Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 199§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. augustil 2016 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-6705 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Tõlk Kristi Suv

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel 1 mõistis kohus Rasmus Antonsile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, lugedes Harju Maakohtu 22.05.

1. a otsusega mõistetud karistuse kaetuks 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest arvas maha Harju Maakohtu 22.05.
2. a otsuse alusel kantud 9 päeva, lõplikuks karistuseks jäi 3 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistusaja 2 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 5 kuud 19 päeva. Kohtuotsus jõustus 24.10.2014. Harju Maakohtu 22.05.2014. a otsusega karistas kohus teda

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.03.2014 ja lõppeb 30.08.2017. Rasmus Antonsil avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 30.06.2016, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab Rasmus Antonsi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja ettekande andmetel on Rasmus Antonsil vabanemisel olemas kindel elukoht tema emale kuuluvas korteris. Tal puudub kindel töökoht, kuid ema on valmis poega rahaliselt aitama. Ema sõnul võivad uued probleemid tekkida siis, kui kinnipeetav on töötu ja tegevusetu. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Rasmus Antonsi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et tulenevalt Rasmus Antonsi eelnevast elukäigust, korduvast karistatusest, arvukatest distsiplinaarkaristustest ja kõrgest uute kuritegude toimepanemise tõenäosusest saab järeldada, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Piisava kindlusega ei ole võimalik eeldada, et vabanedes ei pane ta toime uut kuritegu. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tema käitumist korrigeerida. Süüdimõistetu Rasmus Antons selgitas, et Tartu Vanglas on tal esimest korda võimalus osaleda narkomaanidele mõeldud programmides. Ta on saanud oma elu üle järele mõelda ja soovib seda muuta. Kohtu seisukoht Rasmus Antons kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib

§ 76

lg 2 p 2 alusel esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Rasmus Antons on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Rasmus Antonsil on vabanemisel olemas kindel elukoht temale emale kuuluvas korteris. Samas puudub tal vabanemisel kindel töökoht. Kuigi kinnipeetava ema on valmis poega rahaliselt aitama, maandaks töökoha olemasolu uute kuritegude toimepanemise riske. Positiivne on asjaolu, et Rasmus Antons osales ajavahemikus 21.

1. – 31.07.2014 vahistatutele suunatud sõltlaste rühmas, ajavahemikus 18.
2. – 06.11.2014 osales vahistatutele suunatud terviserühmas, ajavahemikus 17.
3. – 21.04.2015 osales sõltuvusteemalistes loengutes, ajavahemikus 09.
4. – 09.07.2015 osales „12 sammu“ tugigrupis ning alates 29.04.2016 osaleb ta individuaalkorras reintegratsiooniprogrammis „Eluviisitreening“. 10.11.2014 alustas ta õpinguid
5. klassis, kuid see katkes 03.12.2014 vanglatevahelise ümberpaigutuse tõttu. 17.
6. – 20.06.2015 omandas ta riigikeele B1 taseme ning alates 24.08.2015 alustas B2 taseme õppega, kuid selle katkestas omal soovil. Ajavahemikus 01.
7. – 30.11.2015 ning alates 04.04.2016 osales majandusabitöödel. Kuigi Rasmus Antonsil on olemas kindel elukoht ja toetav ema ning ta on vangistuse kestel läbinud mitmeid programme ja tegevusi riskide maandamiseks, leiab kohus, et kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole võimalik. Rasmus Antonsit on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Varasemalt on teda karistatud korduvalt omavolilise sissetungi ja varguste eest, varastatud mobiiltelefoni omandamise ja hoidmise eest, võõra vara omastamise eest. Praegu kannab ta liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest (sh osaliselt grupis) ja suures koguses narkootiliste ainete fentanüüli, klonasepaami ja tramadooli sisaldava vedeliku omandamise ja valdamise eest. Rasmus Antons on varem olnud kriminaalhooldusel, samuti kandnud korduvalt reaalset vangistust. Vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemisest. Viimane kord viibis ta kriminaalhooldusel Harju Maakohtu 15.05.
8. a otsusega tingimisi mõistetud karistust kandes. Ta rikkus registreerimiskohustust ning 10.10.
9. a määrusega pööras Harju Maakohus karistuse täitmisele. Rasmus Antonsil on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla karistas Rasmus Antonsit 22.10.
10. a käskkirjaga kartseriga 6 ööpäeva, kuna ta hoidis sigarette enda juures, 26.11.
11. a käskkirjaga kartseriga 3 ööpäeva ühekuulise katseajaga, kuna hoidis kartsarežiimil viibides keelatud esemeid, 11.12.
12. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta ei töötanud kohusetundlikult ja eiras vanglaametniku seaduslikku korraldust, 17.12.
13. a käskkirjaga kartseriga 4 ööpäeva, kuna ta hoidis kõrvale tööülesannetest, 09.03.
14. a käskkirjaga kartseriga 8 ööpäeva, kuna ta valdas tubakatooteid selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas, 16.03.
15. a käskkirjaga kartseriga 7 ööpäeva, kuna ta hoidis enda juures sigarette, 11.04.
16. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta jättis ära andmata voodilina, 21.04.
17. a käskkirjaga noomitusega, kuna valdas ravimeid, 13.04.
18. a käskkirjaga kartseriga 8 ööpäeva, kuna hoidis enda juures sigarette, 04.05.
19. a käskkirjaga noomitusega, kuna ei allunud vanglaametnike seaduslikule korraldusele. Seega ei ole Rasmus Antons isegi vangistuses viibides suutnud järgida kehtestatud norme. Tartu Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks – uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul on 56% ja uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul on 62%. Arvestades varasemaid arvukaid kriminaalkaristusi, kriminaalhoolduse mitteläbimist, distsipliini rikkumisi karistuse kandmise aja jooksul ja kõrget uute kuritegude toimepanemise 3 riski, puudub kohtul veendumus, et Rasmus Antons on võimeline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi ning loobuma varasemast eluviisist. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab veelgi sõltuvus narkootilistest ainetest. Vangla iseloomustuse järgi on Rasmus Antons opiaadisõltlane. Alates
20. aastast alustas ta amfetamiini tarvitamisega, hiljem jätkas fentanüüliga, millest tekkis tugev sõltuvus. Kuriteod on osaliselt toime pandud eesmärgiga hankida vahendeid narkootiliste ainete ostmiseks. Ka praegu kannab ta karistust suures koguses narkootiliste ainete omandamise ja hoidmise eest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole Rasmus Antonsi käitumist võimalik muuta ning tal tuleb mõistetud karistus ära kanda vangistuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4