklareerimisel Taiwani majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna poolt väljastatud päritolusertifikaadist. Üldjuhul piisabki kauba importimiseks päritolusertifikaadi olemasolust ning arvest. Maksuhaldur ei ole selgitanud, mis oleksid kaebajad pidanud tegema selleks, et välja selgitada kauba tegelik päritolu; 4) OLAF-i aruandele viitamine ei ole asjakohane, sest seda ei saa pidada tõendiks. Aruandes ei nimetata kordagi käesoleva kohtuvaidlusega seotud tehinguid ega kaupu. Ka väidetav Taiwani ametivõimude vastus OLAF-i järelepärimisele on paljasõnaline ega sisalda maksu määramiseks vajalikke tõendeid.
  2. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuses toodud seisukohtade juurde.
  3. Tallinna Halduskohtu 15.05.2015 otsusega (täiendatud 28.05.2015) jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) alusetu on kaebajate väide, et maksuhaldur ei täitnud selgitamiskohustust, mistõttu jäi neile arusaamatuks, mida neile täpsemalt ette heidetakse ja kuidas nad saaksid oma õigusi efektiivselt kaitsta. Tegemist on äriühingutega, kes oma tegevuse tõttu peaksid maksusid, tolli ja maksukorraldust reguleerivaid õigusakte piisavalt tundma ning kes kasutasid maksumenetluses ka professionaalset õigusabi. 21.07.2014 korralduses, millega maksuhaldur alustas AS Würth üksikjuhtumi kontrolli, on maksuhaldur selgitanud, mida kontrollitakse. Samuti ei ole rikutud ärakuulamise põhimõtet. Kaebajad on olnud menetlusse kaasatud. Maksumenetlus eeldab esmajärjekorras maksukohustuslase enda aktiivsust. Kaebajatele on edastatud 17.09.2014 kontrollakt, millele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks anti aega kuni 25.09.
  4. Kaebajad said kontrollakti kätte 18.09.2014 ja 19.09.2014, kuid selle asemel, et hakata sellele arvamust koostama, kulutasid nad aega tähtaja pikendamise taotluste esitamisele. Maksuhaldur jättis 29.09.2014 otsusega põhjendatult need taotlused rahuldamata. Taotluste rahuldamise võimatusest andis maksuhaldur kaebajatele teada aga juba 22.09.2014 e-kirja teel. Kuid isegi juhul, kui kontrollaktile vastamise tähtaeg oli ebamõistlikult lühike, ei saanud see mõjutada asja õiget otsustamist. Kaebajad ei ole ka kohtumenetluses suutnud maksuhalduri seisukohti kummutada. Põhjendamatud on kaebajate väited muutva tingimuse regulatsiooni kuritarvitamisest; 2) õige ei ole kaebajate seisukoht, et maksuhalduril ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit selle kohta, et soetatud kaubad on pärit Hiinast. Maksumenetluses oli olemas OLAF-i aruanne THOR koos Taiwani ametivõimude saadetud tabeliga. Dokumentide kinnikaetud osad ei 3
(6)3-14-52634 puuduta kaebajaid ega mõjuta maksuhalduri järeldusi. Kohtule esitati dokumentide täisversioonid, mistõttu sai kohus väljavõtete õigsuses veenduda; 3) väär on kaebajate seisukoht, et kuna kaubad on ostetud Neofastilt tarnetingimusega DDP, siis kannab võimalike tollimaksude riski Neofast; 4) maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, milles seisneb kaebajate poolne hoolsuskohustuse rikkumine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. AS Würth ja Alpi Eesti OÜ paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu 15.05.2015 otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandid jäävad kaebuses toodud seisukohtade juurde ning rõhutavad apellatsioonkaebuses järgmist: 1) kaupade Hiina päritolu ei ole ühegi otsese tõendiga kinnitamist leidnud. OLAF-i Taiwani missiooni aruanne ei ole asjakohaseks tõendiks. Selles ei mainita sõnagagi kõnealuseid tehinguid ja kaupu. Aruandes kirjeldatakse üksnes Taiwani kinnitusvahendite valdkonnas kujunenud situatsiooni. Aruande kohaselt on vaid teatav osa Taiwanilt pärit kinnitusvahendite saadetisest tegelikult Hiina Rahvavabariigi päritoluga. Asjakohane tõend ei ole ka Taiwani rahandusministeeriumi tolliadministratsiooni kiri, milles on välja toodud vaid see, et Taiwani võimud leiavad, et konteineris olevad kinnitusdetailid on deklareeritud kui Hiina päritoluga kaubad