← Eesti

2-15-5187/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Kaire Pullerits Külli Kroon Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad ja 2-15-5187 Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi xxx vastu võlgnevuse summas 54 129,27 eurot, intresside summas 1 012,89 eurot ja viiviste saamiseks. Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine nende Hageja: Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helmeri Indela (e-post: helmeri@indela.ee) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Jevgenia Pahhutsi (Infratum OÜ, e-post: info@infratum.ee). RESOLUTSIOON
  3. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-15-5187 poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 kostja tunnistab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et võlgneb hagejale 69 176,14 eurot, millest 54 129,27 eurot moodustab laenulepingu nr XXX alusel tagastamata laenusumma, 1 012,89 eurot laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud intressid, 11 650,39 eurot laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivised ning 2 383,59 eurot hageja menetluskulud (550 eurot riigilõiv ja 1 833,59 eurot hageja kulutused lepingulisele esindajale); 1.2 kostja tasub kompromissilepingu punktis 1.1 märgitud võlgnevuse summas 69 1761,14 eurot hagejale järgmise maksegraafiku alusel: Maksepäev Summa 2016-06-10 100 eurot 2016-07-10 100 eurot 2016-08-10 100 eurot 2016-09-10 100 eurot 2016-10-10 100 eurot 2016-11-10 100 eurot 2016-12-10 100 eurot 2017-01-10 100 eurot 2017-02-10 100 eurot 2017-03-10 100 eurot 2017-04-10 100 eurot 1 1.3 1.4 1.5 1.6 2017-05-10 100 eurot 2017-06-10 200 eurot 2017-07-10 200 eurot 2017-08-10 200 eurot 2017-09-10 200 eurot 2017-10-10 200 eurot 2017-11-10 200 eurot 2017-12-10 200 eurot 2018-01-10 200 eurot 2018-02-10 200 eurot 2018-03-10 200 eurot 2018-04-10 200 eurot 2018-05-10 200 eurot 2018-06-10 300 eurot 2018-07-10 300 eurot 2018-08-10 300 eurot 2018-09-10 300 eurot 2018-10-10 300 eurot 2018-11-10 300 eurot 2018-12-10 300 eurot 2019-01-10 300 eurot 2019-02-10 300 eurot 2019-03-10 300 eurot 2019-04-10 300 eurot 2019-05-10 62 276,14 eurot kostja tasub kompromissi punktis 1.2 märgitud maksegraafiku järgsed maksed Danske Bank A/S Eesti filiaali arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, märkides makse selgitusse „XXX, laenuleping nr XXX“; kui kostja viivitab kompromissi punktis 1.2 märgitud maksegraafiku järgse mistahes makse tasumisega osaliselt või täielikult rohkem kui viis

(5)kalendripäeva, kaotab kompromissi punktis 1.2 kokkulepitud maksegraafik kehtivuse ning kostja on kohustatud koheselt tasuma hagejale kompromissi punktis 1.1 märgitud kogu võlgnevuse (69 176.14 eurot), millest on maha arvatud kompromissi alusel enne maksegraafiku kehtetuks muutumist maksegraafiku alusel hagejale tasutud rahasummad; laenulepingu nr XXX järgse laenusaaja XXX (isikukood XXX) poolt laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks hagejale tasutavad rahasummad vähendavad kompromissi punktis 1.2 sätestatud maksegraafiku järgi kostja poolt 10.05.2019 tasumisele kuuluvat osamakset summas 62 276,14 eurot. Kui XXXtasub kogu laenulepingust nr XXX tuleneva ja temalt Soome Vabariigi 30.03.2016 kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse summas 69 890,11 eurot, vabaneb kostja kompromissi punktis 1.2 sätestatud maksegraafiku täitmise kohustusest; kostjal on õigus nõuda hagejalt informatsiooni XXX (isikukood XXX) poolt hagejale laenulepingu nr XXX alusel tasutud rahasummade kohta. Hagejalt informatsiooni saamiseks esitab kostja hagejale kirjaliku nõudekirja, millele hageja on kohustatud vastama 7 kalendripäeva jooksul.
  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-
  3. Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 550 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaali arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. 2
  4. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulu summas 2 383,59 eurot jääb kostja kanda ning sisaldub kompromissi punktis 1.1 märgitud kogu võlgnevuse (69 176,14 eurot) maksegraafiku sees, ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest, mistõttu määrus ei ole edasikaevatav. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi XXX vastu võlgnevuse summas 54 129,27 eurot, intresside summas 1 012,89 eurot ja viiviste saamiseks. Pooled esitasid 23.05.2016 kohtule kinnitamiseks 23.05.2016 sõlmitud kompromissilepingu, milles palusid kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissileping ja lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissilepingus toodud tingimustel. Pooled kinnitasid, et on käesoleva kompromissilepingu tingimused eraldi läbi arutanud ja läbi rääkinud, nad soovivad sellistel tingimustel kompromissi kohtulikku kinnitamist ning on kompromissi faktilistest ja õiguslikest tagajärgedest õigusnõustajate kaasabil täielikult aru saanud, kusjuures kompromiss vastab täielikult poolte ühisele tegelikule tahtele. Pooled leppisid kokku, et hageja menetluskulud summas 2383,59 eurot jäävad kostja kanda ning need sisalduvad kompromissilepingu punktis 1.1 märgitud kogu võlgnevuse (69 176.14 eurot) maksegraafiku sees, ülejäänud osas poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning hagejale kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust. Pooled leppisid kokku, et loobuvad käesolevale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või 3 kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamisest. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et hageja menetluskulu summas 2 383,59 eurot jääb kostja kanda ning see summa sisaldub kompromissi punktis 1.1 märgitud kogu võlgnevuse (69 176.14 eurot) maksegraafiku sees, ülejäänud osas poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled on taotlenud hagejale hagilt tasutud poole riigilõivu tagastamist. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.