← Eesti

3-15-1536/54

Obsah (8)§ 215§ 213§ 223§ 116§ 5§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2016, Tallinn Haldusasja numb

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Lääne maavanem otsustas 15.05.2015 korraldusega nr 1-1/15/81 sõlmida avaliku teenindamise otselepingu Väinamere Liinid OÜ-ga reisiparvlaevaga Ormsö parvlaevaliinil Sviby-Rohuküla-Sviby reisijate-, sõidukite- ja kaubaveo teenuse osutamiseks alates 01.06.2015 kuni Lääne Maavalitsuse korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitava avaliku teenindamise lepingu alusel uue vedaja liinile tulekuni, seejuures minimaalselt kuni 01.11.2015 ja mitte kauemaks kui 31.05.
  3. Lääne maavanem ja Väinamere Liinid OÜ sõlmisid 17.05.2015 avaliku teenindamise otselepingu reisiparvlaevaga Ormsö parvlaevaliinil Sviby-Rohuküla-Sviby reisijate-, sõidukite- ja kaubaveoteenuse osutamiseks.
  4. AS Kihnu Veeteed esitas 15.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest pärast täiendamist (14.07.2015) võeti menetlusse Lääne maavanema 15.05.2015 korralduse nr 11/15/81 tühistamise ning Lääne maavanema ja Väinamere Liinid OÜ vahel 17.05.2015 sõlmitud otselepingu tühisuse tuvastamise nõuded. 1) Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, kuid hindamiskomisjoni protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks seda asjaolu kontrollinud. Pakkumuse maksumuse põhjendatust tuleb kontrollida nii hankemenetluses kui ka otselepingu sõlmimisel. Tegemist on üldise riigihankepõhimõttega, mida tuleb järgida ka siis, kui riigihangete seaduse § 48 kohaldamisele ei kuulu. Maksumuse analüüsimata jätmine viib nende pakkujate õiguste rikkumiseni, kes on esitanud oma pakkumuse ausalt, ning kahjustab konkurentsiolukorda turul. Samuti rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Turgu valitseva ettevõtja alapakkumus tõrjub turult väiksema turujõuga ettevõtjaid ja takistab põhjendamatult nende ligipääsu riigi tellimusele. Kaebaja on turuliidrist kolmanda isiku peamine ja ainus tõsiselt võetav konkurent. Sviby-Rohuküla-Sviby parvlaevaliini teenindamise kaotamine tähendab kaebajale ligikaudu kolmandiku aastakäibe kaotust. Kolmas isik on Eesti praamiliini operaatorite kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja, kuna saab 92% Eesti-siseste parvlaevaliinide riiklikest dotatsioonidest. Kaubaturu käive on jaotatud kaebaja ja kolmanda isiku vahel proportsioonides vastavalt 2,6% ja 97,4%. 2

(14)3-15-1536 2) Kaebaja on teenindanud Sviby-Rohuküla-Sviby parvlaevaliini juba 10 aastat ja on seega hästi kursis parvlaevaliini teenindamise reaalse maksumuse ja kulubaasiga. Kolmanda isiku pakkumus summas 138 eurot reisi kohta ei saa sisaldada kõiki teenuse osutamise ja lepingu täitmisega seotud kulusid. Kolmanda isiku pakkumus ei sisalda liini ettevalmistuskulu ja vastustaja leidis õigusvastaselt, et pakkumus ei peagi seda kulu sisaldama. 3) Kolmanda isiku pakkumuses toodud laevapersonali tööjõukulu on põhjendamatult madal. Arvestades Politsei- ja Piirivalveametis kehtivaid meremeeste töötasusid, saab laevapersonali minimaalseks tööjõukuluks ühe reisi kohta olla 108,55 eurot (2 meeskonda, kummaski 6 laevapere liiget). Sellise tööjõukuluga aga ei oleks võimalik parvlaeva Ormsö edukalt mehitada põhjusel, et töö intensiivsus on oluliselt suurem kui avaliku sektori tavalisel merepersonalil. Nt AS Eesti Loots
  1. aasta majandusaasta aruande kohaselt on ühe töötaja tööjõukuluks umbes 3000 eurot kuus. 4) Kaebaja pakkumus sisaldab kaldapersonali tasusid, mida makstakse olemasolevatele töötajatele, kes teenindavad ka teisi liine. Lisaks piletimüügiga tegelevale personalile arvestas kaebaja kaldapersonali kulude hulka laeva tehnilise juhi, klienditeeninduse, finantsaruandluse ja turundusega seotud kulud. Tegemist on lepingu täitmiseks vajalike kuludega, mille täitmine laevapersonali poolt on ebatõenäoline. Kaebajale ei nähtu, et kolmas isik oleks nende kuludega arvestanud. 5) Vastustaja jättis põhjendamatult kontrollimata kolmanda isiku administratiivkulud. Kuna kolmanda isiku pakkumuse kaldapersonali kulud ei hõlmanud kõiki kulusid, võinuks osa kulusid olla paigutatud administratiivkulude alla. Samas ei ole usutav, et kolmas isik on need kulud paigutanud administratiivkulude alla, kuna ainuüksi kohustuslike koolituste kulu on 5300 eurot, laevapere toitlustus 13 680 eurot ja eririietus 1600 eurot. Seega on osad vajalikud kulud jäänud kolmanda isiku pakkumuses arvestamata. 6) Kolmas isik põhjendab laeva madalaid hoolduskulusid sellega, et plaanib teha osa hooldustöödest ise. Laeva garantiitingimused aga välistavad selle. 7) Mereregistri Laevade Eesti AS kinnitas kaebajale, et Ormsö ülevaatuse hinnapakkumine tehti nii kaebajale kui kolmandale isikule samas suurusjärgus, mistõttu pole millegagi selgitatav kolmanda isiku pakkumuses sisalduv oluliselt madalam ülevaatuskulu. 8) Kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuses toodud kindlustuskulude erinevus ei ole põhjendatav kaebajal rahvusvahelise kindlustuse kogemuse puudumisega. Kaebajal on varasem kogemus olemas. Kuna kolmas isik keeldus vastustajale kindlustuspakkumust esitamast ja vastustaja ei käinud sellega ka kohapeal tutvumas, siis ei saanud vastustajal tekkida veendumust, et kolmanda isiku pakkumus pole selles osas põhjendamatult madala maksumusega. 9) Vastustaja 15.05.2015 korralduse õigusvastasus toob kaasa selle tühistamise ja 17.05.2015 otselepingu tühisuse tuvastamise vajaduse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87). Lepingu tühisuse tuvastamine ei kahjusta avalikku huvi tõrgeteta reisijate- ja kaubaveo vastu, sest kaebaja on avaldanud valmisolekut jätkata vedusid 02.12.2011 sõlmitud lepingu alusel kuni uue vedaja leidmiseni.
