← Eesti

2-16-10777/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10777 Tsiviilasi LL-A hagi EA vastu omandiõiguse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. juuli
  4. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LL-A määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LL-A (isikukood XXXXXXXXX), riigiõigusabi korras esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Kostja: EA (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. juuli
  7. a määrus hagi menetlusse võtmata jätmise kohta ja saata asi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
  8. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebekord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
  9. LL-A (hageja) esitas
  10. juulil
  11. a Harju Maakohtule EA (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada omandiõigust ¼-suurusele mõttelisele osale korteriomandist, asukohaga XXX.
  12. Hagiavalduse kohaselt pärisid U-RA ja EA võrdsetes osades LK pärandavara, milleks oli nimetatud korteriomand. Tegelikkuses oli pärandvaraks pool korteriomandist. Seega oleks kostja pidanud pärima korteriomandist ¼-suuruse mõttelise osa.
  13. mail
  14. a kinkis U-RA kogu oma vara hagejale, millest tulenevalt palub hageja tunnustada enda omandiõigus ¼-suurusele mõttelisele osale vaidlusalusest korteriomandist. Maakohtu määrus
  15. Maakohus keeldus
  16. juuli
  17. a määrusega hagi menetlusse võtmisest.
  18. Maakohus märkis, et hageja on varasemalt esitanud hagid tsiviilasjas nr 2-15-11347, milles hageja palus tunnustada U-RA õigust pärida LK järelt ¼ võrra suurema osa vaidlusalusest korteriomandist ja seeläbi oleks ühtlasi hageja pärinud U-RA järelt ¼ võrra suurema korteriomandi osa, ja tsiviilasjas nr 2-10-15500, milles hageja palus tuvastada, et korteriomand oli abikaasade ühisvara ning tuvastada, et LK surma järel välja antud pärimisõiguse tunnistus tuleb valeandmete tõttu uuesti väljastada.
  19. Maakohus oli seisukohal, et antud tsiviilasja aluseks olevad asjaolud ühtivat eelnimetatud varasemate tsiviilasjade raames esitatud hagide aluseks olevate asjaoludega ning hageja eesmärgiga – saada korteriomandi ¼-suuruse mõttelise osa omanikuks. Tulenevalt eeltoodust keeldus kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja selle põhjendused
  20. Hageja esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada.
  21. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi TsMS § 371 lg 1 p 4, mis sätestab, et kohus ei võta asja menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.
  22. Antud juhul on Harju Maakohtu
  23. veebruari
  24. a määrusega jäetud hageja hagi tsiviilasjas nr 2-10-15500 läbi vaatamata ja tsiviilasjas nr 2-15-11347 on kohus
  25. augustil
  26. a keeldunud hagi menetlusse võtmast. Sellises olukorras ei esine TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud aluseid keelduda hagi menetlusse võtmisest.
  27. Lisaks leiab hageja, et ei esine aluseid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks põhjendusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaolude alusel võimalik või et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Menetluse edasine käik
  28. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  29. Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  30. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Kõnealuse sätte kohaldamine eeldab kohtulahendit, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest ebaõigel alusel, leides ekslikult, et hageja on esitanud hagi, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. Hageja esitatud nõude osas ei ole tehtud kohtuostust (TsMS 434), samuti ei saa tsiviilasjades nr 2-10-15500 ja nr 2-15-11347 tehtud määruseid pidada menetluse lõpetamise määrusteks TsMS § 371 lg 1 p 4 mõttes. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi 2 ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 372 lg-s 6 on sätestatud, et hagi menetlusse võtmata jätmisel loetakse, et hagiavaldust ei ole kunagi esitatud ja et hagi ei olnud kohtu menetluses. Kui pidada TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbivaatamata jätmise määrust või TsMS § 371 lg 2 menetlusse võtmisest keeldumise määrust asja sisuliselt lahendavaks menetluse lõpetamise määruseks, siis kaotaks TsMS § 426 lg-s 1 sätestatud uuesti kohtusse pöördumise võimaldamine oma mõtte.
  31. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi tsiviilasjades nr 2-10-15500 ja nr 2-1511347 on kohus varasemate hagide menetlusse võtmisest keeldumist või läbivaatamata jätmist piisavalt põhjendanud ja jõudnud järeldusele, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, ei saanud maakohus praegusel juhul hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise üle uuesti otsustada, lähtudes esitatud nõudest. Kui maakohus jõuab ka asja uue läbivaatamise tulemusena järeldusele, et esitatud hagi ei peaks menetlema, tuleb maakohtul täita kõrgendatud põhjendamiskohustust ja selgitada, miks kohus esitatud hagi ei menetle (vt nt Riigikohtu
  32. veebruar
  33. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 13;
  34. jaanuari
  35. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13407, p 13;
  36. detsembri
  37. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14).
  38. Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Ulvi Loonurm 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.