) § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus määras 14.06.2016 (hagi käiguta jätmise) määruses tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejat hoiatati, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Määruses selgitas kohus hagejale, et hageja nõuab kohustada kostjat täitma poolte vahel sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud kompromissi punkti 1.2. Viru Maakohus 06.06.2013 määrusega kinnitas poolte kompromissi ja lõpetas menetluse tsiviilasjas. Kohtumäärus on jõustunud. Kompromissis jõudsid pooled nende vaidlust lahendavale kokkuleppele, mille tingimusi kohus kinnitas määrusega ja lõpetas asja menetluse. Pooltele on selgitatud, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kohus selgitas, et
kohaselt on jõustunud kohtuotsus (antud juhul kohtumäärus) menetlusosalistele kohustuslik ja kuulub täitmisele vastavalt
. Seega kohtu arvates puudub menetlusosalisel alus nõuda kohtu poolt kinnitatud kompromissi täitmise kohustamist, sest see on poolte kokkulepitud ja kohtu poolt kinnitatud tingimustel pooltele täitmisele kohustuslik. Kohus nõudis hagejalt selgitada, millisele seaduslikule alusele tugineb hageja oma nõude esitamisel. Samuti selgitas kohus nõude muutmise võimalusi ning et nõude muutumisel tuleb esitada hagiavalduse uus terviktekst. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Hageja ei ole esitanud kohtule selgitusi (põhjendusi) seoses esitatud hagiavaldusega ega esitanud uus hagiavalduse tervikteksti. 2
lg 2 p 2 tähenduses, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Vastavalt
lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtumenetluses olnud (st hageja võib esitada samal alusel vaidluses sama hagi eseme üle hagi kohtusse) (
MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse tasutud riigilõiv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.