  2. Lääne Maavalitsus vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vastustajal oli nii ühistranspordiseadusest kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2007 määrusest nr 1370/2007 tulenevalt õigus sõlmida otseleping ning ka praktiline vajadus otselepingu sõlmimiseks. Kuna leping kaebajaga on lõppenud, ei ole võimalik selle alusel sõitjateveoteenuse osutamist jätkata. Kaebajaga sõlmitud senise lepingu jätkamise korral oleks äsja valminud reisiparvlaev Ormsö jäänud sadamasse seisma ja toonud kaasa täiendava kulu 27 000–33 000 eurot kuus. 3
(14)3-15-1536 2) Vastustaja nõustub kaebajaga, et ka otselepingu sõlmimisel on kohustus kontrollida, ega pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, et hoida ära pakkujate diskrimineerimist ja konkurentsi moonutamist. Vastustaja on seda kohustust ka täitnud. Komisjon kontrollis esitatud hinnaettepanekuid sisuliselt ja jõudis veendumusele, et kolmanda isiku esitatud hinnaettepanek oli põhjendatud ning vastas otselepingu projektis ja selle lisades toodud tingimustele. Asjaolu, et kolmas isik kajastas hinnaettepanekus madalamat hinda ning on võimeline osutama teenust madalama hinnaga, ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega. Vastustaja hinnangul on kolmandal isikul võimalik pakkuda teenust odavama hinnaga suuresti tulenevalt tema pikaajalisest reisijateveoteenuse osutamise kogemusest. Komisjoni kaalutlused kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud kulukomponentide osas on jälgitavad komisjoni protokollist. Seega tagati otselepingu sõlmimisel olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning konkurentsi ei ole kahjustatud. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust vastustaja eest ega hakata kaebuses toodud kuluartikleid sisuliselt hindama. Seejuures ei saa arvestada pärast otsuse tegemist ilmnenud asjaoludega, vaid peab arvestama üksnes andmetega, mis olid vastustajale teada. Vastustaja võrdles hinnaettepanekuid omavahel ja ka eelnevate aastate näitajatega. Samuti küsis vastustaja pakkujatelt kirjalikke selgitusi, hindas neid sisuliselt ja veendus esitatud kulude põhjendatuses. Väide, et kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud maksumus võib olla põhjendamatult madal, on oletuslik. Vastustajal sellist kahtlust ei tekkinud. 3) Vastustaja ei pidanud tutvuma kolmandale isikule tehtud kindlustuspakkumisega. Kindlustuspakkumised tehakse ettevõtte põhiselt ja maksumus võib erineda mitmel põhjusel – eelnev kogemus rahvusvahelise kindlustuse vormistamisel, koostöö kindlustusandjatega, võimalikud varasemad kindlustusjuhtumid jms. Kindlustuspakkumised ei olnud erakordselt erinevad ja arvestades asjaoluga, et komisjoni oli kaasatud Veeteede Ameti esindaja, kelle ekspertteadmised võimaldasid anda hinnangu esitatud pakkumuste osas, ei pidanud komisjon vajalikuks kolmanda isiku kindlustuspakkumisega kohapeal tutvuda. 4) Vastustaja on kontrollinud kolmanda isiku esitatud hinnaettepaneku põhjendatust igakuiselt ka pärast otselepingu sõlmimist esitatud aruannete alusel ja tuvastanud, et kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud maksumus vastab teenuse osutamise reaalsetele kuludele. 5. Väinamere Liinid OÜ toetas vastustaja seisukohti. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.12.2015 otsusega AS Kihnu Veeteed kaebuse osaliselt (p 1) ning tühistas Lääne maavanema 15.05.2015 korralduse nr 1-1/15/81 (p 2). Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata (p 3). Halduskohus mõistis Lääne maavanemalt AS Kihnu Veeteed kasuks välja riigilõivu 15 eurot ja õigusabikulu 2091 eurot (p 4) ning AS-lt Kihnu Veeteed Väinamere Liinid OÜ kasuks välja õigusabikulu 500 eurot (p 5). Ülejäänud osas jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (p 6). 1) Kuna hinnaettepaneku küsimise kirja järgi tuli sõitjateveoteenuse tulude ja kulude prognoos esitada otselepingu projektis toodud perioodiks (alates 01.06.2015), siis maikuusse jäävaid ettevalmistuskulusid tulude ja kulude prognoosis ei pidanud esitama, nagu seda tegi kaebaja. Vastustaja käsitles 14.05.2015 protokollis tööjõukulude erinevust vaid ettevalmistuskulude osas, muid täpsemaid andmeid ei küsitud ega analüüsitud. Kui arvestada kaebaja esitatud tööjõukuludest maha ettevalmistuskulud ja laevapersonali toitlustuskulud (mille kolmas isik paigutas muude kulude alla), on kaebaja kulud kolmanda isiku kuludest kokku 95 178 euro võrra suuremad. Kolmanda isiku laevapersonali tööjõukulu on väiksem ka Politsei- ja Piirivalveameti sarnaste ametikohtade tööjõukulust. Kohus ei saa teostada kaalumist vastustaja eest ega hinnata, kas selline palgaerinevus on oluline ja kas kolmanda isiku poolt välja toodud palgakulu saab selles valdkonnas olla realistlik, kuid tööjõukulude erinevust ei saa 4
