lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o summas 20 eurot Menetlusalune isik Eduard Matjuhhin, isikukood 37007282222, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht xxx, elukoht xxx, e-post xxx RESOLUTSIOON VTMS § 30 lg 1 p 1, § 107 lg 1 p 2, § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus OTSUSTAS: Rahuldada Eduard Matjuhhini kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik Mark Leppiku 03.06.2016 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,16,003750 osaliselt, nimelt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteoasja menetluse lõpetamise osas ja nimetatud otsus tühistada. Väärteomenetlus Eduard Matjuhhini süüdistuses
lg 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 näidatud alusel - otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuotsuse ärakirjad edastada Ida prefektuurile ja menetlusalusele isikule xxxVTMS § 135 lg 5 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.08.2016 1 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 10.08.2016 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 10.09.2016) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 03.06.2016 koostas patrullpolitseinik Mark Leppik kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr. 2440,16,003750 menetlusaluse isiku Eduard Matjuhhini suhtes selle fakti kohta, et 03.06.2016 kell 17.47 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Estonia pst 31a maja juures tarvitas ta alkohoolset jooki (õlut) avalikus kohas. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik Korrakaitseseaduse § 55 lg 2 (edaspidi KorS) nõudeid. Eduard Matjuhhini tegu kvalifitseeriti Karistusseadustiku § 262 lg 1 (edaspidi
) järgi, mille eest teda karistati rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot (tl 4). Kergendava asjaoluna arvestati süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud (tl 5). 16.06.2016 esitas Eduard Matjuhhin Viru Maakohtule kaebuse, milles ta palub tühistada 03.06.2016 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr. 244016003750 ning lõpetada väärteoasja menetlus väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel (tl 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlusta süüdistuses toodud asjaolusid, tunnistas end süüdi ja kohapeal nõustus rikkumisega. Oma kaebuses tunnistas isik, et tarbis tõepoolselt 03.06.2016 kell 17:47 aadressil Kohtla-Järve Estonia pst 31a maja juures õlut, kui läks kauplusest koju. Kaebuse esitaja ei ole nõus sellega, et tema poolt toimepandud tegu kvalifitseeritakse
lg 1 järgi, kuna tema tegu ei häirinud kedagi ega ohustatud avalikku korda (tl 1). Oma kaebuses viitab ta Riigikohtu otsusele, mille kohaselt on korduvalt rõhutatud, et pelgalt konstateering, et tegu pandi toime avalikus kohas, ei saa endaga kaasa tuua menetlusaluse isiku teo kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena ning tuleb lisaks tuvastada, et sellega häiriti piisavalt intensiivselt juhuslike, asjasse puutumatu isikute rahu (RKKK 3-1-1-93-14, 3-1-1-60-10). Seega palub ta tühistada 03.06.2016 kiirmenetluse otsuse ning lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kui kohus sellega ei nõustu, palub isik oma kaebuses lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi, kuna ta ei ole varem kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud, ta pani toime vähetähtsa rikkumise ning süü ei ole suur. On nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja 29.07.2016 kirjalikult esitatud seisukohas leidis, et isiku kaebus ei kuulu rahuldamisele. Isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava tegu objektiivse koosseisu, mis moodustab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS §-s 55 lg 1 ja lg 2 ning lg-st 2 nähtub selgelt, et avalikus kohas on alkoholi või toidugruppi mittekuuluva joovet tekitava aine tarbimine keelatud. KorS § 55 lg-st 3 kohaliku omavalitsuse üksus võib üldkorraldusega määrata kindlaks avalikud kohad, kus on alkoholi tarbimine lubatud, aga vastavalt Kohtla-Järve linna heakorraeeskirjale (Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus 27.06.2014 nr 37), kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sellised kohad 2 linna territooriumil ei ole määratud ehk selliseid kohti ei ole nii Kohtla-Järve Ahtme linnaosas kui ka teistes linnaosades. Isik oma tegevusega on ka täitnud talle inkrimineeritava tegu subjektiivse koosseisu ning Eduard Matjuhhin täitis objektiivse koosseisu
Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et Eduard Matjuhhin pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kuna kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu
lg 1 järgi on aset leidnud, selle teo pani toime Eduard Matjuhhin ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, siis puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et oma süü tunnistamine ja kahetsus on kergendavad asjaolud, mis on loetletud
§-s 57 ning mida võetakse arvesse karistuse määramisel. Isiku süü tunnistamine ning puhtsüdamlik kahetsemine ei tähenda veel seda, et väärteoasja väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel tuleb lõpetada (tl 11-14). Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt
Isik vaidlustab väärteo toimepanemist objektiivsest küljest, leides, et tegu ei vasta koosseisule ja ebaõigesti kvalifitseeritud, järelikult tuleb lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palub isik väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Sellegipoolest käsitleb kohus väärteomenetluse materjalides uuritud tõendeid ja annab seejärel hinnangu rikkumisele. Isiku poolt väärteo toimepanemine leiab kinnitust nii isiku kiirmenetluses antud ütlustega kui ka kaebuses isiku süü omaksvõtuga, millest nähtub, et 03.06.2016 tarvitas isikalkohoolset jooki Estonia pst 31a maja juures ning alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,06 mg/l kohta (tl 1, 4-5). Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Ka kohtul ei tekkinud kahtlust, et tegu on toime pandud, toimepanija on menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku antud ütluste ja kaebuses väljendatud süü omaksvõtuga on tõendatud, et 03.06.2016 kell 17.47 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Estonia pst 31a maja juures tarvitas ta alkohoolset jooki (õlut) avalikus kohas. Isikule süüdistusena esitatud väärteo kvalifitseerimiseks
