← Eesti

3-14-185/81

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 158§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-185

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus 3-14-185 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rexest Grupp OÜ (RG) esitas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 03.11.2009 (täiendatud 17.01.2010) taotluse projekti „Ladestatavate plastjäätmete taaskasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks“ elluviimiseks ja Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks summas 7 900 000 krooni (504 902 eurot). Taotleja omafinantseering oli 11 208 590 krooni (716 359 eurot). Projekti raames sooviti hankida jäätmete töötlemisliin plastiku sulatamisekstihendamiseks. KIK rahuldas 23.04.2010 otsusega nr 1-25/36 taotluse ja maksis RG-le välja toetuse 504 310,78 eurot. KIK tunnistas 25.11.2013 otsusega nr 1-25/220 oma 23.04.2010 otsuse nr 1-25/36 tagasiulatuvalt täies ulatuses kehtetuks ja nõudis kaebajalt tagasi toetuse summas 504 310,78 eurot. Tagastatavale summale lisandus intress tagastatava summa jäägilt iga päeva eest tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates kuni toetuse täieliku tagastamiseni. Otsuse põhjendused: 1) Algselt välja kuulutatud hanke tulemusena sõlmis RG 08.04.2010 lepingu seadmete tarnimiseks Duratrust Ltd-ga (Duratrust). Viimane jättis jäätmete töötlemisliini üle andmata, mistõttu korraldas RG uue KIK-ga kooskõlastamata hanke, mille raames esitas väidetavalt ainsa pakkumuse OÜ Rammel Group (Rammel), kellega sõlmiti 14.01.2011 plastiku sulatus-tihendusseadmete ostu-müügileping summas 475 000 eurot. Rammel jäätmete töötlemisliini ise ei tootnud, vaid ostis selle 14.01.2011 lepinguga Istello OÜ-lt (Istello) Viimane omandas seadme 12.01.2011 lepinguga Itaalia ettevõttelt Germanplast di Ramella German Paolo (Germanplast). Istello poolt sõlmis lepingu Germanplastiga AV, kes on ka RG emaettevõtte osanik ja RG juhatuse liige. Lisaks käisid seadet Itaalias kontrollimas AK ja AS, kellel ei ole Istelloga mingit seost, kuid kes on RG juhatuse liikmed. Istello ja Germanplasti vahelise lepingu järgi oli seadme hinnaks 55 000 eurot, Istello müüs seadmed Rammelile edasi 569 616 euroga ning Rammel müüs seadme RGle hinnaga 570 000 eurot. 2) RG selgitab hinna muutumist sellega, et seade ehitati pärast Germanplastilt ostmist ümber. Samas on selgitused, kes ja millal seadme ümber ehitas, vastuolulised. Ühelt poolt väidab RG, et Rammelilt osteti terviklahendus, samas ütleb ka, et ehitas ise seadet hiljem ümber. Ei ole eluliselt usutav ja tõendatud, et Germanplastilt soetatud töötlemisliini oleks enne saajale üleandmist ümber ehitatud või muudetud. Toimunud tehingud olid näilikud ning nendega sooviti varjata tegelikku tehingut, milleks oli RG poolt seadme Germanplastilt omandamine 55 000 euro eest. Lepingu ese on kõigis lepingutes sama. Ühestki lepingust ei nähtu müüja kohustust seadet oluliselt ümber ehitada või muuta. Ka seadme üleandmise-vastuvõtmise aktidesse ei ole märgitud, et seadmele oleks tehtud ümberehitusi. Kuna seadmed transporditi Germanplasti juurest Eestisse otse RG juurde Väätsa Prügilasse, olid need RG-ni jõudes samas olekus, kui need Germanplastilt soetati. 3) RG tellitud ekspert KK selgitas, et masinaehituslikult ei olnud ümberehitused keerukad. Keerukad olid need seetõttu, et oli vaja töödeldavast materjalist lähtuvat teadmist, vaja oli 2

