4-16-733/18

Väärteoasi nr. 4-16-733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-733 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Väärteoasi Deniss Batjaikin’i väärteoasi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Deniss Batjaikin, ik: 38308210228; kodakondsus: määratlemata; ei tööta elukoht: XXX; Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast pidi ta olema teadlik, kohtukutse on talle allkirja vastu üle antud (tl 27). Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Süüdi tunnistada Deniss Batjaikin 15.01.2016.a. toime pandud väärteos LS § 201 lg 2, LS § 224 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 25 (kakskümmend viis) päeva. Deniss Batjaikin’i poolt aresti kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada Deniss Batjaikin’it ilmuma PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajja (Tallinn, Rahumäe tee 6) hiljemalt 02.05.2016.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Deniss Batjaikin’i suhtes sundtoomist arestimajja. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 28.03.2016.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 28.04.2016.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Mairold Mark’i poolt on 15.01.2016.a. koostatud väärteoprotokoll AB1468131 selle kohta, et Deniss Batjaikin 15.01.2016.a. kella 21:51 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tuulemaa 14 juures, liikudes Ketraja tn suunas, juhtis mootorsõidukit Hyundai Sonata reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 30.12.2015 kuni 29.08.2016; samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,35 +/- 0,05 mg/l. Protokolli kohaselt rikkus Deniss Batjaikin sellega LS § 90 lg 1 p 1 ja § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Deniss Batjaikin’i süüditunnistamist ja toimepandud väärtegude eest mõista karistuseks 25 päeva aresti. Menetleja esindaja leidis, et sellises määras aresti kohaldamine on põhjendatud, kuna isik pani uue teo toime ajal, kui temalt oli karistusena juhtimisõigus kaheksaks kuuks ära võetud, varasemad karistused ei ole mõju avaldanud ja samuti ei esine karistust kergendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik Deniss Batjaikin kohtuistungile ei ilmunud. Samas on D. Batjaikin saatnud kohtule e-kirja, milles märgib, et ei saa 28.03.2016.a. kohtuistungile ilmuda, kuna kass kriimustas tema last. Kohus ei pea antud kohtuistungi edasilükkamise taotlust ja esitatud selgitusi põhjendatuks ning jätab kohtuistungi edasi lükkamata. Isikule selgitati ka kohtuistungi aja teatamisel, et asja võidakse arutada tema osavõtuta. Praegusel juhul on tegu paljasõnaliste väidetega, mis puudutavad üksnes menetlusaluse isiku last, mitte aga menetlusaluse isiku enda seisundit. Kohus leiab, et asja arutamine on võimalik VTMS § 90 lg-st 1 tulenevalt, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist isiklikult kätte saanud (tl 27). Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid (tl 3-4, 5, 6, 7, 8, 10-11, 12, 13, 14-15), milliste avaldamisele istungil osalenud pool vastu ei vaielnud. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - väärteoprotokolli (tl 3); - joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule õiguste tutvustamise kinnitust (tl 4); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükki (tl 5-6); 2 - indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 7), - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 8); - PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.12.2015.a. otsust (tl 10-11); - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 12); - mõõtevahendi taatlustunnistust (tl 13); - karistusregistri väljavõtet (tl 14-15). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist pooled ei taotlenud. Kohtu järeldused: Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, samuti kohtuistungil osalenud poole esitatud seisukohtadega, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine D. Batjaikin’i poolt. Tema poolt 15.01.2016.a. mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata ning lubatud alkoholipiirmäära ületades, on fikseeritud 15.01.2016.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 3). Samuti kinnitavad antud rikkumiste toimepanemist: indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 7), millest nähtub D. Batjaikin’il alkoholisisaldus väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga kontrollimisel; joobeseisundi tuvastamisega nõustumise protokoll (tl 4), milles menetlusalune isik on selle toiminguga nõustunud; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja alkomeetri väljatrükk (tl 5-6), millede kohaselt tuvastati 15.01.2016.a. kella 22.03– 22.10 ajal D. Batjaikin’i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,30 mg/l, isik on selle tulemusega nõustunud; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 8), millega isik on tutvunud, otsusega kõrvaldati D. Batjaikin sõiduki juhtimiselt 15.01.2016.a. seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega ja kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; ning 03.12.2015.a. väärteootsus (tl 10-11) ja liiklusregistri väljatrükk (tl 12), milledest nähtuvalt puudub D. Batjaikin’il juhtimisõigus – see on temalt karistusena ära võetud alates 30.12.2015 kuni 29.08.2016.a. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumise fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, mis on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses olevate ametnike poolt (tl 3, 5-6, 7, 8). Menetlusalusele isikule oli tagatud võimalus anda ütlusi, kuid väärteoprotokolli ja -materjalide koostamisel ta seda teha ei soovinud, kuid samas on isik kinnitanud protokolliga tutvumist (tl 3). Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust omamata ja juhile lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise kohta, rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 3pö) ning joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õiguste ja kohustustega (tl 4). 3 Isiku süü on kohtus tõendamist leidnud ja seda: - - - - - - - 15.01.2016.a. koostatud väärteoprotokolliga (tl 3), millest nähtub, et Deniss Batjaikin, 15.01.2016.a. kella 21:51 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tuulemaa 14 juures, liikudes Ketraja tn suunas, juhtis mootorsõidukit Hyundai Sonata reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 30.12.2015 kuni 29.08.2016; samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg; tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,35 +/- 0,05 mg/l. joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule õiguste tutvustamise protokolliga (tl 4), millest nähtub, et D. Batjaikin on 15.01.2016.a. nõustunud joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükiga (tl 5, 6) ning mõõtevahendi taatlustunnistusega (tl 13), millede kohaselt tuvastati 15.01.2016.a. kella 22.03–22.10 taadeldud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST ARAF0036 D. Batjaikinil väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,35 mg/l, laiendmääramatuse 0,05 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,30 mg/l. Tõenduslik alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, katsetest võeti arvesse madalam tulemus; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 7), mille kohaselt 15.01.2016.a. D. Batjaikin’i kontrollimisel indikaatorvahendiga saadi positiivne alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, 0,35 mg/l; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 8), mille kohaselt, 15.01.2016.a. kontrollimise käigus selgus, et D. Batjaikin’il tuli suust alkoholilõhna ning tal puudus juhtimisõigus ja seetõttu kõrvaldas politsei ta sõiduki Hyundai reg nr XXX juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, samuti põhjusel, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus; PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.12.2015.a. otsusega (tl 10-11), mille kohaselt karistati Deniss Batjaikin’it LS § 224 lg 2 alusel ja temalt võeti karistusena juhtimisõigus 8-ks kuuks; Maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga (tl 12), millest nähtuvalt puudus 15.01.2016.a. D. Batjaikin’il juhtimisõigus, see on temalt ära võetud 30.12.

