Obsah (8)

§ 102§ 1§ 31§ 28§ 22§ 109§ 23§ 150

2-16-2353 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2016. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada juhatuse liiget XXX ’it kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. mail
3. a kell 12.
4. Kui XXX vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata Jüri Truutsile ajutise pankrotihalduri tasu 1 040 (üks tuhat nelikümmend) eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 11 (üksteist) eurot pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ FLB Grupp (reg kood 11054000, a/a EE212200221031198074).
6. Teha märkus kinnistusraamatusse võlgnikule kuuluva kinnistu, asukohaga XXX, Tallinnas (registriosa nr XXX), juurde.
7. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata Tartu Maakohtu registriosakonda ja kinnistusosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus XXXOÜ esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 01.04.
8. a määrusega nimetas kohus XXXOÜ ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 1,5 miljoni euro väärtuses. Võlgniku kohustuste mahuks on vähemalt 172 792,49 eurot, kuid sellele lisandub bilansiväline kohustus summas 2 390 123,14 eurot Nordea Bank AB Eesti filiaali ees, mis on tagatud võlgniku kinnisasjale seatud I järjekoha hüpoteegiga summas 511 293,19 eurot ja II järjekoha hüpoteegiga summas 1 917 349,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda pärast kinnistu võõrandamist kolmanda isiku kohustuste katteks, rahuldada tõenäoliselt enda võlausaldajate nõudeid, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik maksejõuetuks 2015. a lõpus, mil Nordea Bank AB Eesti filiaali avalduse alusel hakati võõrandama võlgnikule kuuluvat kinnisasja, millelt teenitav üüritulu oli võlgnikule ainsaks sissetulekuallikaks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on emaettevõtte laenu tagamiseks Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks seatud hüpoteeki. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

2 Ajutine haldur on tuvastanud, et selged vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutisele haldurile ei ole esitatud nn operaatorlepingut. Kuivõrd selle lepingu asjaolud on teadmata, siis on vajalik järgneva menetluse käigus täiendav tagasivõitmise võimaluste analüüs. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku summas 1 040 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 040 eurot ja tehtud kulutuste eest 11 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3