← Eesti

3-14-50138/70

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2016, Tallinn Haldusasja numb

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-14-50138 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 15.03.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/6061-38 OÜ-le Eaglesec (alates 08.07.2011 Õigusateljee OÜ; äriregistrist kustutatud 24.04.2015) tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 18 088,21 eurot ja tulumaksu summas 28 828,43 eurot, s.o kokku 46 916,64 eurot. OÜ Eaglesec esitas 15.03.2011 maksuotsusele vaide, mille MTA 19.05.2011 vaideotsusega nr 6-1/219-2 rahuldamata jättis.
  2. MTA kohustas 18.10.2013 vastutusotsusega nr 13-7/220-23 AK tasuma Õigusateljee OÜ maksuvõlga summas 38 210,21 eurot solidaarselt Õigusateljee OÜ-ga. Maksumenetluse käigus tuvastati, et Õigusateljee OÜ kajastas maksustamisperioodil august 2008 kuni aprill 2009 oma raamatupidamisarvestuses kaupade ja teenuste soetamist OÜ-de Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest väljastatud arvete alusel. Õigusateljee OÜ tegi nende arvete alusel väljamakseid kokku summas 1 696 870 krooni (108 449,76 eurot) ning deklareeris sisendkäibemaksu summas 258 845 krooni (16 543,21 eurot). Maksuhalduri arvates ei kinnita arved teenuste ja kaupade soetamist nimetatud äriühingutelt ning vastavad väljamaksed ei ole seotud arvetel nimetatud teenuste ja kaupade soetamisega. Väidetavatel tehingupartneritel puudusid töötajad, kes oleksid saanud teenust osutada. Tööd teostasid tegelikkuses kas Õigusateljee OÜ enda töötajad või tundmatu kolmas isik. OÜ-d Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest on varifirmad, millel puudub iseseisev majandustegevus ning mida on kasutatud vaid tegelike tehingute varjamiseks. Samuti ei ole lubatav sisendkäibemaksu mahaarvamine OÜ-de Mojenn ja Loryal Ehitus arvete alusel, kuna need äriühingud ei olnud arve esitamise ajal käibemaksukohustuslased. OÜ Blesscom arvete alusel deklareeris Õigusateljee OÜ sisendkäibemaksu osaliselt topelt. Õigusateljee OÜ esitas käibedeklaratsioonides valeandmeid, kajastades seal käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil tegelikke tehinguid mittekajastavaid arveid. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Õigusateljee OÜ osales maksupettuses ning rikkus käibemaksuseaduse (KMS) §-i 24, tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg-t 1, § 54 lg-id 2 ja
  3. Õigusateljee OÜ ainus juhatuse liige perioodil 14.09.2006–08.07.2011 oli AK. Samuti oli AK Õigusateljee OÜ osanik perioodil 14.09.2006–29.06.
  4. Maksuvõlg tekkis AK juhatuse liikmeks olemise ajal. AK korraldas Õigusateljee OÜ raamatupidamist, esitas äriühingu nimel maksudeklaratsioone ning tegi pangaülekandeid. AK oli teadlik, et OÜ-de Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest väljastatud arved ei kajasta tegelikke tehinguid ning tema tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. AK rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-s 4, TuMS § 51 lg-s 1, § 54 lg-tes 2 ja 4 ning KMS § 27 lg-s 1 ja § 31 lg-s 1 nimetatud kohustusi. Seeläbi on AK tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustust tagada Õigusateljee OÜ maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine. Maksuhalduri läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud Õigusateljee OÜ maksuvõlga sisse nõuda, kuna äriühingul puudub vara. Vastutusotsuse tegemise seisuga on maksuvõla jääk 44 169,04 eurot. 5958,83 euro osas on nõue aegunud, mistõttu nõuab maksuhaldur vastutusotsusega AK-lt maksuvõlga summas 38 210,21 eurot.