(8)3-14-185 eelteadmisi sellistest liinidest ning keegi pidi pidevalt testima ja katsetama. Selline protsess oli aeganõudev. Seega isegi juhul, kui seadmetele tehti enne RG-le tarnimist mingeid ümberehitusi, siis vaid vähesel määral ning see ei saanud tõsta hinda pea kümnekordseks. Samas tõendab Germanplasti esitatud kontrollakt, et seade oli pärast selle üleandmist 23.02.2011 algses konfiguratsioonis ja ümberehitusi ei olnud toimunud. Ümberehitused tehti seega tõenäoliselt RG enda poolt aeganõudva testimise abil. 4) RG selgituste kohaselt koosnes Istello poolt Rammelile ja Rammeli poolt RG-le müüdu lisaks Germanplastilt hangitud seadmetele ka OÜ Agrolain (Agrolain) poolt Istellole 24.01.2011 müüdud seadmetest, mis olid Germanplasti seadmetega ühendatud. Agrolaini müüdud seadmete hinnaks oli 371 000 eurot. RG ei selgitanud, miks hangiti Agrolainilt samad seadmed, mis olid juba varem soetatud Duratrustilt. Seega ei ole RG Agrolainilt midagi ostnud. Isegi kui uskuda RG väidet, et tegelikult soovisid Istello ja Agrolain kokku leppida vaid RG-le kuuluvate seadmete ümberehitamises, mitte müügis, peaks selline töö nähtuma ka järgnevatest lepingutest. Lepingutes ei ole aga mingit viidet Duratrustilt omandatud seadmete ümberehitamise või Germanplastilt soetatud seadmega ühendamise kohta. Kuna see töö maksis RG selgituste kohaselt 370 000 eurot, tähendaks see, et RG on teadlikult varjanud määrava tähendusega infot Rammelilt soetatud seadme/tellitud töö olemuse kohta, esitades järjepidevalt ebaõiget ja eksitavat dokumentatsiooni. Leping Agrolainiga on näilik. 5) Projekti taotluseelarve kohaselt pidid projektijuhtimise kulud moodustama projekti eelarvest 77 121 eurot. Projektijuhtimise hankel osales vaid üks vastavaks tunnistatud ettevõte, OÜ Business Advisor, kelle juhatuse liikmeks oli RG juhatuse liige AS. Leping Duratrustiga sõlmiti enne projektijuhtimise lepingu sõlmimist 08.04.
  1. Vähemalt osa tasust maksti seega tööde eest, mida ei eksisteerinud. Ei ole eluliselt usutav, et OÜ Business Advisor tegi tööd ära enne lepingu sõlmimist. 6) RG pidi hanked läbi viima koosõlas riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega. RG viis läbi formaalse hanke avalikustamise üleriigilises ajalehes, kuid pidas sisuliselt otseläbirääkimisi ja küsis pakkumust ainult Duratrustilt. 7) RG soetas Rammelilt kasutatud seadme, kuid ei teavitanud sellest KIK-i. 8) Abikõlblikud ei ole ka Duratrustiga sõlmitud lepingu alusel Mäo töötlemisliini eest tasutud 112 000 eurot, sest lepingu kohaselt on tegemist tasuga töötlemisliini litsentsi eest, kuid RG ei ole esitanud tõendeid litsentsi või varaliste või mittevaraliste intellektuaalsete õiguste omandamise kohta. RG esitas 25.11.2013 otsuse peale vaide, mille KIK jättis 22.01.2014 vaideotsusega nr 116/9 rahuldamata.
  2. Rexest Grupp OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles palus KIK-i 25.11.2013 otsuse ning 22.01.2014 vaideotsuse tühistamist.
  3. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palus jätta kaebus rahuldamata.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Kaebaja esitas 12.11.2010 vastustajale taotluse muuta projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev senise 03.12.2010 asemel 28.02.