(14)3-15-1536 pidada sedavõrd väheoluliseks, et jätta see hindamisel kaalumata. See, et kolmas isik on lepingut siiani hinnapakkumises toodud kuludega täitnud, ei kõrvalda ristsubsideerimise kahtlust. Arvestades, et kaebaja arvestas töötasu 365 päeva eest ja pühadetasu 12 püha eest aastas kõigile 12 laevapere liikmele, vaatamata sellele, et 6-liikmelised meeskonnad töötavad vahetustega ja seega ei ole kõik 12 meeskonnaliiget kõigil päevadel (ega kõigil 12 pühal) aastas tööl, oleks olnud alust küsida selgitusi tööjõukulude arvestuse kohta ka kaebajalt. 2) Vastustaja käsitles hindamisel administratsiooni- ja muid kulusid koos ning leidis, et erinevus on selles osas minimaalne. Koos kaldapersonali kuluga on vastavate kulude erinevus 2,5 korda. Kohus nõustub vastustajaga, et liini teenindamiseks vajaliku personali koosseisu ja töötasude kindlaksmääramine on töökorralduslik küsimus, mis võib olla ettevõtjatel erinev. Erinevalt laevapersonalist ei olnud kaldapersonali osas nähtud ette kindlat arvu töötajaid. Töötajatele konkreetse liini teenindamise eest makstava täiendava lisatasu suurus võib sõltuda erinevate vedajate poolt teenindatavate teiste liinide arvust. Kuna kaebaja väitel on kolmas isik turgu valitsev ettevõtja, võib kolmanda isiku poolt kaldapersonalile makstava lisatasu väiksem suurus olla seletatav tööjõukulude parema optimeerimisega. Vastustaja ei teinud nimetatud kulude hindamisel kaalumisvigu. 3) Vastustaja võrdles remondi- ja hoolduskulusid seni kasutuses olnud parvlaevaga Reet. Võrdlus uue ja kasutatud laeva hooldus- ja remondikuludega ei pruugi olla asjakohane, sest uue laeva puhul kehtib tootja määratud kohustuslik hooldustööde plaan ning hooldustöid tuleb teha tootja näidatud ettevõtjate juures, mitte enda valitud soodsaima teenusepakkuja juures ega ise. Seega tegi vastustaja kaalumisvea, kui leidis, et kaebaja hooldus- ja remonditööde kulud võivad olla suuremad seetõttu, et ta peab vastavat teenust sisse ostma, samas kui kolmandal isikul on endal hooldus- ja remonditööde teostamise pädevusega isikud olemas. Kaebaja ja kolmanda isiku kulude erinevus on märkimisväärne ning vastustaja oleks pidanud kulude põhjendatust hindama. Kaebaja ei pidanudki hoolduskulude osas arvestama garantiiga. Vastustaja heitis kaebajale ette ülevaatuste osas liiga suurte riigilõivukuludega arvestamist, kuid kolmanda isiku selgitustest ei nähtu, et ta oleks üldse nende kuludega arvestanud. 4) On usutav, et kindlustuspakkumine sõltub kindlustusvõtjast, tema senisest koostööst kindlustusandjaga ja usaldusväärsusest kindlustusandja silmis, senistest kindlustusjuhtumistest, kindlustatavast varast, aga ka kindlustusandja ärimudelist. Kaebaja ja kolmanda isiku kindlustuskulude erinevus (630 eurot kuus) ei ole sedavõrd märkimisväärne, et pidanuks vastustajas tekitama kahtluse kolmanda isiku kindlustuskulude põhjendatuses. Seetõttu ei pea kohus kolmanda isiku kindlustuspakkumisega tutvumata jätmist rikkumiseks, mis oleks kindlasti võinud mõjutada hindamise tulemust. 5) Kuna vastustaja jättis õigusvastaselt hindamata kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud laevapersonali kulude ning hooldus- ja remonditööde (sh ülevaatus) kulude põhjendatuse või tegi nende kulude kontrollimisel olulisi kaalutlusvigu, oli kolmanda isiku hinnapakkumise parimaks tunnistamine õigusvastane ning vastustaja 15.05.2015 korraldus nr 1-1/15/81 tuleb tühistada. Samas ei pea kohus põhjendatuks vastustaja ja kolmanda isiku vahelise otselepingu tühisuse tuvastamist. Lepingu tühisuse tuvastamise korral ei jõuaks kaebaja lepingut täita kuigi pikka aega, samas hinnaettepanekute uus hindamine, pakkujatele täiendavate küsimuste esitamine ja vastuste ootamine, uue lepingu sõlmimine ja kaebaja töötajate poolt 14-päevane laevaga tutvumise aeg võivad kaasa tuua olukorra, kus laevaühendus mandri ja Vormsi saare vahel on vahepeal katkenud. Kaebajal on oma õigusi võimalik piisavalt kaitsta vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude esitamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Lääne Maavalitsus palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.12.2015 otsus tühistada. 5
(14)3-15-1536 1) Otselepingu sõlmimisel on haldusorganil väga suur otsustusvabadus. Vastustaja kontrollis talle esitatud hinnaettepanekuid piisavalt, et veenduda nende tõsiseltvõetavuses. Vastustajal puudusid Ormsö eeldatavate kulude kohta andmed ning ta saigi selles osas tugineda eelkõige pakkujate arvestustele ja selgitustele. 2) Halduskohtu otsusest ei nähtu kohtu seisukoht kolmanda isiku hinnaettepaneku kohta tervikuna. Ka juhul, kui vedaja üksikute kuluartiklite näitajad on madalamad kui vastustaja prognoos, ei muuda see hinnaettepanekut automaatselt tervikuna põhjendamatult madalaks. Komisjon kasutas oma õigust nõuda vedajatelt täiendavaid selgitusi ning komisjoni protokollist nähtuvalt on hinnatud kõiki võimalike vedajate esitatud selgitusi kogumis. Komisjonil ei tekkinud kummagi vedaja puhul kahtlust, et pakutud hinnaga ei suudeta teenust osutada. Halduskohus jättis arvestamata asjaoluga, et kolmas isik on otselepingut siiani hinnapakkumises toodud kuludega täitnud. 3) Halduskohus arvestas kolmanda isiku pakkumuse võrdlusena vaid kaebaja näitajaid ja andis liiga suure kaalu kaebaja hinnangutele. Pole tõendatud, et kaebaja toodud kulud on parvlaeva teenindamise minimaalsed kulud. Seejuures on kohus seadnud kahtluse alla ka kaebaja tööjõukulude kalkulatsiooni ning hinnanud vastustaja kaalutlused suures osas õiguspäraseks. Halduskohus on tööjõukulude osas põhjendamatult jätnud tähelepanuta protokolli lisad, millest nähtub, et kumbki pakkuja vastas vastustaja täpsustavatele küsimustele ammendavalt. Lisaks pakkujate andmetele oli vastustajal olemas ka sama liini statistika varasemate aastate kohta. Kohus on põhjendamatult leidnud, et vastustaja oleks pidanud kontrollima ristsubsideerimise võimalust. Kolmandale isikule selgitati otselepingu sõlmimise menetluses ristsubsideerimise vältimise nõuet ning kolmas isik kinnitas oma 14.05.2015 vastuses nr 60-11, et kuluarvestust peetakse liinide lõikes eraldi. Enne lepingu täitmist ei olegi vastustajal võimalik tegelikku ristsubsideerimist kontrollida. 