  5. AK esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 17.12.2013 vaideotsusega nr 61/1862-2 rahuldamata. 2

(7)3-14-50138
  1. AK esitas 03.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.10.2013 vastutusotsuse tühistamiseks. 1) Maksuhaldur on lubamatult kasutanud kaebaja suhtes väljendeid „süüline tegevus“ ja „maksuseaduste tahtlik rikkumine”. Nimetatud terminid on Eesti Vabariigi seaduste järgi konkreetne tegevus, mis on karistatav ainult karistusseadustiku §-de 3891 ja 3892 alusel. MKS § 8, millele vastutusotsuses korduvalt viidatakse, ei räägi maksupettusest. Maksuhaldur ei saa süüdistada kaebajat maksupettuses ilma jõustunud kohtulahendita, kus oleks tuvastatud kaebaja vastutus sellise teo eest. Vastutusotsusega rikutakse kaebaja süütuse presumptsiooni. Kaebajal ei olnud vastutusmenetluses võimalik esitada maksuhaldurile äriühingu raamatupidamisdokumente ja seeläbi täita oma kaasaaitamiskohustust, kuna ta ei olnud menetluse ajal enam Õigusateljee OÜ juhatuse liige. 2) Maksuhaldur on Õigusateljee OÜ raamatupidamises kajastatud arveid analüüsinud pealiskaudselt. Maksuhalduri seisukoht, et Õigusateljee OÜ tegi tehinguid varifirmadega, tugineb üksnes oletusele. Maksuhaldur ei ole tõendite alusel tuvastanud, et Õigusateljee OÜ rikkus seadust. Sellise pealiskaudse menetluse käigus, nagu on praegusel juhul läbi viidud, ja kus pole isegi üle kuulatud Õigusateljee OÜ tehingupartnerite endiseid ja praeguseid juhatuse liikmeid, ei ole võimalik tuvastada, et isik on tahtlikult rikkunud maksuseadust. 3) Vastutusotsuses ei ole analüüsitud, kas Õigusateljee OÜ-lt oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Asjaolu, et vastutusotsuse koostamise seisuga puudub äriühingul vallas- ja kinnisvara, ei tähenda veel automaatselt äriühingu maksejõuetust. Veel vähem saab sellest järeldada, et äriühingul puudub majandustegevus.
  2. MTA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vastutusotsuse tegemise tingimused olid täidetud. Vaidlus puudub selles, et OÜ Õigusateljee oli vastutusotsuse tegemise ajal äriregistrisse kantud ning kaebaja oli vaidlusalustel perioodidel Õigusateljee OÜ juhatuse liige. Samuti oli vastutusotsuse tegemise ajaks selle aluseks olev maksuotsus jõustunud. Vastutusotsuse tegemisel on MKS § 96 lg-s 5 sätestatu alusel võetud arvesse aegumist ning maksuvõla sissenõudmiseks sooritatud toimingud vastavad MKS § 96 lg 5 nõuetele ehk enne, kui kaebajalt asuti maksuvõlga sisse nõudma, ei olnud õnnestunud Õigusateljee OÜ-lt rohkem kui kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda. Tuvastatud on kaebaja tahtlik tegevus juhatuse liikme kohustuste rikkumisel ning põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Kaebaja väitele, et teda on süüdi tunnistatud kriminaalõiguslikus mõttes, on vastustaja esitanud põhjaliku seisukoha vaideotsuse p-des 32 jj. Kaebaja ei ole vastutus-, vaide- ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi asjakohast argumenti, mis lükkaks ümber maksuhalduri tuvastatud asjaolud. 2) Vastutusmenetluse raames kaebajale edastatud korraldustega ei kohustanud maksuhaldur kaebajat esitama Õigusateljee OÜ-d puudutavaid raamatupidamisdokumente, vaid teda kohustati andma teavet Õigusateljee OÜ majandustegevuse ja selle korraldamise kohta kaebaja juhatuse liikmeks olemise ajal. Samuti kohustati kaebajat andma selgitusi kujunenud maksuvõla ja selle tasumata jätmise kohta. Kuna kaebaja oli kontrollitaval perioodil vaidlusaluste tehingute tegemisel Õigusateljee OÜ seaduslik esindaja, siis oli ta isik, kes valdas detailset informatsiooni väidetavate tehingute tegemise tegelike asjaolude kohta ning ka üldisemalt Õigusateljee OÜ majandustegevuse ja maksuvõla tekkimise kohta. Eeltoodust hoolimata ei andnud kaebaja maksuhaldurile asjakohast informatsiooni, jättes kaasaaitamiskohustuse põhjendamatult täitmata.