  5. Taotluse kohaselt oli projekt realiseeritud 90% ulatuses, novembris 2010 pidi toimuma jäätmete töötlemisliini viimase seadme (plastide sulatusseadme) tarne Inglismaalt, mille paigaldamise järgselt on kogu 3
(8)3-14-185 projekt täidetud. Vastustaja rahuldas 09.12.2010 kaebaja taotluse. Kaebaja juhatuse 21.12.2010 protokollist nähtub, et Duratrust jättis plastmassjäätmete sulatuse seadme koos juurde kuuluvate lisaseadmetega tähtaegselt tarnimata. Juhatus otsustas vastavas osas Duratrustiga lepingu lõpetada ning kuulutada välja avaliku hanke plastmassjäätmete sulatuse seadme ning selle juurde kuuluvate lisaseadmete osas. Kaebaja avaldas 22.12.2010 Eesti Päevalehes ja Ehitusbörsis vastava hanketeate, mille kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtajaks 12.01.
  1. Rammel tegi 12.01.2011 pakkumuse hinnaga 475 000 eurot, lisaks käibemaks. Vastav ostu-müügileping sõlmiti Rammeliga 14.01.
  2. Kaebaja ei teavitanud vastustajat uue hanke väljakuulutamisest, samuti ei kooskõlastanud kaebaja vastustajaga hanketingimusi. Vastustajat teavitati uue hanke korraldamisest ning Rammeliga lepingu sõlmimist tagantjärele ja seda enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Vastustaja kontrollis hanke korraldamist ja tunnistas selle nõuetelevastavaks. Keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused“ (määrus nr 47) § 16 lg 1 p 2 järgi on toetuse saaja kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, samas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi, sealhulgas toetuse kasutamiseks läbi viima hanke, järgides RHS §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid. Kaebaja rikkus
  3. a lõpus korraldatud hanke läbiviimisel neid põhimõtteid. Olukorras, kus kaebaja soovis hankida maailmas ainulaadset toodet ning Eestis teadaolevalt jäätmete töötlemise liine ei toodeta, ei saanud piisata vaid eestikeelse hanketeate avaldamisest Eesti meedias. Eesti on ilmselgelt liiga väike turg, et siin eksisteeriks piisavalt pakkumisi, mis võimaldaksid konkurentsiolukorda jäätmetöötlustehnika valdkonnas efektiivselt ära kasutada. Kuna laiemat avalikkust hanke korraldamisest ei teavitatud, jääbki teadmata, kas, millise hinnaga ja millistel tingimustel oleks olnud võimalik vajaminevaid seadmeid ja/või nende ümberehitustöid mujalt maailmast hankida. Kaebaja korraldatud Eesti-sisene lühikese tähtajaga hange viitab suunatusele konkreetsele pakkujale. Kaebaja selgitab Eesti-sisese hanke korraldamist garantiiga, mis on Eesti ettevõtja poolt kiirem kui välismaiselt. Need väited saavad olla asjakohased alles erinevate pakkumuste omavahelisel võrdlemisel, mitte otsustamisel, kui suurel turul hange korraldada. 2) Asjas kogutud tõendite analüüsist (otsuse p 16) nähtub, et kaebaja hankis Duratrustilt ehitusmaterjalide tootmisliini tervikuna ning plastjäätmete töötlemisliini 80% ulatuses. Duratrust jättis tarnimata vaid plastide sulatusseadme (aglomeraatori). Kaebaja otsustas nimetatud seadme hankida uue hanke käigus. Hanketeatest nähtub selgelt, et hangitakse töötlemisseadet, mitte tervikliini. Uue hanke käigus pakkus plastide sulatustihendusseadet Rammel, kes soetas selle Istellolt, kes omakorda soetas selle Germanplastilt. Kõik lepingud räägivad üksnes plastide sulatus-tihendusseadmest ja selle lisadest, ükski leping ei võimalda järeldada, et tegelikult oli Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud tehingu esemeks terve plastikjäätmete töötlemissüsteem kui terviklahendus. Kuna samade seadmete hind erines lepingutes üle 8 korra, tekkis vastustajal põhjendatud küsimus, mille tõttu kasvas samade seadmete hind 2 päevaga nii suures ulatuses. Kaebaja on põhjendanud hinna kasvu nii seadmete transpordikulude, Agrolainilt soetatud täiendavate seadmete, Rammeli antud garantii, ümberehitustööde, terviklahenduse soetamise ja AV oskusteabega. Kaebaja on oma seisukohti pidevalt muutnud, mis näitab nende ebausaldusväärsust. 