ASJAOLUD
) § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse.
lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi. Menetluse lõpetamisel on
§-s 43 sätestatud tagajärjed (
6. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused jätta kompromiss kinnitamata. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Seetõttu tühistab ringkonnakohus
lg 3 alusel halduskohtu 12.01.2016 otsuse ning lõpetab
7.
lg 7 sätestab, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul on pooled kompromissi sõlmides leppinud kokku, et Tarbijakaitseamet 2
lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna apellandi tasutud riigilõiv (15 eurot kaebuse pealt, 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse pealt ja 15 eurot apellatsioonkaebuse pealt) on üle 31,94 euro, tuleb kaebajale tagastada riigilõiv 22,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.