Obsah (9)

§ 76§ 75§ 78§ 200§ 199§ 349§ 64§ 65§ 25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-11671 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

§ 76

lg 5 alusel määrata Reimo Koortile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 31.05.2018. Katseajal on Reimo Koort kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Reimo Koortile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased, ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus karistas Reimo Koorti 10.12.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-11671

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta 3 kuu vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi 8 kuu vangistusega ning

§ 349

järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus Reimo Koortile liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistas Reimo Koorti 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 17.10.2001.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 aastat 3 kuud 21 päeva vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis Reimo Koortile 7 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 10.12.2010. Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2011. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o süüditunnistamises

§ 349

järgi, mõistes Reimo Koorti süüdi

§ 25lg 1, 2 - § 349 järgi, jättes karistuse ja liitkaristuse muutmata.

Kohtuotsus jõustus 20.10.2011 Riigikohtu otsusega. Tartu Maakohtu 17.10.

1. a otsusega, mida Tartu Ringkonnakohus muutis 21.12.
2. a otsusega, karistati Reimo Koorti KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 8 aasta vabadusekaotusega, KrK § 141 lg 1 järgi 5 aasta vabadusekaotusega, KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 aasta vabadusekaotusega, KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aasta vabadusekaotusega, KrK § 1411 lg 2 p 2 järgi 2 aasta vabadusekaotusega, KrK § 185 lg 2 järgi 6 kuu vabadusekaotusega ning KrK § 197 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotusega. 2 Reimo Koort kannab karistust veel Tartu Maakohtu 11.12.
3. a otsuse alusel, millega kohus karistas teda KrK § 140 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vabadusekaotusega ning Tartu Maakohtu 02.03.
4. a otsuse alusel, millega kohus karistas teda KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vabadusekaotusega ja KrK § 197 lg 1 järgi 6 kuu vabadusekaotusega. 18.02.
5. a määrusega vabastas kohus Reimo Koorti Tartu Maakohtu 17.10.
6. a otsusega KrK § 185 lg 2 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest ning Tartu Maakohtu 10.12.
7. a ja Tartu Ringkonnakohtu 09.05.
8. a otsusega

§ 25lg 1, 2 - § 349 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest.

Sama määrusega jättis kohus muutmata Reimo Koortile Tartu Maakohtu 10.12.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-11671 mõistetud karistused. Tartu Maakohtu 10.11.
2. a ja 22.12.
3. a määrustega jättis kohus Reimo Koort vabastamata talle Tartu Maakohtu 10.12.
4. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.12.2010 ja lõppeb 31.05.
5. Reimo Koorti ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 13.07.2016, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning möödunud on 6 kuud Tartu Maakohtu 22.12.
6. a määruse jõustumisest. Tartu Vangla ei toeta Reimo Koorti tingimisi enne tähtaega vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse järgi on Reimo Koortil vabanemisel olemas elu- ja töökoht. Elama asub ta abikaasa, viimase ema ja tolle elukaaslase juurde. Tööle asub ta XXXX, mida kinnitas ettevõtte juhatuse liige. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Reimo Koorti ei peaks vabastama. Reimo Koort ei ole loobunud uute kuritegude toimepanemisest, vaatamata korduvale karistatusele. Teda on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Kriminaalhooldusega ei ole võimalik korrigeerida Reimo Koorti käitumist. Samuti on tõenäoline, et kontrollitud keskkonnast lahkudes naaseb isik varasema elustiili juurde. Süüdimõistetu Reimo Koort selgitas, et on kandnud 7 aastat vangistust, vanemaks saanud ja soovib oma elu muuta. Varasem katseaeg ebaõnnestus tema rumaluse tõttu. Kuna varasemad teod on seotud vägivallaga, pidas ta vajalikuks läbida uuesti viha ja agressivsusega seotud programmid. Kaitsja palub Reimo Koorti karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Ta on viibinud vangistuses pikka aega, lõpetanud
7. klassi, läbinud sotsiaalprogrammid. Vanglal pole enam midagi talle pakkuda. Varasemad distsiplinaarkaristused on kõik olnud ühesugused, nagu poleks ta soovinud tööd teha. Kinnitust on leidnud, et Reimo Koortil on XXX ja võib-olla on osa karistusi määratud ülekohtuselt. Kohtu seisukoht Reimo Koort kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Reimo Koort on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning 3 rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Reimo Koorti on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Hetkel kannab ta nelja kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust grupiviisilise röövimise eest isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, korduvate varguste eest, surma põhjustamise eest ettevaatamatusest, omastamise eest ning asja omavolilise kasutamise eest. Vangistuses viibib ta alates 31.07.2009, mil ta peeti Tartu Maakohtu 30.06.