3) Veokulud ei saanud seadmete hinna suurt kasvu põhjustada, sest Stalker Transport OÜ, kes tarnis seadmed Itaaliast Eestisse, esitas selle teenuse eest arved kogusummas 5640 eurot. 4
(8)3-14-185 4) Tõendatud ei ole ka see, et Agrolainilt soetatud seadmed muutsid töötlemisliini väärtuslikumaks ja tõstsid selle hinda. Kaebaja on ka ise hiljem loobunud viitest Agrolainilt soetatud seadmetele, kui vastustaja hakkas uurima, miks on kaebaja soetanud Agrolaini kaudu seadmeid, mis tal olid juba Duratrusti poolt tarnituna olemas. AV arvas 10.04.2015 kohtuistungil, et Agrolainiga sõlmitud lepingut ei saa plastiku sulatustihendusseadme soetamise projektiga siduda. 5) Nii suurt hinnatõusu ei saa põhjendada ka Rammeli poolt antud 12-kuuline garantii. Kuna lepinguosalistele oli nagunii teada, et garantiitöid hakkab teostama AV, siis oli kaebajal olemas vajalik oskusteave seadmete parandamiseks ning garantii eest 8-kordse hinna maksmise valmidus ei ole usutav. 6) Vaidluse all ei ole asjaolu, et Germanplastilt soetatud plastiku sulatus-tihendusseade ei olnud võimeline töötlema pesemata segaplastikjäätmeid. Töötlemisliin tuli ümber ehitada, et lisada sellele kaebaja poolt soovitud funktsionaalsus. Ümberehitustöid tegi AV. Vaidluse all on asjaolu, kas AV tegi neid töid Istello või kaebaja nimel. Vastustaja on õigesti märkinud, et Istello ja Rammeli ning Rammeli ja kaebaja vahelisest lepingust ei nähtu mingite ümberehitustööde tegemist. Müüja pidi küll seadmed paigaldama, häälestama ja töökorda seadma, kui mitte neid ümber ehitama või nende funktsionaalsust muutma. Tehnoloogilise lahenduse on kaebaja ise välja töötanud. Kaebaja on ise kinnitanud, et on alates
  1. a tegelenud tootmistehnilise eksperimenteerimisega, et välja töötada tehnoloogia, millega on võimalik ümber töödelda madalakvaliteedilisi sorteerimata jäätmeid. 7) Usutav ja muude tõenditega kooskõlas ei ole kaebaja väide, et ta hankis
  2. a lõpus korraldatud hanke käigus terviklahendust, mitte ühte seadet. Hanketeatest see ei nähtu, hankedokumente ei ole kaebaja vastustajale ja kohtule esitanud. 8) Vaidlust ei ole selles, et ümberehitatud töötlemisliin on unikaalne, sest suudab erinevalt seni maailmas tuntud plastjäätmete töötlemisseadmetest töödelda ümber määrdunud segaplastjäätmeid ning seda välitingimustes. Kahtluse alla ei saa seada ka seda, et sellise seadme ehitamine vajab oskusteavet, mis väärib tasu. See, kas isik kasutab oskusteavet kaebaja töötajana või teise ettevõtte kaudu, peab olema selgelt nähtav. Lepingu sisu peab olema tuvastatav lepingust endast, mitte lepinguosaliste hilisematest vastuolulistest selgitustest. Üheski tõendist ei nähtu, et AV oleks oma oskusteavet kasutanud Istello kaudu, mistõttu ei saa Istellol olla õigust nõuda sellise teabe kasutamise eest tasu. On ebausutav, et lepingud on tegelikkusele mittevastavad puudulike juriidiliste teadmist tõttu. See, et leping peab sisaldama tegelikult müüdud eset või osutatud teenust, peaks olema igaühele arusaadav. 