  3. Tallinna Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 28.07.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning 3
(7)3-14-50138 1) Kaebaja ei ole lükanud ümber maksuotsuse ja vastutusotsuse järeldusi maksuvõla kujunemise kohta, kuigi MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub temal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus nõustub maksuotsuses ja vastutusotsuses toodud seisukohtadega. Maksumenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et OÜ-de Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest väljastatud arvetel märgitud isikud ei ole Õigusateljee OÜ-le teenuseid osutanud. Seetõttu puudus Õigusateljee OÜ-l õigus arvete alusel käibemaksu maha arvata ning nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, millelt äriühingul tuleb tasuda tulumaksu. Sisendkäibemaksu arvestamine sellise äriühingu arvete alusel, kes tegelikult ei ole teenust osutanud, ning nende arvete alusel väljamaksete tegemine saab olla vaid tahtlik tegevus. Sellest tulenevalt ei olnud maksu määramine osas, mida kaebajalt nõutakse, vastutusotsuse tegemise ajal aegunud. Täidetud on ka eeldus, et maksukohustuslaselt endalt ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda kolme kuu jooksul alates sissenõudmise alustamisest. 2) Enese mittesüüstamise privileegile tuginemine ei olnud põhjendatud. Privileegi kaitseala hõlmab üldjuhul füüsilisi isikuid, maksumenetlus aga puudutas juriidilist isikut. Kaebaja väited, et teabe ja dokumentide esitamine oleks kahjustanud tema õigusi võimalikus kriminaalmenetluses, on paljasõnalised. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. AK palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Maksuhaldur süüdistab kaebajat lubamatult kuriteos (maksudeklaratsioonis ebaõigete andmete esitamises ehk maksupettuses) ilma jõustunud kohtulahendita. Maksuhaldur rikkus kaebaja suhtes süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kaebajal ei olnud võimalik esitada maksuhaldurile Õigusateljee OÜ raamatupidamisdokumente, kuna ta ei ole enam selle äriühingu juhatuse liige. Halduskohus ei pööranud nendele kaebaja argumentidele mingisugust tähelepanu. Juriidilistele isikutele laienevad põhiõigused samas mahus, milles nad on seotud nende juhtorganites tegutsevate füüsiliste isikute õigustega. Maksuhaldur ei kinnitanud kaebajale, et tema poolt kaasaaitamiskohustuse täitmisel antavate selgituste alusel ei ole võimalik esitada kriminaalõiguslikku etteheidet ning kasutada kaebaja antud selgitusi kohtus tema vastu. Sellest tulenevalt on alusetu maksuhalduri etteheide, et kaebaja rikkus kaasaaitamiskohustust. 2) Maksuhalduri etteheited Õigusateljee OÜ suhtes tuginevad vaid oletustele. Pole tuvastatud, et Õigusateljee OÜ rikkus seadust. Maksuõigusrikkumise korral oleks MTA pidanud algatama väär- või kriminaalmenetluse äriühingu või selle juhatuse liikme suhtes. 3) MTA ei ole teinud toiminguid, et Õigusateljee OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda. Pole tuvastatud, et äriühing oli maksejõuetu. Kaebajale teadaolevalt on RKO Platvorm OÜ esitanud MTA-le taotluse tasaarvestada Õigusateljee OÜ väidetav maksukohustus RKO Platvorm OÜ nõudega Eesti Vabariigi vastu.
