Obsah (7)
§ 1361§ 96§ 40§ 120§ 136§ 122§ 98KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-808 H
§ 1361lg 4 ).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 27.04.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (
) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek HS-le kuuluvatele järgmistele kinnisasjadele: 1) registriosa nr XXXXXXXX, XXX (summas 8 480,70 eurot); registriosa nr XXXXXXXX, XXX (summas 25 000 eurot); registriosa nr XXXXXXXX, XXX (summas 2 554,71 eurot). Maksuhalduri menetluses on OÜ V (registrikood XXXXXXXX) maksuvõlgade sissenõudmine. OÜ V juhatuse liikmeks oli perioodil 02.05.2006 - 18.05.2015 HS. Äriühing ei ole maksnud deklareeritud maksuvõlga perioodist märts 2015 – august 2015, mistõttu alustas maksuhaldur sissenõudmistoiminguid. Sundtäitmise toimingute tulemusena maksuvõlga sisse nõuda ei ole õnnestunud. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla täielikuks sissenõudmiseks OÜ-lt V, on
§ 96lg-st 5 tulenevalt täidetud alus HS-le vastutusotsuse koostamiseks.
Praeguse taotlusega alustab maksuhaldur maksumenetlust HS suhtes, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
§ 40lg 1 ja 3-16-808 § 96 lg 1 alusel.
Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine kolmandale isikule, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest. Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude nimetatud isiku vastu tasuda OÜ V deklareeritud maksusummadest ja maksuotsusest tulenev maksuvõlg, mis koos intressiga moodustab praeguse taotluse koostamise hetkeks kokku 30 268,44 eurot (põhivõlg 29 905,01 eurot ning tasumisele kuuluv intress 363,43 eurot). Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub HS haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) talle kuuluvat vara. Antud järeldus tuleneb HS eelnevast käitumisest OÜ V majandustegevuse korraldamisel, tegevusest maksuvõlgade järjepidevas kasvatamises, tasumata jätmises ning OÜ V maksuvõla suurusest. HS tegevus maksuvõlgade järjepidevas kasvatamises väljendub selles, et tasumata on deklareeritud maksuvõlg, mis pärineb alates
- a veebruarikuust. Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib HS tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Kuna maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et esineb põhjuslik seos OÜ V juhatuse liikme HS kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub suure tõenäosusega HS suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Vanim tasumata maksusumma pärineb 20.03.
- Rakendades 5-aastast aegumistähtaega ei ole OÜ V maksuvõla sissenõudmine vastutusotsusega aegunud. Maksuvõlg ei ole aegunud ka juhul, kui menetluse käigus ilmneb juhatuse liikme süü vormina raske hooletus. HS-le kuulub korteriomand registriosa nr XXXXXXXX üldpinnaga 48,60 m2 aadressil XXX, kinnistul lasub Swedbank AS kasuks hüpoteek summas 4 000 eurot; elamumaa registriosa nr XXXXXXXX pindalaga 1 271 m2 aadressil XXX, kinnistul lasub OÜ R kasuks hüpoteek summas 50 000 eurot ja AS O kasuks hüpoteek summas 9 500 eurot; maatulundusmaa registriosa nr XXXXXXXX pindalaga 1 599 m2 aadressil XXX, kinnistul lasub hüpoteek OÜ R kasuks summas 50 000 eurot. Täitmist tagavate toimingute sooritamine OÜ V endise juhatuse liikme vara suhtes enne rahalise nõude või kohustuse määramist on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud, kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (MTA kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. Taotleja peab vajalikuks maksuvõla sissenõudmise tagamiseks hüpoteegi seadmist HS omandis olevatele kinnistutele, mis ei takista vara kasutust ning on ajutise iseloomuga, kuid samal ajal tagab maksuhalduri poolse võimalikust vastutusotsusest tekkiva nõude. Praeguse aja seisuga on HS juhatuse liikmeks oleku ajal deklareeritud, kuid tasumata 23 612,07 eurot ja maksuotsusega määratud, kuid tasumata 6 292,94 eurot, kogusummas 29 905,01 eurot, millele lisanduvad tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud intressid, mis on juhatuse liikme kohalt tagasi astumise kuupäeva, s.o 18.05.2015 seisuga 363,43 eurot. Seega on vastutusmenetluse raames võimaliku vastutusotsusega endiselt juhatuse liikmelt HS-lt sissenõutav nõue kokku 30 268,44 eurot. Maksuhaldur peab põhjendatuks arvestada võimalike täitekulude katteks täiendavalt 10% nõude suurusest ehk 3 026,84 eurot (30 268,44 × 10% = 3026,84). Otstarbekas ja põhjendatud on kohtuliku hüpoteegi seadmine kokku summas 36 035,41 eurot (30268,44 + 15,97 (täitemenetluse alustamise tasu) + 2724,16 (täitemenetluse põhitasu 9% summast) + 3026,84) HS kinnistutele järgmiselt: 1) kinnistu registriosa nr XXXXXXXX, 8 480,70 eurot; 2) kinnistu registriosa nr XXXXXXXX, 25 000 eurot; 3) kinnistu registriosa nr XXXXXXXX, 2 2
(6)3-16-808 554,71 eurot. Maksuhalduri hinnangul ei piira nõude tagamiseks taotletav abinõu juhatuse liiget rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Maksuhaldur lõpetab HS vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise
§ 120
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt (
§ 136¹ lg 2 p 3).
Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
§ 122
). Kui HS soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 30 268,44 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.04.2016 määrusega taotluse ning andis MTA-le loa seada kohtulik hüpoteek HS omandis olevatele järgmistele kinnisasjadele: 1) registriosa nr XXXXXXXX, XXX (summas 8 480,70 eurot); 2) registriosa nr XXXXXXXX, XXX (summas 25 000 eurot); 3) registriosa nr XXXXXXXX, XXX (summas 2 554,71 eurot). Taotlus vastab
§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on taotluse esitamisega algatanud OÜ V endise juhatuse liikme HS suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille eesmärgiks on tuvastada, kas HS vastutab OÜ V maksukohustuse täitmata jätmise eest. Taotluses kirjeldatud asjaolude ning kohtule esitatud tõendite pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Äriregistri kohaselt oli HS OÜ V juhatuse liige perioodil 02.05.2006 – 18.05.
- Seega oli ta juhatuse liige ajal, mil äriühingule tekkis maksuvõlg. Järelikult on võimalik, et HS vastutab äriühingu maksuvõla eest. Kohus nõustub taotlejaga, et arvestades HS senist maksuõiguslikku käitumist äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal, võib ta ka tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel hakata maksukohustusest kõrvale hoidma (sh võõrandada oma vara). Lisaks on tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse. Sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Sundtäitmise toimingute tulemusena OÜ-lt V maksuvõlga sisse nõuda ei ole õnnestunud. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas krediidiasutustele korralduste edastamist 20.07.
- Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
§ 98). OÜ V pangakontol puuduvad piisavad rahalised vahendid maksuvõla tasumiseks.
Ka puudub OÜ-l V võimalus maksuvõla vähendamiseks äriühingu majandustegevusest laekuva raha arvelt, kuna OÜ V on käivet deklareerinud kuni maksustamisperioodini juuni 2015. OÜ V ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine
§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.
OÜ V õigusvõime ei ole lõppenud. Valitud meetmed on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalsed. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja täitekulud ning vastavad täitetoimingud koormavad maksukohustuslast minimaalselt. Arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi, ei koorma maksuhalduri valitud meetmed maksukohustuslast ülemäära. Maksuhaldur on hinnanud kinnisasjade väärtust ning põhjendanud käsutamise keelumärke seadmise vajadust. Lisaks on kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine leebem meede kui arvelduskontode arestimine. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate 3
(6)3-16-808 toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.
- HS esitas halduskohtu määruse peale 02.06.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 10.06.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- HS palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 määrus. Halduskohtu määrus on olulises osas põhjendamata. Maksuhaldur ega kohus ei ole hinnanud kinnisasjade väärtust, millele vastustaja hüpoteeke seada soovib ega põhjendanud, millest tulenevalt tuleb hüpoteegiga koormata kõiki kolme kinnisasja. Vara väärtust on hinnatud varal lasuvate hüpoteekide järgi. Hüpoteegi suurusest ei saa tuletada kinnisasja väärtust, rääkimata kinnisasjal lasuvate kohustuste suurust (asjaõigusseaduse § 325 lg 4). Täitmist tagavate toimingute menetlus on sarnane hagi tagamise menetlusega, milles kehtib põhimõte, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4). Praegusel juhul pole hinnatud, milline on tagatisvara ligikaudne väärtus. Kohus ei ole põhjendanud, milliste võimalike toimingutega on põhjendatud täitemenetluse kulu 3 026,84 eurot suuruses summas ning millistele õigusnormidele see otsustus toetub. TMS §-s 37 sisalduvad täitekulud on kohtutäituri kulu, mille nõuab TMS § 38 lg 2 järgi vastava otsuse alusel sisse kohtutäitur täitemenetluses, mitte maksumenetluses.