9) Kaebaja väited ja tõendid turuhinna kohta ei ole asjakohased. Olukorras, kus on teada seadme tegelik soetushind, ei saa 8 korda kõrgemat hinda põhjendada tavalise turuhinnaga. Omavahel saab võrrelda vaid samade seadmete hindu. 10) Kaebaja on oma väidete tõendamiseks esitanud mitmeid ekspertarvamusi, kuid need on suuremas osas asjakohatud, sest on koostatud valede andmete ja valede lähteülesannete alusel. Kaebaja püüab nende ekspertarvamustega tõendada, et lahendus on unikaalne, kuid see ei olegi vaidluse all. Vaidlust ei ole ka selles, et seadme muutsid unikaalseks ümberehitustööd. Vaidluse all on üksnes soetatud seadme hind ning küsimus, kes teostas seadmetele vajalikud ümberehitustööd. Kui ümberehitustööd tegi kaebaja ise, on tegemist kaebaja enda panusega projekti ehk omafinantseeringuga, mille katmiseks ei saa toetust kasutada (perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 2 p 3). 11) OÜ-l Business Advisor ei olnud õigust tasule teenuste eest, mis seondusid tootmisliinide hankelepingu ettevalmistamise, läbirääkimiste korraldamise ja lepingu sõlmimisega. 5
(8)3-14-185 Vastavad tegevused Duratrustiga toimusid enne projektijuhtimise teenuse lepingu sõlmimist. Seega on 360 000 krooni maksmine OÜ-le Business Advisor mitteabikõlbulik kulu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Rexest Gupp OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 17.07.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus tuvastas otsuses ebaõigesti, et kaebaja omandas Rammelilt üksnes seadme, mitte terviklahenduse. Terviklahendus tähendab seadmelahendust, mis suudab toota määrdunud plastjäätmetest plastgraanulid. Hanketeatest ei nähtu, et kaebaja soovis üksnes seadet, mitte terviklahendust. Hanketeade on lühike ja konkreetne. Alles hankedokumentatsiooni väljavõtmisel sai võimalik hankija teada hanke eseme, ülesande püstituse ning hanke tingimused. Uus hange korraldati KIK-i poolt varasemalt heaks kiidetud tingimustel ning kaebaja hanke dokumentatsiooni ei muutnud. Kaebaja ja Rammeli vahel 14.01.2011 sõlmitud lepingu lisa 1 kohaselt kohustus Rammel tarnima kaebajale tehase sisseseade, mis suudab plastjäätmetest toota tihendatud ja sulatatud plastiku fraktsiooni 300-400 kg/m3, tihendatud materjali fraktsioon pidi olema 5-15 mm. Seega pidi seadmelahendus olema suuteline ümber töötlema määrdunud plastjäätmeid. Kohus leidis ebaõigesti, et kuna Duratrust oli kaebajale tarninud 80% Väätsa tootmisüksuse sisseseadest, siis soovis kaebaja hankida vaid ühe puuduoleva seadme. Vaatamata asjaolule, et Duratrust tarnis 80% seadmestikust, puudus tarnitud seadmetel igasugune väärtus, sest neil puudus funktsionaalsus. Kohus tuvastas ebaõigesti, et Duratrust jättis kaebajale tarnimata aglomeraatori. Duratrust ei pidanud tarnima aglomeraatoril põhinevat liini, tema tehniline lahendus oli Rammeli omast täiesti erinev. Z teradega varustatud elektriliselt kuumutav mikser-ekstruuder ning aglomeraator ei ole üks ja sama seade. Juhul, kui Duratrusti poolt juba tarnitud seadmetele oleks lisatud z teradega sulatusahi, siis oleks Väätsa tootmisüksusesse planeeritud tehase sisseseade toiminud. Kuna Duratrusti pakutud tehnoloogia oli tema enda poolt arendatud ning eksperimentaalne, ei jäänud kaebajal muud võimalust, kui korraldada uus hange terve plastjäätmete töötlemise liini soetamiseks. 