lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav ANTI ANNUK Isikukood 39303276828, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, ei tööta; Kriminaalkorras 4 kehtivat karistust: 1) 17.04.2012. a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt karistatud
, § 266 lg 2 p 1, 3- § 25 lg 2 järgi
lg 1 alusel 4-kuulise vangistusega, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata
a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt karistatud
järgi 5 kuu vangistusega, millest arvestati maha tehtud üldkasulik töö.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti
lg 1 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga (katseaega arvestati alates 17.04.2012. a); 3) 21.03.2014. a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt
järgi karistatud rahalise karistusega 480 eurot,
lg 1 järgi karistatud 3-kuulise vangistusega, mis
Liitkaristuseks mõisteti 29.11.2012. a otsusega mõistetud 6 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult
a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt karistatud
lg 2 p 7, 9 ja § 424 järgi
lg 1 alusel 7-kuulise vangistusega, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg ja mida
Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 28 päeva vangistust, mis
alusel asendati 388 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 8 kuud; Väärteokorras 3 kehtivat karistust; Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo Kohtuistungi toimumise aeg 26. august 2016. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Anti Annuk
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1,2,3 alusel määrata, et Anti Annukile mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 5 (viis) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Anti Annuk ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada Anti Annukit heastama Jõgeva Majandusühistule kuriteoga tekitatud kahju 48,40 eurot hiljemalt 12.09.
p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.08.
lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi ja karistatud selle eest 15.09.
lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.
koheselt kuulub kandmisele 1 kuu vangistust, mille kandmiseks kohustada Anti Annukit ilmuma Tartu Vanglasse 12.09.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.
a tasuma kuriteoga tekitatud kahju summas 48,40 eurot. Menetluskulu: määratud kaitsja tasu prokuratuuris 86,16 eurot, prognoositav kaitsjatasu kohtus 340,32 eurot, sundraha 645 eurot, kokku 1071,48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kulude tasumine ositi 1 aasta jooksul igakuiselt. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Ta nõustus esitatud tsiviilhagiga, kinnitas, et on sellise kahju kannatanule tekitanud ja tal tuleb hüvitada see. Süüdistatav võttis hagi õigeks. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Anti Annuki süüdi
Anti Annukilt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil. Kokkuleppe kohaselt on prognoositav kaitsja tasu kohtus osalemise eest 340,32 eurot. Kuna kohus on määranud kaitsja tasuks ja kuluks kohtumenetluses väiksemad summad kui oli prognoositud, väheneb kokkuleppes märgitud kaitsjate tasu suurus. Kohus on määranud kohtumenetluses osalemise eest väljamaksmisele kaitsjale 268,32 eurot. Kohtu hinnangul on võimalik kokkuleppes märgitud menetluskulude kokkulepet omal algatusel kaitsja kulu osas muuta, kuna kaitsja tasu kokkuleppes on olnud prognoositav ja lõplikult väljamaksmisele kuuluv summa on otsustatud kohtu poolt pärast asja arutamist. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja tasu ja kulude suurus kogu kriminaalmenetluse kestel kokku 354,48 eurot (86,16+268,32). Lisaks nimetatud summale kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 645 eurot. Väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele kokkuleppes märgitud viisil, s.o osamaksetena 1 aasta jooksul. III Tsiviilhagid Kriminaalasjas on kannatanuks Jõgeva Majandusühistu, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. Jõgeva Majandusühistu volitatud esindaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 48,40 eurot, mis koosneb varastatud alkoholi (4 pudelit) väärtusest (kriminaaltoimik tl 14). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 1,2 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatav on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seoses toimepandud vargusega. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. IV Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks CD-plaat turvakaamera salvestisega (kriminaaltoimik tl 4). Kohus leiab, et asitõendiks olev CD-plaat tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.