  2. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. See, et RKO Platvorm OÜ on esitanud MTA-le taotluse tasaarvestada Õigusateljee OÜ maksukohustus RKO Platvorm OÜ nõudega Eesti Vabariigi vastu, ei mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust. Äriühingu maksuvõla tasumine mõjutab seda, kas vastutusotsuse adressaadilt saab edaspidi nõuda maksukohustuse täitmist, kuid ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks. 4
(7)3-14-50138 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. MTA on 15.03.2011 maksuotsuses (II kd, tl 151-165), maksuotsuse suhtes 19.05.2011 tehtud vaideotsuses (II kd, tl 175-177p) ning 18.10.2013 vastutusotsuses (I kd, tl 9-25) piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et Õigusateljee OÜ oli teadlik, et tehinguid OÜ-dega Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest ei toimunud, ning pani nende äriühingute väljastatud võltsarveid oma raamatupidamises kajastades toime maksupettuse. Samuti leidis MTA, et Õigusateljee OÜ oli teadlik asjaolust, et OÜ-d Loryal Ehitus ja Mojenn ei olnud arve väljastamise ajal käibemaksukohustuslased. Kohtupraktika kohaselt ei pea maksuhaldur maksumenetluse ega maksuotsusega tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses, vaid piisab vastava põhjendatud kahtluse näitamisest (Riigikohtu lahendid nr 33-1-34-07 (p 11) ja 3-3-1-15-13 (p 10)). Sellest tulenevalt ei olnud Õigusateljee OÜ-l õigust eelnimetatud äriühingute väljastatud arvete alusel käibemaksu maha arvata. Võltsarvete esitajatele tehtud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusest välja viidud rahaks, millelt äriühing peab maksma tulumaksu. Nõustada ei saa kaebaja seisukohaga, et maksumenetlus viidi läbi pinnapealselt. Toimikust, sh 15.03.2011 maksuotsusest ja 26.01.2011 kontrollaktist nr 12.23/6061-37 (II kd, tl 125-142), nähtub, et maksuhaldur uuris põhjalikult OÜ-de Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp, Harlow Invest, Mojenn ja Loryal Ehitus tausta ning nende äriühingute esitatud arveid ja muid vaidlusaluseid tehinguid puudutavaid tõendeid, samuti võttis maksuhaldur selgitused maksukohustuslaselt endalt, Õigusateljee OÜ-lt teenust ostnud isikutelt, Õigusateljee OÜ töötajatelt ning nende tehingupartnerite esindajatelt, kellega maksuhalduril õnnestus kontakt saada.
  3. AK oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal Õigusateljee OÜ ainus juhatuse liige, kellel oli kontroll äriühingu raamatupidamise ja arveldusarve üle ning kes esitas äriühingu nimel maksudeklaratsioone (III kd, tl 31-32). Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-23-12, p 15). Samuti oli AK äriühingu ainuosanik, mis tähendab, et maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest ning selle kaudu äriühingu maksukohustuse vähendamisest sai kasu just tema. Ringkonnakohtu arvates pole mõistlikku põhjust kahelda maksuhalduri seisukohas, et AK oli teadlik sellest, et eelnimetatud äriühingute arvete alusel ei ole äriühingul õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Maksupettuse kahtlus hõlmab kõiki vaidlusaluseid tehinguid. Seega tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et AK rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. OÜ Õigusateljee juhatajana oleks AK pidanud kandma hoolt selle eest, et äriühing tasub maksuvõla, kuid jättis selle kohustuse täitmata. Vastutusotsuse tegemise eeldused on praeguses asjas täidetud. Ringkonnakohus nõustub vastavate maksuhalduri ja halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (

§ 201lg 4).

