KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 14.07.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 14.06.2016 koht Kohtuasja number 1-15-1817 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Vjatšeslav Romanov, viibimiskoht: Viru Vangla isikukood 38607264244, Karistuse kandmise algus 24.09.2014 ja lõpp 21.09.2016 RESOLUTSIOON Jätta VJATŠESLAV ROMANOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vjatšeslav Romanovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 08.04.2015 otsusega tunnistati Vjatšeslav Romanov süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.09.2014. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, reaalset vangistust kannab kaheksandat korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Isik on varasemalt korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Viimane kuritegu on rahvatervisevastane. Soodusteguriks 1 narkootiliste ainete tarvitamine. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 10.03.2016 osaleb Corrigo tugigrupis. Perioodil 06.10.2015-05.01.2016 oli isik määratud vanglas tööle majandustöödele, kuid isik keeldus tööst. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav asub vabanemisel elama ema juurde, aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise mugavustega korteriga, kus elab ka ema elukaaslane. Isikul on elamiseks omaette tuba. Haridust omandas erinevates koolides, kaasaarvatud Tapa erikoolis. Peab haridust oluliseks ning enne vangistust õppis väidetavalt Mainori Kõrgkoolis personalijuhtimist, mis jäi seoses vahistamisega pooleli. Isik ei ole kunagi ametlikult töötanud. Vangistuse jooksul toetab materiaalselt ema. Kuriteod on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, et ära elada. Vabanemisel võimalik tööle asuda ehitustöölisena firmas xxxx. K-raha andmetel tasumata nõudeid 1176,08 eurot. Toetava tugivõrgustiku moodustavad ema, vend, õed ning ema elukaaslane. Perekonnaliikmed kriminaalkorras karistatud ei ole. Eelnevate andmete kohaselt on isiku tutvusringkond suur, kuhu kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud. Alkoholi tarvitamisega probleeme ei esine, vabaduses tarvitas alkoholi harva, vägivaldset käitumist alkoholijoobes tuvastatud ei ole. Viru Vangla andmetel on isik diagnoositud narkootikumide kuritarvitajaks. Varasemate andmete kohaselt tarvitas narkootikume igapäevaselt. Motivatsioon narkootikumidest loobuda on olemas, kuid tuleb arvestada asjaoluga, et isik viibib isoleeritud asutuses, kus narkootikumide tarvitamine ei ole võimalik, mistõttu on tagasilanguse oht pärast vanglast vabanemist olemas. Kuriteod on enamasti toime pandud narkojoobes. Varasemalt on esinenud hasartmängude mängimist kasiinodes, käesoleval hetkel hasartmängudega probleeme ei esine. Võib käituda vägivaldselt, kui muud võimalust ei ole. Isiku kuritegelik käitumine viitab asjaoludele, et isik tegutseb hetkeemotsioonide ajendil, ei lahenda probleeme sihipäraselt ega mõtle tegude tagajärgedele ning peab enda heaolu teiste omast tähtsamaks. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ning hulgalised väärteod
(48)viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, katseajal pani toime uue kuriteo. Vabanemise korral on nõus kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 68%. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta Vjatšeslav Romanovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 13-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes reaalset vangistust kannab kaheksandat korda. Varasemad (sh tingumislikud) karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, ta on katseajal pannud toime uue kuriteo ja näidanud sellega, et tema käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede tema poolt uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval tõsiseid probleeme narkootikumide tarbimisega, mis ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole 2 see tingimus täidetud. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohtu istung 14.06.2016 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et üks distsiplinaarkaristus aegus
- mail, teine oli arusaamatus seoses sellega, millist tööd peaks tegema. On läbinud kõik programmid, kogu karistusaeg on kantud, jäänud on vaid 3 kuud. On teadlik, et kui kriminaalhoolduse ajal paneb toime rikkumise, siis saadetakse ta tagasi vanglasse. Arvab, et suudab ilma narkootikumideta olla. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning isik ei ole varasematest reaalsetest ja tingimuslikest karistustest teinud vajalikke järeldusi edasiste kuritegude toimepanemisest loobumiseks. See omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, varem pani toime varavastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on rahvatervisevastane narkokuritegu. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja käesoleval ajal osaleb Corrigo tugigrupis. Samuti on tal vabanemisel olemas alaline elukoht oma ema juures ning garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majandusliku toimetuleku soodustamiseks. Samas nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole varem ametlikult töötanud, kuriteod pani toime selleks, et ära elada. Vanglas toetab teda materiaalselt ema, kuna isik määrati tööle vangla majandustöödele, kuid ta keeldus töötamisest. Isikul on tasumata nõudeid 1176 euro ulatuses. Kinnipeetaval on suur tutvusringkond, kuhu kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud. Vangla diagnoosi kohaselt on isik narkootikumide kuritarvitaja. Kuriteod toime pandud enamasti narkojoobes olles. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka range järelevalve all viibides. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 68%, millise näol on tegemist kõrge riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine 3 käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vjatšeslav Romanovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnankohtu 11.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
- juuli 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 14.07.2016 kohtumäärus 1-15-1817 jõustus
- augustil
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 4