ning kaubad laaditi ümber Taiwani vabakaubandustsoonides või logistikakeskustes. Kirjas ei ole selgitatud, kuidas on Taiwani võimud sellisele järeldusele jõudnud, millised toimingud on asjaolude selgitamiseks läbi viidud ja millised tõendid selle kohta kogutud. Kaalukamaks tõendiks peaks olema Taiwani majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna poolt väljastatud ametlik päritolusertifikaat, kuid sellega maksuhaldur arvestanud ei ole. Taiwani tolliadministratsiooni kirja ei ole kaebajatele siiani avaldatud, mistõttu ei ole tegemist asjakohase ja kontrollitava tõendiga. Kohus ei ole käsitlenud vastuolu, millele kaebajad tähelepanu juhtisid. Nimelt nähtub Taiwani vastusest, et kaup on Taiwani saabunud kahe konteineriga ja lahkunud ühe konteineriga. Kokku langevad Taiwani vastuse lisas olevas tabelis toodud kauba sissetuleku ja väljamineku kogused. Maksuhaldur aga järeldab sellest, et kogu kaup ilmselt siiski Euroopasse ei tulnud, sest kahe konteineri sisu ei mahu ühe konteineri sisse. Sellega seab maksuhaldur ise Taiwani ametivõimude vastuse sisu kahtluse alla; 2) kaebajad ei ole rikkunud hoolsusnõudeid. Nad lähtusid kauba deklareerimisel Taiwani majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna poolt väljastatud päritolusertifikaadist. Maksuotsuses leitakse, et kaebajad oleks pidanud eriti tähelepanelikult uurima kaupu, mis saadetakse Hiina Rahvavabariigile lähedalasuvatest riikidest. Sellise kohustuse kaebajatele panemine ei ole mõistlik. Asjaolu, et ühe riigi suhtes on kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud, ei tähenda, et ettevõtjad peaksid kogu maailmast saabuva kauba osas jälgima maksuhalduri poolt välja mõeldud kõrgendatud hoolsusnõudeid. Tavapäraselt on kauba importimiseks vajalik arve ja päritolusertifikaadi olemasolu. Põhjendamatult suur kaal omistatakse dokumendile Bill of Lading, mis on oma olemuselt vajalik üksnes logistikafirmadele ega ole mõeldud tolliprotseduuride vormistamise alusdokumendiks. Pealegi nähtub ka sellest dokumendist, et kaubad pärinevad Taiwanist. Kaebajad ostsid kaubad Hollandi äriühingult, mitte Taiwanist või Hiinast ning neil puudus igasugune võimalus asuda ise teostama kontrolli Hollandi äriühingu varustajate osas.
  2. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maksuhaldur nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääb maksuotsuses avaldatud seisukohtade juurde. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib maksuhaldur järgmist: 4
(6)3-14-52634 1) maksuotsuse lk-l 6 on põhjendatud, miks on OLAF-i missiooniaruanne asjakohane. Sellest nähtub, et kaupade saatjana märgitud ettevõte Peng Hong Wang Industry Co Ltd ei ole kaupade tootja Taiwanilt, vaid vahendaja. Samuti tuleneb aruandest, et teatud osa Taiwanilt saadetud kinnitusvahendite saadetistest on tegelikult Hiina Rahvavabariigi päritolu. Asjaolu, et konkreetne kaup kuulub nende hulka, tõendavad Taiwani uurimisosakonna 18.07.2014 ekiri ja OLAF-i 11.08.2014 vastus nr
  1. Olukorras, kus on tõendatud kauba pärinemine Hiinast, liigub tõendamiskoormus isikule, kes soovib OLAF-i poolt tuvastatud kauba päritolu vaidluse alla seada. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks peaks Taiwani ametivõimude vastuse ning läbi viidud toimingud kahtluse alla seadma. Päritolusertifikaadile tuginemine ei ole siinkohal asjassepuutuv. Taiwani pädevusse ei kuulu ühenduse tolliseadustikus sätestatud mittesooduspäritolu reeglite rakendamine. Seega ei ole see tõendiks ühenduse õiguse mõttes. Päritolusertifikaadid väljastatakse eksportiva riigi seadusandluse alusel, mis ei pruugi kokku langeda ühenduse õiguses toodud nõuetega. OLAF-i missiooniaruandest nähtub, et päritolusertifikaadi väljastamisele ei eelne sisulist kontrolli ning sertifikaat väljastatakse üksnes taotluse alusel; 2) maksuotsuses on maksuhaldur selgitanud, milles seisnes kaebajate hooletus. Alpi Eesti OÜ on suurte kogemustega tolliagentuur ning tal oleks pidanud pärast Hiina päritolu