Halduskohus on õigesti märkinud, et tõendamiskoormus on läinud MKS § 150 lg 1 alusel üle maksukohustuslasele (vt ka Riigikohtu lahendit asjas nr 3-3-1-65-14, p 9). Kaebaja ei ole vastutus-, vaide- ega ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri järeldused. 12. Alusetu on kaebaja väide, et vastutusotsuses ei ole analüüsitud, kas maksuvõlga on võimalik Õigusateljee OÜ-lt sisse nõuda. Vastutusotsuse p-s 3.1 on selgitatud, miks ei ole võimalik Õigusateljee OÜ-lt kogu maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhaldur märgib, et Õigusateljee OÜ pangakonto arestimise tulemusel on maksuvõla katteks laekunud vaid 2747,60 eurot ning 5

(7)3-14-50138 registrisse kantavat vara äriühingul ei ole. Ringkonnakohus lisab, et Õigusateljee OÜ esitas majandusaasta aruande viimati
  1. aasta kohta. Aruande kohaselt oli ettevõte kahjumis. Õigusateljee OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 28.12.2011 KMS § 22 lg 3 alusel (käibedeklaratsioonide esitamata jätmise tõttu) ning äriregistrist 24.04.2015 äriseadustiku § 60 lg 3 alusel (majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu). Seda arvestades ei saa alusetuks pidada maksuhalduri arvamust, et äriühing on maksejõuetu ja tal puudub majandustegevus. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Õigusateljee OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise ajal piisavalt varasid maksuvõla tasumiseks.
  2. Seoses kaebaja väidetega, et vastustaja süüdistab teda kuriteos ilma jõustunud kohtulahendita, millega kaebaja oleks maksualases kuriteos süüdi tunnistatud, selgitab ringkonnakohus järgmist. Maksumenetlus haldusmenetlusena on maksusüüteoga seotud väärteo- või kriminaalmenetlusest täiesti eraldiseisev menetlus. Asjaolu, et isikut ei ole maksualases väär- või kuriteos süüdi tunnistatud, ei takista tema suhtes maksumenetluse läbiviimist ja tasumisele kuuluva maksusumma määramist. Maksumenetluse eesmärk erinevalt kriminaalmenetlusest on tasumisele kuuluva maksusumma määramine ja selle tasumise nõudmine maksukohustuslaselt, mitte isiku karistamine. Kriminaalmenetluses on tõendamisstandard kõrgem kui maksumenetluses, kus piisab vaid maksuhalduri põhjendatud kahtlusest maksupettuse kohta. Samuti tuleb arvestada, et KarS §-s 3891 sätestatud koosseisud on rangemalt piiritletud kui maksupettusena käsitatavad teod maksuõiguses. Seega võib maksuhaldur tugineda maksu- ja vastutusotsuses maksupettuse põhjendatud kahtlusele, sõltumata sellest, kas isiku suhtes on esitatud süüdistus maksualases väär- või kuriteos. Tegemist ei ole süütuse presumptsiooni rikkumisega, kuna maksupettuses kahtlustamine ei ole sama, mis isiku käsitlemine kuriteos süüdiolevana. MKS-st ei tulene, et osalemist maksupettuses (sh teadlikult maksudeklaratsioonis valeandmete esitamist) saab isikule ette heita vaid juhul, kui ta on mõistetud süüdi maksuõigusrikkumises. Praegusel juhul ei ole tegemist MKS §-s 41 sätestatud olukorraga, kus isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuhaldur heidab kaebajale ette MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist, mis MKS § 40 lg 1 alusel toob kaasa kaebaja vastutuse solidaarselt Õigusateljee OÜ-ga, kui kohustusi on rikutud tahtlikult või raskest hooletusest. Seega tuleb tuvastada isiku süü, kuid seda võlaõigusseaduse § 104 lg-te 35 alusel (MKS § 40 lg 4; Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-23-12, p 14), mitte karistusseadustiku järgi.
