2-16-4854/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4854 Tsiviilasi XXX`i hagi XXX`i vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 135,00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov (Buldakovide Juriidilise Büroo Osaühing, registrikood 10078463, asukoht Kentmanni 18-30, 10116 Tallinn). Asja läbivaatamine lihtmenetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada XXX`i hagi XXX`i vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt. 2. Muuta Harju Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-39148 XXX`ilt väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt: Välja mõista kostjalt XXX`ilt hageja XXX`i kasuks elatis alates 28.03.2016 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2016 on 215,00 (kakssada viisteist) eurot kalendrikuus, kuni XXX`i täisealiseks saamiseni. 3. Jätta rahuldamata XXX`i nõue muuta elatise suurust tagasiulatuvalt alates 01.01.2016, mõistes kostjalt hageja kasuks perioodi eest 01.01.2016 - 31.03.2016 välja 45,00 (nelikümmend viis) eurot. 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on kostja XXX kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud igakuise elatise, käesoleval ajal summas 215,00 eurot kalendrikuus, maksma iga kuu esimeseks (1.) kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXXpangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega: „XXX`i elatis“. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja asjaolud ja hageja nõue 1. Harju Maakohtule esitati 28.03.2016 XXX`i hagi XXX`i vastu elatise suurendamiseks, paludes hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust muuta tagasiulatuvalt alates 01.01.2016, mõistes elatise välja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni ja kandes selle hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Seejuures on hageja kasuks kostjalt Harju Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-39148 välja mõistetud elatis summas 200,00 eurot kuus. Võimalikud menetluskulud paluti jätta kostja kanda. 2. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: XXX`i sünnitõendi, XXX`ile uue nime andmise otsuse, Harju Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-12-39148 ning XXX palgatõendid ja palgaaruanded. Kostja vastuväited ja menetluse käik 3. Kostja vastas Harju Maakohtu poolt 30.03.2016 kohtumäärusega menetlusse võetud elatise hagile 18.04.2016, võttes seejuures tema vastu esitatud hagi osaliselt õigeks. Nimelt võttis kostja hagi õigeks osas, milles paluti elatist suurendada seaduses sätestatud miinimumsuuruseni alates hagi esitamisest kohtusse. Tagasiulatuvale elatise nõudele vaidles kostja aga vastu. Seejuures palus kostja jaotada menetluskulud seaduse kohaselt. 4. Kostja esitas kohtule enda lepingulise esindaja diplomi ja kvalifikatsiooni hindamisotsuse ning volikirja, kuid oma väidete tõendamiseks dokumentaalseid tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ja selle lisadega ning kostja vastuväidetega nendele, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud üksnes osaliselt ja tuleb seetõttu ka rahuldada üksnes osaliselt. 6. Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult TsMS § 459 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud 2 nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lõike 2 järgi muuta alates uue hagi esitamisest, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. 7. Seejuures on ka vastavalt Riigikohtu 28.10.2015 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-124-15 punktidele 11 ja 12 kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(

1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(
2. te)varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Seejuures ei ole vaja viidatud Riigikohtu otsuse punkti 13 järgi elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Selline tõendamiskoormis kehtib seega lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral. 8. Tulenevalt kõigest eeltoodust ja asjaolust, et pooled ei vaidle käesoleval juhul asjaolude üle, et 02.08.2011 sündinud XXX`i vanemad on XXX ja XXXning, et alaealine laps XXX elab käesoleval ajal koos ema, XXX `ga, misjuures hageja poolt kohtule esitatud hagivaldusest nähtub, et hageja on esitanud hagi elatise suurendamiseks seetõttu, et pärast Harju Maakohtu 14.02.2013 otsuse tsiviilasjas 2-12-39148 tegemist muutus seadusjärgne miinimumelatise suurus, samuti võttis kostja hagi õigeks osas, milles hageja palus elatist suurendada alates hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimumini, ei ole vaja tõendada ka lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ning käesoleva kohtuotsusega tuleb muuta Harju Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-39148 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2016 on 215,00 eurot kalendrikuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni. 9. Seejuures tuleb elatise suurust muuta, arvestades TsMS § 459 lõiget 2 ja ka Riigikohtu 16.10.2013 otsuse tsiviilasja 3-2-1-69-13 punkti 15, mille kohaselt ei saa viidatud sätte alusel nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt, alates uue hagi esitamisest kohtule, s.o käesoleval juhul alates 28.03.2016. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude muuta elatise suurust tagasiulatuvalt juba alates 01.01.2016, mõistes kostjalt hageja kasuks perioodi eest 01.01.2016 - 31.03.2016 välja 45,00 eurot. 10. Kohus, arvestades nii Riigikohtu 19.10.2015 kohtulahendi tsiviilasjas 3-2-1-119-15 punkti 10 kui ka hageja nõuet mõista elatis välja hageja täisealiseks saamiseni, muudab Harju Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsust, mõistes elatise välja kuni hageja täisealiseks saamiseni. 11. Lisaks asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata TsMS § 445 lõike 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Kohus kohustab, arvestades ka 3 PKS § 100 lõiget 4, mille kohaselt tuleb elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, kostjat elatist maksma iga kuu esimeseks (1.) kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXXpangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega: „XXX`i elatis“. Tsiviilasja hinna määramine 12. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 (üheksa) kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 15,00 euro võrra, s.o 200,00 eurolt 215,00 eurole, on tsiviilasja hind 135,00 eurot (9 x 15,00). Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 13. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 14 TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd kohus jätab poolte kulud nende endi kanda ja elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei ole, ning pooled ei esitanud kohtule ka menetluskulude nimekirja, kuigi kohus hoiatas oma 30.03.2016 määruses, et nimekirja esitamata jätmisel määrab kohus kulude rahalise suuruse kindlaks võttes aluseks asja materjalid, jätab kohus kulude rahalise suuruse käesoleva kohtuotsusega kindlaksmääramata. 15. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 4