4) Vastustajal ei olnud põhjust pidada kolmanda isiku hinnaettepanekus toodud tööjõukulusid liiga madalaks. Laevapersonali töötasu kindlaksmääramine on töökorralduslik küsimus. 5) Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et uue ja kasutatud laeva hooldus- ja remondikulude võrdlus oli asjakohatu. Pole eluliselt usutav, et üle 40 aasta kasutuses olnud laeva Reet hooldusja remondikulu on väiksem kui uuel laeval, millele kehtib garantii ja võimalikud puudused kõrvaldatakse tootja kulul. Kohustuslik hooldustööde plaan ja kohustus kasutada hooldustöödeks tootja näidatud ettevõtjaid ei välista võrdluse asjakohasust. Komisjon ei ole eeldanud, et kolmas isik saab kõik hooldustööd teostada oma mehaanikutega, vaid on peetud võimalikuks, et osa hooldustöödest teostab kolmanda isiku oma personal. Komisjon hindas vedajate hooldus- ja remondikulusid koos ning garantii arvestamine oli asjakohane. 6) Komisjonil ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku esitatud ülevaatuskulude põhjendatuses. Laevaregistri kohustusliku ülevaatuse tasu sõltub konkreetsest ettevõttest. Komisjon leidis, et pole põhjust eeldada suuremaid kulutusi iga-aastasele ülevaatusele, kui on välja toodud kolmanda isiku selgitustes. Kaebaja seevastu kajastas ülevaatuse riigilõivukulusid põhjendamatult suurena. 7) Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et kaebajal on võimalik esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna vastavad eeldused pole täidetud. 8. AS Kihnu Veeteed vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. 1) Hindamiskomisjoni protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks üldse kontrollinud, kas kolmanda isiku pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega. 6
(14)3-15-1536 2) Laevapersonali ettevalmistamise kulu on teenuse osutamiseks vältimatult vajalik. Ettevalmistamisega seonduvad kulud tuleb arvestada põhireisi hinna hulka. Eesti tingimustes ei ole reaalsed kolmanda isiku pakkumuses toodud laevapersonali muud kulud. Halduskohus on õigesti leidnud, et kolmanda isiku kalkulatsioonis toodud laevapere tööjõukulud on võrreldes kaebaja samade kuludega kahtlustäratavalt madalad, mistõttu oleks vastustaja pidanud seda täiendavalt analüüsima. Kolmas isik on jätnud arvestamata kaldapersonali muud ülesanded peale piletimüügi. Vastustaja jättis arvestamata, et kolmanda isiku selgituse kohaselt sisaldub suur osa laevapersonali kuludest administratiiv- ja muude kulude osas. 2,5-kordne erinevus kaldapersonali ja muude kulude osas tõstatab tõsise kahtluse, kas pakkujad on vastustaja ootustest õigesti aru saanud ning arvestanud pakkumuse koostamisel kõigi kuludega, lähtudes turul valitsevast hinnatasemest. Vastustaja arvamus, et kolmanda isiku kulud ei ole ebamõistlikult madalad, põhineb üksnes oletusel. 3) Remondi- ja hooldustööde kulude võrdlus parvlaevaga Reet on asjakohatu. Kaasaegse laeva regulaarsed hoolduskulud on suuremad juba seetõttu, et tegemist on tehniliselt keerukama sõidukiga. Kolmas isik saab ise teostada vaid lifti hooldustöid. Kaebaja ei pidanud vajalikuks garantii küsimust oma pakkumuses eraldi välja tuua. 4) Vastustaja tugines pakkujate kindlustuskulude hindamisel ekslikule arvamusele, et kaebaja suurem kindlustuskulu on seletatav sellega, et kaebajal puudub varasem rahvusvahelise kindlustamise kogemus. Kindlustuskulu erinevuse kontrollimata jätmise puhul on seega tegemist olulise kaalutlusveaga.
  1. Väinamere Liinid OÜ toetab Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebust. 1) Halduskohtul ei olnud põhjust eeldada, et kaebaja pakutud kulukalkulatsioonid on õiged ja objektiivsed ning need saab võtta võrdluse aluseks. Nagu halduskohus möönis, ei saa vedajale ette kirjutada, kui palju ta oma töötajatele maksma peab. Seega ei saa öelda, et kolmanda isiku makstav töötasu on põhjendamatult madal. 2) Vastustajal puudus otselepingu sõlmimise menetluses igasugune alus arvata, et kolmas isik ei täida ristsubsideerimise vältimise nõuet. Seni ei ole kolmas isik seda nõuet rikkunud. 3) Võrdlus seni kasutatud laevaga Reet on asjakohane, kuna vana laev vajab uuest laevast enam hooldust ja remonti, samas kui uue laeva puhul tuleb mõistlikult eeldada vaid plaanilisi hooldustöid. Tootja selgitusest järeldub, et osasid hooldustöid võivad teostada ka vastava koolituse läbinud laevameeskonna liikmed. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on oma pakkumuses enda kulude hulka arvestanud ka remonttööd, mis teostatakse garantii korras. Arvestades, et hindamiskomisjonis oli ka Veeteede Ameti esindaja, ei ole alust kahtluse alla seada komisjoni hinnanguid Veeteede Ameti poolt läbi viidava ülevaatuse kulude osas. 4) Isegi kui mingi kulu arvestuse esitamisel on tehtud viga, ei tähenda see automaatselt, et ettepanekus esitatud lõpphind oleks põhjendamatult madal ning sellega ei oleks võimalik teenust osutada. Kui teenuse kulud osutuvad planeeritust suuremaks, on neid võimalik katta kasumiosa arvelt.