  3. AK andis Õigusateljee OÜ maksumenetluses osaühingu esindajana korduvalt seletusi (07.09.2010 – I kd, tl 188-178p; 24.09.2010 – I kd, tl 179-180p; 22.10.2010 – II kd, tl 5-6; 27.01.2011 – II kd, tl 143-144). Vastutusmenetluses keeldus AK esialgu dokumentide ja ütluste andmisest, tuginedes MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud vaikimisõigusele. Põhjenduseks tõi AK tema suhtes võimaliku süüteomenetluse algatamise. Vaidlust ei ole selles, et vastutusmenetluse ajal ei olnud AK suhtes algatatud süüteomenetlust ning poolte väidetest ei nähtu, et seda ka hiljem oleks tehtud. Ringkonnakohus märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole õigus vaikida absoluutne (08.07.2004 otsus nr 38544/97: Weh vs. Austria, p-d 44-46) ning seos haldusmenetluses nõutud teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ja hüpoteetiline (samas, p 56). Juhul, kui puudub käimasolev või kavandatav kriminaalmenetlus isiku suhtes, ei pruugi olla tegu enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega. Iseenesest ei ole väljaspool süüteomenetlust keelatud ka vaikimisest järelduste tegemine (samas, p 46). Ringkonnakohtute väljakujunenud praktika kohaselt saab tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6 eelkõige juhul, kui süüteomenetlus on alanud, st tehtud on esimene uurimis- või menetlustoiming ning menetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab samuti põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid 6
(7)3-14-50138 võidakse tema süüdistamiseks kasutada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2011 otsus nr 310-33, 09.09.2011 otsus nr 3-10-3398, 12.10.2011 otsus nr 3-11-495; Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2009 otsus nr 3-08-1090, 10.11.2009 otsus nr 3-09-334 ja 07.05.2010 otsus nr 3-091248). Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele (Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2011 otsus nr 3-11-495, p 19). Seega ei saa isik keelduda MKS § 64 lg 1 p 6 alusel igasuguste dokumentide ja selgituste andmisest, iseäranis olukorras, kus maksuhaldur ei olegi veel konkreetseid küsimusi esitanud. Eeltoodut selgitas maksuhaldur kaebajale juba ka 06.09.2012 kirjas nr 13-7/220-4 (II kd, tl 186188), vastutusotsuses (p 8) ja 17.12.2013 vaideotsuses (I kd, tl 36-39).
  1. Mis puutub kaebaja väitesse, et tal ei olnud juurdepääsu Õigusateljee OÜ raamatupidamisdokumentidele, siis nähtub toimikust, et maksuhaldur ei kohustanudki kaebajat esitama Õigusateljee OÜ raamatupidamisdokumente, vaid üksnes andma teavet ja selgitusi (10.07.2012 korraldus nr 13-7/2201 – II kd, tl 178-179; 07.09.2012 korraldus nr 13-7/220-5 – II kd, tl 189-191; 14.11.2012 korraldus nr 13.7/220-10 – II kd, tl 200-202). 10.10.2012 kirjas nr 13-7/220-7 (II kd, tl 194-195) märkis maksuhaldur, et kaebajal on võimalik maksuhalduri juures tutvuda Õigusateljee OÜ kontrollitoimikuga. Vastutusotsuse (p 6) kohaselt võimaldati AKl saada CD-l koopiad kogu kontrollitoimikust. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud kontrollitoimikuga tutvuda.
  2. Eeltoodut arvestades on põhjendamatud kaebaja väited kaasaaitamiskohustuse täitmise võimatuse kohta. Samas tuleb märkida, et praegusel juhul ei olnud maksu määramise aluseks asjaolu, et kaebaja keeldus vastutusmenetluses teabe ja selgituste andmisest. Seega kokkuvõttes ei mõjuta hinnang sellele, kas kaebaja rikkus kaasaaitamiskohustust või mitte, vastutusotsuse õiguspärasust.
  3. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et RKO Platvorm OÜ taotlus tasaarvestada Õigusateljee OÜ maksuvõlg RKO Platvorm OÜ nõudega riigi vastu, ei mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust. Kui maksuhaldur on kontrollinud RKO Platvorm OÜ nõude õigustatust ning aktsepteerib tasaarvestust, mille tulemusel loetakse maksukohustus täidetuks, siis ei saa maksuhaldur enam nõuda kaebajalt maksuvõla täitmist (MKS § 105), kuid see ei ole vastutusotsuse tühistamise aluseks. 18.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad AK apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 750 eurot)

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu ka MTA võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.