kinnitusvahenditele dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist tekkima kahtlus, et kaup ei ole Taiwani päritolu. Riskide maandamiseks oleks tulnud koguda täiendavaid tõendeid ja infot, nõudeis neid enne tollideklaratsiooni esitamist nii AS-lt Würth kui ka Neofastilt. Kaebajate väited Bill of Ladingu kinni katmise põhjendustest ja kauba tegeliku päritolu väljaselgitamise raskustest on pelgalt oletuslikud. Osaliselt kinni kaetud Bill of Lading oleks pidanud tekitama kahtlusi. Lisaks ei vabasta importija heausksus tollivõla tasumisest. Ainsaks võimalikuks importija usalduse kaitse mehhanismiks on ÜTS art 220 lg 2 p-s b sätestatud tollivea regulatsioon. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab kaebajate väiteid menetlusnormide rikkumisest maksuhalduri poolt. Isegi juhul, kui kaebajate poolt viidatud rikkumised aset leidsid, ei saanud need mõjutada maksuotsuse sisulist õiguspärasust ning kehtivust (haldusmenetluse seaduse § 58). Maksu tasumise kohustus tekib teatud objektiivsete asjaolude esinemisel ning nt ärakuulamisõiguse puudulik realiseerimine liiga lühikese vastamistähtaja tõttu ei saa olla maksu tasumisest vabastamise aluseks. Kaebajatel on olnud võimalik täiendavaid tõendeid esitada ka pärast maksuotsuse tegemist (maksuotsus tehti muutva tingimusega) ning kohtumenetluses.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ka osas, mis puudutab kaebajate seisukohta, et maksukohustust peaks kandma Neofast. Kuna ringkonnakohtu istungil kinnitasid kaebajad, et nad eelnimetatud väitele enam ei tugine, ei peatu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt.
  4. Ringkonnakohus ei pea õigeks maksuhalduri ja halduskohtu etteheiteid kaebajatele seoses hoolsuskohustuse rikkumisega. Võib pidada usutavaks kaebajate väiteid selles osas, miks oli Bill of Lading osaliselt kinni kaetud. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et isegi juhul, kui veose saatja nimi ei oleks olnud kinni kaetud, oleks dokument ikkagi näidanud kauba Taiwani päritolu. Maksuhalduri poolt viidatud OLAF-i aruanne koostati alles
  5. aastal. Seega ei saanud kaebajad kauba importimisel
  6. aastal kuidagi sellest teadlikud olla. Maksuhalduri nägemus sellest, kuidas kaebajad oleksid pidanud, vaatamata sellele, et importisid kauba 5
(6)3-14-52634 Hollandist, hakkama tuvastama kauba esialgse saatja tausta, on ringkonnakohtu hinnangul ebarealistlik.
  1. Kuna maksukohustus on määratud 3-aastase aegumistähtaja jooksul, ei ole kaebajate heausksus antud juhul aga määrava tähendusega. Maksuhaldur viitab õigesti ÜTS art 220 lg 2 p-le b, mille kohaselt ei tehta järelarvestuskannet üksnes juhul, kui muu hulgas esineb ka tolliviga. Vea tegemise kohta tolli poolt antud juhul andmed puuduvad. Toll ei saanud deklaratsioone aktsepteerides kuidagi teada, et kauba algne päritolu on Hiina Rahvavabariik. Seega sõltub käesoleva vaidluse lahendus eelkõige sellest, kas kauba päritolu on tõendatud.
  2. Ringkonnakohus nõustub kauba päritolu puudutavas osas halduskohtu otsuse põhjendustega. Maksuhaldur on esitanud kõik vajalikud dokumendid kohtule ka katmata kujul ning kohus on saanud neid hinnata. OLAF-i aruanne on tõesti üldise iseloomuga ning seal ei käsitleta vaidlusalust kaupa, kuid Taiwani uurimisosakonna 18.07.2014 vastus on piisavalt konkreetne. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et eelnimetatud dokumenti saaks arvestada vaid juhul, kui oleks teada, mis toiminguid Taiwani ametivõimud dokumendis kajastatud teabe saamiseks tegid ning milliseid tõendeid kogusid. Lahknevused kauba konteinerite arvus ei muuda tuvastatud asjaolu, et kaup tarniti Hiina Rahvavabariigist. Eeltoodut ei lükka ümber ka päritolusertifikaadi olemasolu.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Kaebajate menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 1500 eurot ning õigusabikuludest summas 3840 eurot. Kulude kandmine on tõendatud. Maksuhaldur ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.