  2. AS Kihnu Veeteed palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.12.2015 otsuse p-d 1, 3, 4, 5 ja 6 ning teha asjas uus otsus, millega kaebus täies ulatuses rahuldada. Kuna otselepingu sõlmimisega on rikutud diskrimineerimise keeldu, peab kohus tuvastama selle tühisuse TsÜS § 87 alusel. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et 17.05.2015 sõlmitud lepingu alusel lõpeb vedude teostamine igal juhul 31.05.
  3. Kui käimasoleva hankemenetluse tulemusena ei õnnestu selleks ajaks uut alalist lepingut sõlmida, on tõenäoline, 7
(14)3-15-1536 et vastustaja soovib kolmanda isikuga lepingut pikendada. Kaebaja on arvestanud sellega, et tema poolt liinivedudega alustamine eeldab ettevalmistusaega ning sel ajal saab vedude teostamist jätkata kolmas isik. Lepingu tühistamise läbi on kaebaja õigused paremini kaitstud kui kahju hüvitamise nõude kaudu.
  1. Lääne Maavalitsus palub jätta AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Juhul kui kohus tuvastab otselepingu tühisuse, peaks vastustaja taas leidma mingi ajutise lahenduse, et vältida liiniveo katkemist mandri ja Vormsi saare vahel. Kuna kehtiva õiguse kohaselt ei tooks otselepingu tühisuse tuvastamine vastustajale kaasa kohustust sõlmida otseleping kaebajaga, ei ole kaebaja õigused lepingu tühisuse tuvastamisel efektiivsemalt kaitstud kui lepingu tühisuse tuvastamata jätmise korral.
  2. Väinamere Liinid OÜ palub jätta AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmas isik ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei saanud lähtuda otselepingu lõppemisest hiljemalt 31.05.
  3. Kohus ei saanud otsust tehes lähtuda eeldusest, et käimasolevas hankemenetluses, kus pakkumused on juba esitatud, tehtavad otsused vaidlustatakse. Praeguse asja uue menetlemise läbi ei ole kaebajal võimalik oma huve kaitsta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Esmalt lahendab ringkonnakohus Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebuse (I), seejärel AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebuse (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III). I
  5. Pärast hankemenetluse kehtetuks tunnistamist riigihankes viitenumbriga 156389 otsustas Lääne maavanem parvlaevaliinil Sviby-Rohuküla-Sviby reisijate-, sõidukite ja kaubaveo teenuse osutamiseks sõlmida avaliku teenindamise otselepingu, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1370/2007, ühistranspordiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2014 korraldusest nr 287 „Nõusoleku andmine riigivara kasutamiseks andmiseks“. Hinnaettepanekud esitasid AS Kihnu Veeteed (reisitasu 237 eurot) ja Väinamere Liinid OÜ (reisitasu 138 eurot), kellest viimasega sõlmiti otseleping. AS Kihnu Veeteed vaidlustas otselepingu sõlmimise Väinamere Liinid OÜ-ga, väites, et tegemist oli põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning vastustaja ei kontrollinud seda asjaolu piisavalt. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige järgmiste reisijateveo hinda kujundavate kulukomponentide üle: (a) tööjõukulu (hinnatuna koos administratsioonikulude ja muude kuludega); (b) plaaniline hooldus ja jooksev remont ning (c) kindlustus. Halduskohus leidis, et vastustaja on teinud kaalutlusvea laevapersonali tööjõukulu ning hooldus- ja remondikulude hindamisel. Muude kulukomponentide hindamise osas halduskohus rikkumisi ei leidnud, kuid asus siiski kokkuvõttes seisukohale, et kaalumisviga kahe kulukomponendi juures võis mõjutada lõpliku otsuse tegemist.
  6. Lääne maavanema 04.05.2015 korraldusega nr 1-1/15/72 kinnitatud otselepingu sõlmimise korra (I kd, tl 80-82p) p 5.3 näeb ette, et kui esitatud hinnaettepanekust lähtuvalt võib eeldada, et võimalik veoteenuse osutaja ei ole ilmselt võimeline hinnapakkumises esitatud tingimustel veoteenust osutama, seejuures ei ole kõnealust kahtlust täiendavate selgituste esitamisel kõrvaldatud, jäetakse kõnealuse võimaliku veoteenuse osutajaga otseleping sõlmimata. Seega sarnaselt tavapärasele hankemenetlusele oli vastustajal kohustus kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust juhul, kui tal tekkis kahtlus pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse 8
(14)3-15-1536 osas. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on põhjendamatult madala pakkumuse regulatsiooni eesmärgiks ühest küljest vältida hankija meelevaldsust ja teisalt tagada ausat konkurentsi ettevõtjate vahel (Euroopa Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p 57; 29.03.2012 otsus kohtuasjas nr C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p 29). Korra p 5.6 kohaselt pidi vastustaja järgima põhimõtteid, mis on toodud määruse nr 1370/2007 lisas ja mis suuresti põhinevad Euroopa Kohtu lahendil kohtuasjas nr C-280/00: Altmark Trans GmbH. Nende kriteeriumide kohaselt on keelatud nii vedaja ülekompenseerimine kui ka puudulik kompenseerimine. Lisaks tuleneb nimetatud kriteeriumidest ka ristsubsideerimise vältimise nõue.
  1. Hindamiskomisjoni 12.05.2015 ja 14.05.2015 koostatud protokollist (II kd, tl 40-47) ja selle lisadest (II kd, tl 48-80p) nähtub, et nii AS-le Kihnu Veeteed kui ka Väinamere Liinid OÜ-le esitati tulude ja kulude arvestuse kohta, sh vaidlusaluste kulukomponentide kohta, mitmeid täpsustavaid küsimusi. Vastustaja palus mõlemal hinnaettepaneku esitajal tuua välja arvutuskäik või selgitada metoodikat, millel põhinevad ettepanekus näidatud laevameeskonna liikmete ja kaldapersonali tööjõukulu andmed. Nii kaebaja kui ka kolmas isik selgitasid, et laevameeskonna tööjõukulude arvestamisel on lähtutud 6-liikmelisest meeskonnast ja kahest vahetusest, mis teeb kokku 12 töötajat. Kaebaja märkis laevapersonali tööjõukuluks kokku 320 524 eurot. Kaebaja lisas, et keskmine laevapere liikme kuu brutotöötasu on 1237 eurot ning tööjõukuludes sisalduvad ka hüvitis laevapere toitlustamiseks ning 14 lisapäeva
  2. aasta mais-juulis, mil laev on mehitatud täiendava meeskonnaga seoses laeva tundmaõppimise ja treeningtegevusega. Apellatsioonimenetluses täpsustas kaebaja palgakulu arvestust ametikoha kohta. Kaldapersonali kuluks märkis kaebaja 42 853 eurot, arvestusega, et liiniga tegeleb aastaringselt 4 töötajat ja 1 täiendav töötaja suvekuudel. Kaebaja selgitas kohtumenetluses, et tegemist ei ole täiendavate töötajate palkamisega, vaid osakoormusega töötavatele töötajatele makstakse täistööajaga töötamise eest täiendavat tasu. Kolmas isik arvestas laevapersonali kuluks kokku 199 392 eurot ning kajastas laevapere toitlustuskulud muude kulude all. Kaldapersonali osas märkis kolmas isik, et täiendavat personali ta uue liini teenindamiseks ei palka, vaid maksab olemasolevatele Rohuküla-Heltermaa liini teenindavatele töötajatele lisatasu (vastav kulu on kokku 1200 eurot). Muid täpsemaid arvandmeid kolmas isik tööjõukulu kohta ei esitanud.