- MTA palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Maksuhaldur on taotluses toonud välja kinnisasjade väärtused, millele hüpoteeki sooviti seada ning kohus on maksuhalduri põhjendustega nõustunud. Seega on halduskohus täitnud põhjendamiskohustust. Halduskohus on lähtunud kinnisasjade väärtuse määramisel keskmisest turuväärtusest, mitte kinnisasjadel lasuvatest hüpoteekidest. Kohus on õigesti nõude suurust kinnistute võimaliku väärtusega võrrelnud ning leidnud, et valitud meede on põhjendatud ja proportsionaalne. Maksuhalduri pädevusse ei kuulu kohtuliku hüpoteegiga seotud täitetoimingud. Täitetoiminguid saab teha kohtutäitur. Seega lisanduvad täitemenetluse algatamise korral võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele täitekulud. Kuna TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka vastutusotsusega sissenõutav nõue määruskaebuse esitaja suhtes võimalike täitekulude osas. Samale seisukohale asus Riigikohus 27.11.2012 otsuses nr 3-3-1-15-
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning HS määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 4
(6)3-16-808
- Määruskaebuse esitaja heidab maksuhaldurile ja halduskohtule ette kinnisasjade väärtuse hindamata jätmist. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Maksuhaldur on 27.04.2016 taotluses toonud välja kinnisasjade hinnangulised väärtused ning kinnisvara väärtust põhjendanud kooskõlas kohtupraktikas võetud seisukohtadega. Riigikohtu 28.01.2013 määruse nr 3-3-1-16-12 p-s 20 leidis Riigikohus, et tulenevalt üldkogu määrusest asjas nr 3-31-15-12 (p 59 ja selles viidatud kriminaalkolleegiumi 20.02.2012 määrus asjas nr 3-3-1-1-12, p 22) tuleb kinnisvara, sõiduki ja muu vara hinna kindlaksmääramisel lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal. Muu info puudumisel võib arestitava vara väärtuse suurusjärgu hindamisel lähtuda ka arvutivõrgu tuntumates avalikes müügikeskkondades (nt kinnisvara või mootorsõidukite müügipakkumiste portaalis) olevate müügipakkumiste keskmistest turuhindadest. Kinnisvara hindamise akti koostamine, samuti muude aega või eriteadmisi nõudvate ja kulukate menetluste korraldamine pole üldjuhul nõutav. Seda lähenemist toetab ka HKMS § 264 lg 4 alusel haldustoiminguks loa andmise menetlusele laienev lihtmenetluses tõendamist reguleeriv HKMS § 134 lg 2 p
- Maksuhaldur on praegusel juhul kooskõlas kohtupraktikaga kinnisasjade turuväärtuse näidanud kinnisvaraportaalide www.kv.ee ja www.city24.ee andmeid kasutades ja leidnud sel teel määruskaebuse esitaja korteri ning kinnistute keskmise hinna (MTA 27.04.2016 taotluse p 9). Seega on maksuhaldur kinnisasjade väärtuse määramisel lähtunud keskmisest turuväärtusest ega ole hinnanud vara väärtust varal lasuvate hüpoteekide järgi ning määruskaebuse esitaja vastupidine väide on ekslik. Kõigi kolme kinnisasja koormamine oli vajalik seetõttu, et vastasel juhul ei oleks maksuvõla sissenõudmine olnud piisavalt tagatud. Halduskohus on maksuhalduri põhjendustega nõustunud ja märkinud, et maksuhaldur on hinnanud kinnisasjade väärtust ning põhjendanud käsutamise keelumärke seadmise vajadust. Seega ei ole kohus rikkunud määruses põhjendamise kohustust.
- Halduskohus ei ole loa andmisel nõuet üle taganud. Hüpoteekide summa (milles on arvestatud võimalike täitekuludega) ei ületa ilmselgelt kavandatava vastutusotsusega HS-lt nõutavat summat. Seejuures juhindub kohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel konkreetsetest
ja HKMS sätetest ning analoogia korras ei kuulu kohaldamisele TsMS sätted hagi tagamiseks, nagu on ekslikult leidnud määruskaebuse esitaja. 9. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei ole põhjendanud, milliste võimalike toimingutega on põhjendatud täitemenetluse kulu 3 026,84 euro suuruses summas ja millistele õigusnormidele nimetatud otsustus toetub ning et täitekulud nõuab sisse kohtutäitur täitemenetluses, mitte maksuhaldur maksumenetluses (TMS § 38 lg 2). Kuivõrd
§-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet mh kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Seetõttu on kohtuliku hüpoteegi seadmisel täitekulude arvessevõtmine põhjendatud ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Täitemenetluse alustamise tasu on 15,97 eurot (KTS § 34) ning põhitasu praegusel juhul 2 724,16 eurot (KTS § 35 lg 2 p 8 – s.o nõude summalt 25 501 – 38 400 eurot 9%, kuid mitte rohkem kui 3 355 eurot). Lisaks tuleb lähtuda muude võimalike täitekulude suurusest (KTS § 45 lg 1 – lisatasu kuni 3% enampakkumisel müüdud vara müügihinnast; TMS §-s 37 nimetatud muud vajalikud kulutused). Täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata üksnes eelduslikult. Maksuhaldur on praegusel juhul pidanud põhjendatuks 10% nõude suurusest (3 026,84 eurot). Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 20 nõustunud maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning pidanud maksuhalduri 5
(6)3-16-808 märgitud täitekulude suurust põhjendatuks. Seega ei ole halduskohus ka eeltoodud osas põhjendamiskohustust rikkunud. 10. Eelnevast tulenevalt tuleb HS määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 6
(6)