1. a määruse alusel kriminaalasjas nr 1-07-14506 tagaotsitavana kinni. Vangla iseloomustuse järgi on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul kõrge, s.o 47%. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 26%. Reimo Koort on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kui kohus vabastas ta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla Tartu Maakohtu 10.12.
2. a määruse alusel. Tartu Maakohtu 31.07.
3. a määrusega ennetähtaegne vabastamine tühistati ja kandmata karistuse osa pöörati uuesti täitmisele, kuna Reimo Koort ei täitnud korrektselt kontrollnõudeid ja kohustusi, samuti ei allunud ta elektroonilisele valvele. Kriminaalasjas nr 110-11671 mõisteti Reimo Koortile karistus varavastaste kuritegude, sh röövimise eest, mille ta pani toime pärast Tartu Maakohtu 10.12.
4. a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ajal, kui ta oli tagaotsitav. Reimo Koortil on vabanemisel olemas kindel elukoht tema abikaasa emale kuuluvas korteris. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel töökoht XXXX, mida kinnitas kriminaalhooldajale ettevõtte juhatuse liige H.K.. Vabanemisfondis on tal X eurot ning rahalised nõuded puuduvad. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Seega on Reimo Koortil olemas vabaduses kõik võimalused selleks, et saada hakkama nii sotsiaalselt kui ka materiaalselt. Positiivne on asjaolu, et Reimo Koort lõpetas kevadel Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
5. klassi. Ajavahemikul 30.
6. – 18.12.2015 läbis ta sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning ajavahemikul 01.
7. – 26.04.2016 läbis ta sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Reimo Koortil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusloost nähtuvalt on Reimo Koortil XXXX. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on võimalik Reimo Koorti tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastada. Reimo Koortil on olemas nii kindel elu- kui ka töökoht, samuti head suhted lähedastega. Ta viibib vangistuses alates 31.07.2009, s.o rohkem kui 7 aastat. Kohtu hinnangul on see aeg olnud piisav, et mõjutada teda edaspidi mitte toime panema uusi kuritegusid. Reimo Koorti suhtes on võimalik karistuse eesmärke täita edaspidi vabaduses. Kinnipeetava käitumine on viimasel ajal olnud hea – distsiplinaarkaristused puuduvad. Aprillis 2016 läbis ta sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, mis näitab, et ta soovib oma käitumist muuta. Ka vangla iseloomustusest on näha, et Reimo Koort on teinud muutusi oma käitumises, 4 töötas kaasa sotsiaalprogrammides ning on seadnud endale tulevikuks kindlad eesmärgid, mille järgi kujundab oma käitumist. Reimo Koort on kandnud vangistust väga pikka aega ning vabanemisel oleks vajalik kiiremaks resotsialiseerumiseks kõrvaline abi, samuti järelevalve tema käitumise üle. Seda saab pakkuda kriminaalhooldus. Selleks, et aidata tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, tuleb Reimo Koortile määrata kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata, v.a lähisugulased. Selleks, et ta saaks vabaduses majanduslikult edukalt toime tulla, määrab kohus Reimo Koortile kohustuse asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest.

§ 76

lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Reimo Koorti karistuse kandmise aeg lõpeb 31.05.2018, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude ühiskonnaohtlikust, tuleb Reimo Koort allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 5