  3. Hindamiskomisjon asus seisukohale, et meeskonna ettevalmistuskulusid ei ole kohane vedajate võrdluses arvestada. Komisjon pidas küsitavaks, kas Sviby-Rohuküla-Sviby liini teenindamise töömaht eeldab 4 töötaja tegevust aastaringselt ja 1 täiendava töötaja tegevust suvekuudel. Kolmanda isiku laevapersonali kulude osas komisjon ühtegi märkust ei teinud ning kaldapersonali osas viitas kolmanda isiku vastusele, milles viimane kinnitas, et kuluarvestust peetakse liinide lõikes ning ristsubsideerimist selles osas ei toimu.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kolmanda isiku madalad kaldapersonali kulud võivad olla seletatavad tööjõukulude parema optimeerimisega. Kolmas isik on suurem ettevõte kui kaebaja ning teenindab rohkem liine. On usutav, et ühe liini lisandumisel ei teki kolmandal isikul selle teenindamisega märkimisväärseid täiendavaid kulusid. Kaldapersonali osas ei ole erinevalt laevapersonalist ette nähtud kindlat arvu töötajaid ning vedajal ei ole keelatud kasutada teistel liinidel töötavaid olemasolevaid töötajaid, makstes neile lisatasu. Täpsemate selgitustega kaldapersonali ja laevameeskonna palgaarvestuse kohta, mille kaebaja esitas alles kohtumenetluses, ei olnud vastustajal võimalik pakkumuste hindamisel arvestada.
  5. Halduskohus arvestas meeskonna ettevalmistamise kulud ning laevapere toitlustuskulud kaebaja tööjõukuludest maha ning sai kaebaja tööjõukuluks 294 570 eurot, s.o 95 178 eurot enam kui kolmanda isiku tööjõukulu. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hakata analüüsima seda, kas pakkumuse hind pidi sisaldama meeskonna ettevalmistamise kulu või mitte, kuna ka seda arvestamata on laevapersonali tööjõukulude vahe märkimisväärne. Hindamiskomisjoni protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks hinnanud kolmanda isiku laevapersonali kulu 9
(14)3-15-1536 põhjendatust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et töötasu erinevust ei saanud jätta hindamisel tähelepanuta. Olukorras, kus haldusorganil endal puuduvad enne pakkumuste esitamist andmed võimalike kulude kohta, on pakkujate omavaheline võrdlemine üks võimalusi, kuidas selgitada välja, kas mõni pakkumustest võib olla põhjendamatult madala maksumusega.
  1. Kaebaja on 13.05.2015 vastuskirjas (II kd, tl 66-68p) selgitanud, et tööjõukulud on võrreldes eelnevalt tühistatud hankega vähenenud seoses lühiajalise kokkuleppega külmutada töötasud praegusel tasemel. Seega ei ole tõenäoline, et kaebaja makstavad palgad ületaks oluliselt sektori keskmisi palku. Kaebuses on võrdluseks toodud ka Politsei- ja Piirivalveameti merepersonali palgad, mille põhjal oleks aastane tööjõukulude miinimum 271 812 eurot. Võrreldes kolmanda isiku palgakulu kaebaja ja avaliku sektori palgakuluga, saab järeldada, et kolmanda isiku arvestusliku palgakulu järgi peaksid laevameeskonna liikmetele makstavad palgad olema sektori keskmisest oluliselt madalamad. Eraettevõtjal on vabadus otsustada, kui kõrget töötasu oma töötajatele maksta, kuid on siiski väheusutav, et kolmanda isiku laevapersonal on nõus töötama väiksema tasu eest kui makstakse näiteks avalikus teenistuses sarnase kvalifikatsiooniga töötajatele. Liiatigi on kolmas isik arvestanud, et talvisel perioodil müüb pileteid laevapersonal ja lisatasu neile selle eest ette nähtud ei ole. Kui vaadata tööjõukulude kõrval ka administratsiooni ja muid kulusid, mille alla kuulub muu hulgas ka osa meeskonnaga seotud kuludest (kaebajal koolitus, tervisekontroll ja eririietus; kolmandal isikul liinidirektori lisatasu, meeskonna toitlustus-, koolitus- ja meditsiinikulud), siis ka siin on kolmas isik näidanud kahe kuluartikli peale kokku väiksemaid kulusid kui kaebaja: kolmandal isikul 31 000 eurot, kaebajal 36 683 eurot. Seega ei ole kolmanda isiku tööjõukulude väiksus seletatav sellega, et osa tööjõuga seotud kuludest on arvestatud administratsiooni- ja muude kulude hulka. Kolmanda isiku tööjõukulude kujunemise kohta pole piisavalt informatsiooni, et saaks olla veendunud selles, et tegemist ei ole alapakkumusega.