1. kuni 29.08.2016.a. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud D. Batjaikin’i poolt LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine. Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavaid materjale: - karistusregistri väljavõtteid (tl 14-15), millest nähtuvalt on D. Batjaikin’it varasemalt karistatud väärteokorras 6-l korral (kehtivad karistused), seda liiklusalaste rikkumistega seoses. Sealhulgas on teda ühel korral karistatud sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades ning ühel korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, nimetatud rikkumised on toime pandud vastavalt 14.11.2015.a. ja 31.10.2015.a. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. D. Batjaikin on täisealine, süüvõimeline isik, ka ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. 4 Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja taotles D. Batjaikin’ile toimepandud väärtegude eest karistuseks 25 päeva aresti. Menetleja esindaja selgitas, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud ning uue teo pani ta toime ajal, kui temalt oli karistusena juhtimisõigus kaheksaks kuuks ära võetud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek D. Batjaikin’i karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegu ning isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Kohus leiab, et D. Batjaikin on talle süüks pandava teo toime pannud otsese tahtlusega. Mootorsõidukit juhtima asudes teadis D. Batjaikin, et paneb toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõigust omamata ning ta pidi seda vähemalt möönma. See pidi olema talle arusaadav, kuna temalt oli väärteo eest mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud. Kuivõrd D. Batjaikin’il tuvastati õhtusel ajal alkoholi piirmäära ületamine ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,30 mg, pidi D. Batjaikin olema teadlik, et ta on varasemalt alkoholi tarvitanud ja selliselt sõidukit juhtima asudes paneb ta toime süüteo. Kohus leiab, et isik, juhtides teadlikult mootorsõidukit juhtimisõigust omamata ja olles alkoholi tarbinud, pidi oma käitumises nimetatud koosseisuliste asjaolude esinemist tahtma või seda vähemalt möönma. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 14-15) on D. Batjaikin’it varem korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest. Õiendi kohaselt on D. Batjaikin’il 6 kehtivat väärteokaristust, eranditult liiklusalaste rikkumistega seoses. Sealhulgas on teda ühel korral karistatud sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (toimepanemise aeg 14.11.2015.a.) ning ühel korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest (toimepanemise aeg 31.10.2015.a.). Varasemad rahatrahvid on tal tasumata. Kuna isik ei ole rahatrahve tasunud ning on jätkanud uute samalaadsete väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga karistuse eesmärgid saavutatavad. Karistusliigi ja -määra valikul tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-40-04 p 7). D. Batjaikin’i näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid väärtegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et D. Batjaikin on tahtlikult toimepannud liiklusalased väärteod. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise 5 karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Vaadates D. Batjaikin’i toime pandud liiklusalaste väärtegude toimepanemise suhtelist sagedust ja mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. Tema poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on järjepidev – nüüdseks paneb isik liiklusalaseid rikkumisi toime juba süstemaatiliselt, seejuures on teda samalaadsete süütegude eest ka hiljutiselt, 31.10.2015.a. ja 03.12.2015.a. sügisel Põhja prefektuuri poolt tehtud väärteootsustega. Seetõttu leiab kohus, et isiku suhtes tuleb kohaldada karistusena aresti. Kohus ei pea võimalikuks D. Batjaikin’i suhtes võimalikuks lühiajalise aresti kohaldamist, kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Tähele tuleb panna sedagi, et LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod on seadusandja poolt ettenähtud karistusraame arvestades ka ühed raskemad liiklusalased rikkumised. Karistusmäära valikul arvestab kohus seda, et isik pani ühe teoga toime mitu raskemat liiklusrikkumist ning rikkumised pani ta toime vaid ligikaudu 2 nädalat pärast eelmise väärteootsusega mõistetud karistuse jõustumist. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, peab põhjendatuks D. Batjaikin’i karistamist sanktsiooni keskmisest määrast raskema karistusega, karistades teda KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 201 lg 2 alusel 25-päevase arestiga. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et D. Batjaikin on seniste karistuste puhul pääsenud vabadusekaotusest, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas uute samalaadsete väärtegude toimepanemist. Asjaolu, et isikul on varasemad rahatrahvid tasumata ja ta ei suutnud täita ka viimatist karistust ning asus juhtimisõiguse puudumisel sõidukit juhtima, iseloomustab tema suhtumist karistuse täitmisesse. Samuti leiab kohus, et D. Batjaikin’i puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi liiklusalaseid väärtegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise. näol Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 90 lg 1 p 1, § 107 lg 1 p 1; § 108-111; §
2. Merle Parts kohtunik 6