järgi peab olema tõendatud, et: ta tarvitas alkohoolset jooki; alkohoolse joogi tarvitamine toimus avalikus kohas. 3 Ei ole vaidlust, et isik tarvitas tänaval alkohoolset jooki, nimelt õlut. Vastavalt KorS § 54 on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Lähtudes KorS § 54 sätestatust on Estonia pst 31a maja juurest kauplusest koju viiv tee avalik koht, kuna nii menetlusaluse isik kui ka teised isikud võivad seda teed kasutada ja seal käia. Seega objektiivne koosseis on täidetud ning tegu on õigesti kvalifitseeritud
Sellega rikkus menetlusalune isik Korrakaitseseaduse § 55 lg 2 nõuet, mille kohaselt avalikus kohas on alkoholi või toidugruppi mittekuuluva joovet tekitava aine tarbimine keelatud. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses otsese tahtlusega
Menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokooseisule vastava asjaolu ehk tarvitab alkohoolset jooki, õlut, ja seda tänaval ehk avalikus kohas. Menetlusalune isik möönis ehk soostus süüteokooseisule vastava asjaolu teostamisega. Viimane kohtu järeldus tugineb faktilistel asjaoludel, nimelt sellel, et isik tarvitas alkohoolset jooki kuni politsei sekkumiseni. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid
Selleks, et
S §-s 55 lg 1,2 loetletud tegude sooritamist. Kohus rõhutab, et kaebuses esitatud Riigikohtu praktika ei ole antud juhul asjakohane, kuna kaebuses mainitud kohtupraktikat kohaldatakse enne 01.01.2015
Alates 01.01.2015 on
Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et Eduard Matjuhhinit karistatakse KorS §-ga 55 lg 2 sätestatud keelu rikkumise eest. Alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis näeb
Avalikus kohas käitumise üldnõuete loetelu on kajastatud KorS §-s 55. Selleks, et
S § 55 lg 2 ettenähtud rikkumise eest, ei ole nõutav teiste isikute rahu rikkumist. Tegemist on teodeliktiga ehk formaalse koosseisuga, mis ei eelda tagajärje saabumist. KARISTUS 4
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.
lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Kohus märgib, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et esineb isiku karistust kergendav asjaolu
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumise puhul. Teole ei kaasnenud õigusvastased tagajärjed. Isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus lõplikult 0,06 mg/l kohta ( menetlusaluse isiku väitel), mis on väike kogus. Nimetatud asjaolud näitavad, et menetlusaluse isiku süü on väike. Väärteoasja materjalidest nähtub, et isik on varasemalt karistamata. Karistus peab olema tasakaalus menetlusaluse isiku süü väikese suuruse ja tema isikuga. Isikule on karistusena määratud rahatrahv 5 trahviühikut summas 20 eurot. Kohus nõustub, et karistuse määr vastab isiku süü suurusele ja tema isikule. Nüüd lahendab kohus menetlusaluse isiku taotluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 näidatud alusel. Kohus leiab, et antud juhul esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises vastavalt VTMS §-le 30 lg 1 p 1- otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu põhjendused on järgmised. Kohtupraktika kohaselt võib alustatud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetada nii kohtuväline menetleja kui ka kohus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut, s.o kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
§-s 57 ning mida võetakse arvesse karistuse määramisel. Kui menetlusalune isik tunnistab süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult, siis ei tähenda see seda, et väärteoasja menetlus tuleb koheselt lõpetada. Kohtuvälise menetleja seisukohast ei nähtu, miks menetluse lõpetamise otstarbekuse kaalutlusel oleks välistatud. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel oleks menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel käesolevas väärteoasjas välistatud. Kohtuväline menetleja viitab asjaolule, et 16.02.2008 Eduard Matjuhhini suhtes oli koostatud kiirmenetluse otsus Liiklusseaduse § 746 järgi ehk isik on varasemalt liiklusalase väärteo toime pannud isik. Kohus möönab, et varasemalt väärteo korras karistatud isiku puhul tuleks menetluse lõpetamise otstarbekuse kaalutlusel argumenteerida eriti põhjalikult. Kohus märgib, karistusregistri andmetel on isik karistamata. Lahendis 3-1-1-111-12 sedastas Riigikohus, et Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. Järelikult ei saa kohtuväline menetleja viidata juba kustutatud karistusregistri andmetele menetlusaluse isiku karistatuse küsimuses. Isik tunnistas õiguserikkumist. Tegemist on ilmselt üksiku ja kergemat laadi rikkumisega, millele karistusega reageerida ei ole põhjendatud ega mõistlik. Selles faktis - varem karistamata isiku poolt avalikus kohas väikses koguses esimesel korral kergemat alkoholi tarvitamineväärteomenetluse läbiviimine oli ilmselt ebaotstarbekas ka menetlusliku ressurssi kasutamise seisukohalt. Ühiskondlik huvi on rahuldatud- õiguserikkumine on lõpetatud ja isik on oma tegu tunnistanud. 6 KOHTU MEETMED Eduard Matjuhhini kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, nimelt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteoasja menetluse lõpetamise osas. Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik Mark Leppiku 03.06.2016 kiirmenetluse otsus tuleb tühistada. Väärteomenetlus Eduard Matjuhhini süüdistuses
lg 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 näidatud alusel - otstarbekuse kaalutlusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.