  2. Eeltoodu põhjal oleks vastustajal pidanud tekkima kahtlus, kas kolmanda isiku toodud hinnaga on võimalik teenust osutada ning kas tööjõukulu puhul võib olla tegemist ristsubsideerimisega. Selle kahtluse kõrvaldamiseks oleks vastustaja pidanud paluma kolmandalt isikult täpsemat selgitust, arvestades, et 13.05.2015 vastuses (II kd, tl 63-65) tööjõukulude kohta mingeid arvandmeid ei esitatud. Vastustaja seda ei teinud ega ole ka näidanud, et ta kaalus kolmanda isiku tööjõukulude põhjendatust. Asjaolu, et kolmas isik on siiani lepingujärgse hinnaga teenust osutanud, ei kinnita seda, et tegemist ei saanud olla alapakkumusega. Üksnes võimekus teenust pakutud hinnaga osutada ei kõrvalda praegusel juhul ristsubsideerimise ning konkurentsi kahjustamise kahtlust, arvestades, et kolmanda isiku puhul võib olla tegemist turgu valitseva ettevõttega. Ettevõtja, kes saab endale mõne lepingu puhul lubada kasumi teenimisest loobumist, võib esitada alapakkumuse näiteks turuosa hoidmiseks, konkurendi turult väljatõrjumiseks või laevaga tutvumiseks, et olla valmis pakkumuse esitamiseks eesseisvas pikemaajalises hankes.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja tegi kaalumisvea ka plaanilise hoolduse ja jooksva remondi kulude hindamisel. Kaebaja arvestas vastavateks kuludeks, sh määrdeainete kulud, kokku 35 185 eurot. Kolmas isik näitas hooldus- ja remondikuludena 13 000 eurot ning määrdeainete kuluna 8131 eurot, s.o kokku 20 131 eurot. Hindamisprotokollis märgiti, et kolmas isik arvestas kulude kalkuleerimisel uue laeva garantiitingimustega, samas kui kaebaja oma kuluarvestuses garantiid ei näidanud. Komisjon leidis, et hoolduskulude erinevus võib olla tingitud sellest, et kaebaja peab teenuse sisse ostma, samas kui kolmanda isiku mehaanikutel on pädevus teostada osa hooldustöid ise. Vastustaja võrdles uue laeva hooldus- ja remondikulusid kasutuses olnud parvlaevaga Reet ning asus seisukohale, et uue laeva vastavad kulud ei saa olla suuremad kui parvlaeval Reet.
  4. Halduskohus leidis siinkohal õigesti, et kuna uue laeva puhul tuleb järgida tootja määratud hoolduskava ning kahe aasta pikkuse garantiiperioodi jooksul tuleb tööd teostada tootja poolt 10
(14)3-15-1536 heaks kiidetud ettevõtja juures, ei pruugi võrdlus vana laevaga olla asjakohane. Kaebaja 13.05.2015 selgitustest nähtub, et kuludes on kajastatud just hoolduskavas ette nähtud kohustuslikud hooldustööd. Arvestades, et laeva opereeriv ettevõte saab ise teha vaid väiksemaid hooldustöid (nt lifti hooldus), ei saanud kolmas isik arvestada hoolduskulude olulise kokkuhoiuga sel moel, et mitmed hooldustööd teevad ära oma töötajad. Kolmanda isiku madalamaid kulusid ei saa põhjendada ka garantiiga arvestamisega. Kaebaja on oma pakkumuses välja toonud vaid hoolduskulud ning garantiiga hõlmatud remondikulusid, mida vedaja ise kandma ei pea, tema kuluarvestus ei kajastagi. Kuna kummagi pakkuja hinnapakkumus ei sisaldanud garantiiga hõlmatud remondikulusid, on asjakohatu vastustaja märkus, et kaebaja on jätnud garantiiga arvestamata.
  1. Lisaks on kaebaja näidanud remondikulude hulgas kohustuslike ülevaatuste kulusid enam kui 10 000 euro ulatuses. Kolmas isik on selles osas arvuliselt välja toonud vaid Mereregistri Laevade Eesti AS-i iga-aastase ülevaatuse kulu 5000 eurot. Protokolli kohaselt on hinnatud vaid selle ülevaatuse kulu ega ole hinnatud, milliseid muid ülevaatusi tuleb laeval lepinguperioodi jooksul läbida ja millised võiksid olla nende kulud. Komisjoni tähelepanek, et suure tõenäosusega ei kulu uue laeva ülevaatuse teostamiseks sellises ulatuses töötunde, mille tulemusena küsitaks riigilõivu seaduses sätestatud maksimummääras, võib isegi olla õige, kuid kaebaja ja kolmanda isiku näidatud kulusid võrreldes oleks siiski pidanud tekkima kahtlus, kas kolmanda isiku näidatud summa eest on võimalik kanda nii ülevaatuste kui ka plaanilise hoolduse kulud.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kindlustuskulude hindamisel ei teinud vastustaja kaalumisviga. Kaebajale saadetud kindlustusmaakleri (II kd, tl 121p) kirja kohaselt sõltub H&M (kaskokindlustuse) kindlustusmakse eelkõige laeva kindlustusväärtusest ja omavastutuse suurusest; P&I (vastutuskindlustus) kindlustusmakse aga oleneb laeva suurusest ja kasutamise piirkonnast, kaubast ning laevaomaniku ajaloost. Kindlustusmakse suurus võib seega ka sama objekti puhul märgatavalt erineda sõltuvalt kindlustusvõtja isikust ja kindlustusandjaga kokku lepitud tingimustest. Isegi kui vastustaja eksis, arvates, et kaebajale pakutud kõrgem hind võib olla tingitud esmakordsest rahvusvahelise kindlustuse võtmisest, siis kaebaja ja kolmanda isiku kindlustuskulude erinevus (vastavalt 37 760 eurot ja 30 200 eurot) ei ole sedavõrd oluline, et vastustajal oleks pidanud tekkima kahtlus kolmanda isiku kindlustuskulu põhjendatuses ning ta oleks tingimata pidanud tutvuma kolmandale isikule tehtud kindlustuspakkumusega.
  3. Ringkonnakohtu arvates ei ole kokkuvõttes alust väita, et vastustaja poolt kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamine põhjendamatult madala maksumuse tõttu oleks ilmselgelt välistatud. On selge, et enne uue laeva kasutusele võtmist ei ole täielikult võimalik kõiki kulusid ette planeerida, kuid pakkumuse komponente ja pakkujate selgitusi hinnates ei saanud vastustaja talle esitatud materjalide pinnalt olla veendunud, et kolmas isik on arvestanud kõigi lepingu täitmiseks vajalike kuludega ning tegemist ei saa olla alapakkumusega. Halduskohus tühistas Lääne maavanema 15.05.2015 korralduse nr 1-1/15/81 õigesti. Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata. II
  4. Kaebaja arvates oleks halduskohus pidanud lisaks 15.05.2015 korralduse tühistamisele tuvastama ka otselepingu tühisuse TsÜS § 87 alusel. 28.

