← Eesti

2-15-12062/14

Obsah (7)§ 386§ 150§ 195§ 168§ 162§ 144§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Kohtujurist Maarja Rüütel Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-1206

) § 423 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

  1. Harju Maakohus kuulutas 05.10.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-9562 välja kostja pankroti. Harju Maakohtu 05.10.2015 määrus jõustus 24.10.
  2. Käesolevas asjas menetleb kohus hageja nõuet kostja vastu, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust smmas 448 eurot, kahju summas 4 032 eurot, leppetrahvi summas 2 822,40 eurot ja viiviseid. Seega on kohtu menetluses hageja varaline nõue kostja vastu. Varalise nõude kohta ei ole otsust tehtud. Eeltoodust nähtuvalt esineb alus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Kohus jätab hageja hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata. 4.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on kohaldanud 14.08.2015 määrusega hagi tagamise abinõud. Kohus tühistab määrusega kohaldatud hagi tagamise. 5.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Hageja on käesolevas tsiviilasjas 13.08.2015 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 475 eurot (tl 31). Kohus leiab, et hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. Seega kuulub hagejale tagastamisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, so 475 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. 2

(4)6. Hageja on esitanud taotluse hagi tagamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 50 eurot. Kuivõrd kohus on lahendanud hagi tagamise taotluse 14.08.2015 kohtumäärusega, ei kuulu hagejale hagi tagamisel tasutud riigilõiv tagastamisele, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse hagi tagamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. 7.

§ 195

lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Hageja on käesolevas tsiviilasjas 13.08.2015 tasunud tagatist summas 391,92 eurot (tl 31). Kohus leiab, et hageja taotlus tasutud tagatise tagastamiseks tuleb rahuldada. Seega kuulub hagejale tagastamisele hagi tagamisel tasutud tagatis summas 391,92 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 8.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 9. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidleb menetluskulude jätmisele kostja kanda vastu ja palub menetluskulud jätta poolte kanda

§ 162lg 4 tulenevalt.

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole tingitud hagejast. Kohus peab sellega arvestama menetluskulude kindlaksmääramisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14).

§ 168

lg 2 kohaselt esineb alus menetluskulude jätmiseks hageja kanda, sest hagi jäetakse läbi vaatamata. Samas viiks selline menetluskulude jaotus ebaõiglase või ebamõistliku tulemuseni, sest ei arvesta hagiavalduse läbi vaatamata jätmise põhjusega. Kohus jättis hageja hagi läbi vaatamata hagejast mitteolenevast põhjusest, milleks on kostja pankroti väljakuulutamine pärast hagiavalduse esitamist. Nimetatud asjaolu mitteesinemise korral ei oleks esinenud alust hageja hagi läbi vaatamata jätmiseks ning kohus oleks pidanud hagi sisuliselt lahendama. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda ega ka poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 10. Kohus analüüsib järgnevalt hageja menetluskulusid. Hageja 23.10.2015 menetlusdokumendist tulenevalt (tl 110) taotleb hageja menetluskulude kostja kanda jätmist ja hageja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kokku summas 1 937,16 eurot, sh kulutused kohtutäituri tasule seoses hagi tagamise määruse täitmisega summas 187,16 eurot ja kulutused õigusabile summas 1750 eurot. 11.

§ 144

p 5 kohaselt on kohtuväline kulu kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. 14.08.2015 kohtumäärusega on hagi tagamise taotlus rahuldatud, mistõttu on kohtu hinnangul hageja poolt kantud hagi tagamise määruse täitmisega seotud kohtutäituri tasu põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, ei kuulu kohtutäituri tasu väljamõistmisele käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Eeltoodust tulenevalt jääb kohtutäituri tasu summas 155,96 eurot kostja kanda. 12. Hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu puhul on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus ei nõustu õigusabikuluga seoses menetluskulude rahalise kindlaksmääramise dokumendi koostamisega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, punkt 12). Kuivõrd 23.10.2015 menetlusdokumendi koosseisus on lisaks menetluskulude rahalise kindlaksmääramisele ka riigilõivude ja hagi tagamise tagatise tagastamise taotlused on kohtu hinnangul eelnimetatud dokumendi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30 minutit ehk 0,5 tundi. 24.09.2015 3

(4)menetlusdokumendis sisalduvate hageja lepingulise esindaja poolt läbiviidud toimingute puhul on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka toimingute ajakuluga (kokku 16 tundi). Lepingulise esindaja tunnitasu (so 100 eurot) on samuti vastav keskmisele turuhinnale. Eeltoodust tulenevalt kujuneb lepingulise esindaja poolt läbiviidud toimingute ajakuluks kokku 16,5 tundi ja lepingulise esindaja tasuks kokku 1 650 eurot (16,5 tundi x 100 eurot). Kokku kujuneb hageja menetluskulude suuruseks seega 1 805,96 eurot (kohtutäituri kulu summas 155,96 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 1 650 eurot).
  1. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 131,20 euro ulatuses (1 937,16 eurot – 1 805,96 eurot).
  2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.01.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-176-13 (punktis 14) märkinud, kui menetluskulusid kandma kohustatud isik on pankrotis, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Seetõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb aga jätta rahuldamata. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt ei mõista kohus kostjalt menetluskulusid välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.