2) Kohus tuvastas ebaõigesti, et Istello poolt Germanplastilt omandatud aglomeraatorile tegi ümberehitused kaebaja ise. AV on kaebaja osanik läbi Antotan Invest OÜ, kus talle kulub 2,5% ettevõttest. Ei saanud eeldada, et ta oleks pidanud oma oskusteabe ilma erilise kasuta kaebajale ära andma. AV soovis end realiseerida läbi 100% temale kuuluva ettevõtte Istello. Kuna Istello hanketingimustele ei vastanud, leidis AV lahenduse ning esitas hankel osalemiseks pakkumise läbi Rammeli. Ainult Istellol oli oskusteave ja võimalus luua kaebaja nõudmistele vastav terviklahendus. Lepingute tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest. Antud juhul oli kaebaja tahteks omandada töötlemisliini terviklahendus, kaebaja jaoks ei olnud oluline, milliste seadmetega ning missuguste ümberehitustega Rammel tulemuse saavutab. Rammeli juhatuse liige Indrek Vaino on 10.04.2015 istungil antud ütlustes kinnitanud, et kaebajale müüdi funktsionaalne seadmete süsteem, mitte üksik seade. Tähtsust ei oma, millise hinnaga omandas Istello Germanplastilt üksikud seadme komponendid. Kohus on tuvastanud, et Germanplastilt soetatud aglomeraator ei olnud võimeline segaplastjäätmeid töötlema, samas Rammeli ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu lisa 1 järgi pidi soetatud seadmel selline võimekus olema. 3) Kaebaja soetas terviklahenduse turuhinnaga. KIK ei ole vastupidist tõendanud. Seadme turuhinnale vastavuse kohta on kaebaja esitanud mitmeid hinnapakkumisi. Kaebaja poolt 6
(8)3-14-185 esitatud eksperthinnangud ei ole asjakohatud. Need tõendasid seadme unikaalsust ning hinda. 4) Kohus jättis põhjendamatult kõrvale kaebaja tõendid, mis puudutavad plastjäätmete töötlemise terviklahenduse tööle hakkamise aega. Seade hakkas terviklahendusena tööle 28.02.2011. Kaebaja sai Rammelilt kätte terviklahenduse, mitte ei arendanud plastjäätmete töötlemisliini ise välja. 5) Kohus on rikkunud

§ 158

lg-t 2, mille kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Vastustaja muutis kohtumenetluse käigus oma väiteid, mistõttu ei ole algne 25.11.2013 otsus õiguspärane. 6) Halduskohus on rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kaebajale on ette heidetud asjaolusid, millele KIK ei ole 25.11.2013 otsuses tuginenud. Kohus on kaebuse piiridest väljunud, tehes kaebajale hanke korraldamise osas etteheiteid, mida KIK ei käsitlenud. Nii on halduskohus leidnud, et hanketeade oleks tulnud avaldada ka välismaal, samuti on kaebajale ette heidetud suunatud hanke korraldamist. Ebaõige on kohtu väide, et Rammel ei olnud jäätmekäitusliinide tootja. 7) Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kaebaja ja Rammeli vaheline leping oli näilik. Ainult Istellol oli oskusteave ja võimekus luua kaebaja nõudmistele vastav terviklahendus. Rammel ei suutnud terviklahendust ise luua, aga soovis olla peatöövõtja ning anda Istello poolt välja töötatud seadmelahendusele garantii. 8) Kohus on RHS § 3 ebaõigesti kohaldanud. Nimetatud säte ei näe ette, et hanketeade tuleb avaldada ka välismaal. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud STS § 18 lg 6 p 1, mille kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Käesoleval juhul ei ole tasude väljamaksmisega võrreldes faktilised asjaolud muutunud. Tasude väljamaksmise hetkel oli KIK kõigist asjaoludest teadlik, samuti puudusid vastuväited projektijuhtimistasude osas. 6. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes 25.11.2013 otsuses ning 22.01.2014 vaideotsuses avaldatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Vaidluse põhirõhk on jätkuvalt sellel, kas kaebaja omandas Rammelilt terviklahenduse või konkreetse seadme. Halduskohus lähtus asja lahendamisel eeldusest, et Germanplastilt soetatud seadmele ümberehitusi tehti ning tulemuseks oli uus unikaalne seade. Halduskohus leidis aga, et ümberehitusi ei teinud Istello või Rammel, vaid kaebaja ise. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kaebaja väited terviklahenduse omandamise kohta on jäänud paljasõnalisteks ning dokumentaalsed tõendid kaebaja positsiooni ei toeta. Halduskohus on Germanplasti ja Istello, Istello ja Rammeli ning kaebaja ja Rammeli vahelisi lepinguid igakülgselt analüüsinud otsuse p-s 16 ning ringkonnakohus seda siinkohal ei korda. Kaebaja ja Rammeli vahel 14.01.2011 sõlmitud lepingu lisa 1 sisaldab tehnilist kirjeldust, mis kajastab tingimusi konkreetse seadme 7

(8)3-14-185 töötlemisvõimsuse kohta. Sellest ei saa järeldada kaebaja soovi omandada terviklahendus. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga ka selles, et hankemenetluse läbiviimisel ei saanud kasutada algse hanke hankedokumente, kuna suur osa seadmetest oli Duratrusti poolt juba tarnitud. Paljasõnaline on kaebaja väide, et Duratrusti poolt Väätsa tootmisüksusesse toodud seadmed olid muutunud väärtusetuks ning neid võis vaadelda vaid vanarauana. Seadme ümberehitamise täpsemate asjaolude kohta puuduvad tõendid, mis võimaldaksid vastavad tööd omistada Istellole. AV poolt antud ütlusi ei saa dokumentaalsete tõendite valguses pidada usaldusväärseteks.
  1. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, mis on vaidlusaluste seadmete turuväärtus hetkel või mis oli see pärast ümberehitamist. Need näitajad ei ütle midagi selle kohta, mis kulusid kaebaja tegelikult kauba või väidetava teenuse ostmisel kandis. Selles valguses ei aita asja lahendamisele kaasa ka kaebaja poolt esitatud ekspertarvamused. Küsimusele, mida täpselt kaebaja Rammelilt soetas, ei saa vastust anda ekspertiisiga.
  2. Halduskohus ei ole kohtumenetluse norme rikkunud. Kohus hindab küll haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga, kuid asja lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid saab tuvastada ja kontrollida ka kohtumenetluses. Uute asjaolude selgumine ja täiendavate õiguslike väidete esiletoomine võib vaidlustatud haldusakti õiguspärasust mõjutada vaid juhul, kui kohtul tekib kahtlus, et need oleks võinud kaasa tuua teistsuguse haldusakti andmise. Käesolevas asjas ei ole vastustaja positsioon kohtumenetluse jooksul muutunud selliselt, et eelnimetatud kahtlus võiks tekkida. Vastustaja on pigem oma seisukohti täpsustanud. RHS § 3 rikkumisele viidates ei ole halduskohus asja piiridest väljunud. Vastustaja 25.11.2013 otsuses on RHS § 3 rikkumisi eraldi alapeatükis käsitletud. RHS § 3 ei peagi sisaldama nõuet, et hanketeade tuleb avaldada välismaal. RHS §-st 3 tuleneb aga kaebaja kohustus viia hankemenetlus läbi viisil, et tagatud oleks muu hulgas parim hinna ja kvaliteedi suhe. Maailmas väidetavalt unikaalse lahenduse puhul ei ole seda võimalik saavutada, kui hanketeade avalikustatakse üksnes riigisiseselt. Asja materjalidest on ka ilmne, et vajalik oskusteave oli AVl juba enne hanke väljakuulutamist olemas ja kaebaja huvi oligi suunatud sellele, et projekti viiks lõpuni kaebajaga seotud isik.
  3. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, mida poleks halduskohtu 17.07.2015 otsuses või vastustaja 25.11.2013 ja 22.01.2014 haldusaktides juba käsitletud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuselt ning esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 30 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.