§ 5

lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud 11

(14)3-15-1536 tagajärg ei tohi saabuda. Praegusel juhul saab otselepingu sõlmimise korda pidada seaduseks TsÜS § 87 mõttes (vt Riigikohtu erikogu otsus nr 3-2-1-100-08, p 23). Korra p 5.3 keelab sõlmida otselepingut veoteenuse osutajaga, kes ei ole ilmselt võimeline hinnapakkumises esitatud tingimustel veoteenust osutama ning ei ole seda kahtlust kõrvaldanud. Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtuga, et otselepingu tühisuse tuvastamine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Lääne maavanema 15.05.2015 korralduse nr 1-1/15/81 tühistamine ei tähenda, et kolmanda isiku pakkumuse parimaks tunnistamine oli ka sisuliselt õigusvastane, kuna kohus tühistab korralduse menetlus- ja põhjendamisvigade tõttu. Seda laadi rikkumiste keelu mõtteks pole kaasa tuua tehingu tühisust TsÜS § 87 tähenduses.
  1. Otseleping sõlmiti kuni üheks aastaks, et tagada teenuse osutamise jätkumine ajaks, mil viiakse läbi uus riigihange. Praeguse lepingu kestus ei ole võrreldav kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-66-10 käsitletud otselepinguga, millega anti eraõiguslikule isikule prügila kasutusõigus 49 aastaks ning mõju konkurentsiolukorrale oli seega tunduvalt suurem kui praeguses asjas. Isegi kui realiseeruks kaebaja kartus, et ka käimasolevas riigihankes vaidlustatakse hankija otsus(ed) ning vaidluse ajaks pikendatakse praegust lepingut kolmanda isikuga, pole põhjust arvata, et leping jääks kestma oluliselt pikemaks ajaks kui algselt planeeritud. Kolmas isik on seni täitnud lepingut pakutud hinnaga ning ringkonnakohtul ei ole informatsiooni, mis annaks alust arvata, et kolmas isik ei ole suuteline lepingut täitma kuni lepingutähtaja lõpuni (31.05.2016). Kui kohus tuvastaks otselepingu tühisuse, peaks kolmas isik niikuinii jätkama laevaühenduse katkemise vältimiseks lepingu täitmist kuni vastustaja viib läbi uue otselepingu sõlmimise menetluse. See on pakkujatele ilmselt põhjendamatult koormav, kuna pakkumuse koostamisele kulub ebaproportsionaalselt palju ressursse võrreldes väga lühikeseks jääva lepinguperioodiga ning nii lühikeseks perioodiks oma tegevuse planeerimine ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas. Ka uute pakkumuste esitamise korral ei ole kindel, et edukaks osutub just kaebaja pakkumus. Kui aga vastustaja peaks siiski kaebajaga lepingu sõlmima, saaks kaebaja selle lepingu alusel teenust osutada ilmselt vaid lühikest aega. Eeltoodud põhjustel ei pea ringkonnakohus otselepingu tühisuse tuvastamist praeguse asja asjaoludel õigeks. Kaebajal on võimalik nõuda vastustajalt kahju hüvitamist, kui edaspidi tuvastatakse lõplikult, et OÜ Väinamere Liinid pakkumus oligi põhjendamatult madal ja otseleping tulnuks sõlmida kaebajaga.
  2. AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata. III 31.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (

§ 108lg 8).

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

32. Lääne Maavalitsuse apellatsiooniastme menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 ja 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

33. AS Kihnu Veeteed taotleb apellatsiooniastmes menetluskulude hüvitamist summas 1963 eurot (ilma käibemaksuta), sh õigusabikulud 1948 eurot ja riigilõiv vastuapellatsioonkaebuselt 15 eurot. Kokku on kaebaja esindajal kulunud õigusteenuse osutamisele 16 tundi ja 14 minutit, 12

(14)3-15-1536 millest Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebusega seotud kuluks saab lugeda ligikaudu 8 tundi (sh pool kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ning protokolli parandamise taotluse esitamise ajast), mis 120 euro suuruse tunnihinna juures teeb advokaadi tasuks 960 eurot. Kulude kandmine on tõendatud ning ringkonnakohtu hinnangul on kulu summas 960 eurot põhjendatud ja vajalik ning tuleb AS Kihnu Veeteed kasuks Lääne Maavalitsuselt välja mõista. Vastavalt kaebaja taotlusele mõistab ringkonnakohus kaebaja menetluskulu vastustajalt välja ilma käibemaksuta. Vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulud jäävad kaebaja enda kanda.
  1. Väinamere Liinid OÜ taotleb apellatsiooniastmes õigusabikulude hüvitamist summas 2175 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kolmanda isiku esindajal kulunud õigusteenuse osutamisele 14 tundi ja 30 minutit, millest AS Kihnu Veeteed vastuapellatsioonkaebusega seotud kuluks saab lugeda ligikaudu 5 tundi (sh pool kohtuistungil osalemise ajast), mis 125 euro suuruse tunnitasu juures teeb advokaadi tasuks 625 eurot, koos käibemaksuga 750 eurot. Kulude kandmine on tõendatud ning ringkonnakohtu hinnangul on see kulu põhjendatud ja vajalik ning tuleb Väinamere Liinid OÜ kasuks AS-lt Kihnu Veeteed välja mõista. Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebusega seotud kulud jäävad kolmanda isiku enda kanda.
  2. Menetlusosaliste ärisaladuse kaitseks avaldada

§ 175lg 5 alusel üksnes käesoleva otsuse resolutsioon.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.09.2016 otsusega RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Lääne Maavalitsuse kassatsioonkaebus.
  2. Jätta AS Kihnu Veeteed vastukassatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 3-15-1536 osas, milles kohtud tühistasid Lääne maavanema
  8. mai
  9. a korralduse nr 1-1/15/
  11. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS Kihnu Veeteed kaebus Lääne maavanema
  12. mai
  13. a korralduse nr 1-1/15/81 tühistamiseks rahuldamata.
  14. Mõista AS-lt Kihnu Veeteed Väinamere Liinid OÜ kasuks välja menetluskulud 3000 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
  15. Arvata AS Kihnu Veeteed tasutud kautsjon riigituludesse. 13

(14)3-15-1536 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.