Obsah (12)

§ 110§ 111§ 112§ 80§ 81§ 119§ 88§ 79§ 104§ 43§ 121§ 204

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-1471 Määruse kuupäev 13. juuni 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Aleksei Pokrase (Pokras) kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

) § 110 lg 1 p 1 mõttes menetlusabi taotlusega, millega on taotletud enda vabastamist menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

1. Kohus leiab, et kaebaja
2. jaanuari 2016 taotlus menetlusabi saamiseks
3. jaanuari 2016,
4. jaanuari 2016 ja
5. jaanuari 2016 kohtumääruste tõlkimiseks vene keelde tuleb rahuldada ning
6. jaanuari 2016 kaaskirja tõlkimiseks vene keelde tuleb jätta rahuldamata. 18.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel muuhulgas määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 111

2 lg 4 kohaselt menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi taotlemisel menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata. Muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja. 19. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud sätestab

§ 112

, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Viru Vangla poolt kohtule esitatud kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt ei ole kaebajal 11. jaanuari 2016 taotluse esitamisele eelnenud neljakuulise perioodi jooksul sissetulekuid olnud ning taotluse esitamise hetkel oli konto lõppjääk 0 eurot. Seega

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangud kaebajale ei kohaldu ning kuna kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlkekulude kandmiseks, on kaebajale menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. 20. Lisaks

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatud füüsilistele isikutele menetlusabi andmise piirangutele on Riigikohtu praktika kohaselt vajalik menetlusabi andmise põhjendatust kontrollida ka isiku õiguste kaitse vajalikkuse seisukohalt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-3-1-7-11, p 17). Muuhulgas on Tartu Ringkonnakohus
2. veebruari 2015 määruse haldusasjas nr 3-14-52160 ps 12 asunud seisukohale, et kui määrusega ei panda kaebajale mingeid kohustusi, ei saa pidada määruse tõlkimist kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks.
3. Kaebaja taotleb kohtult menetlusabi käesolevas haldusasjas Tartu Halduskohtu
4. jaanuaril 2016 koostatud kaaskirja tõlkimiseks vene keelde. Kohus on seisukohal, et

§-dest 110 ja 111 ei saa järeldada, et menetlusabi on ette nähtud ka kaaskirja tõlkimiseks.

§ 80

lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 81lg 6 näeb ette ainult kohtuotsuse ja – määruse tõlkimise võimaluse.

Muude menetlusdokumentide tõlkimist

ette ei näe. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kaebaja õigused on tagatud ka ilma talle kaaskirja tõlke võimaldamiseta.

1. Samuti taotleb kaebaja kohtult menetlusabi käesolevas haldusasjas
2. jaanuaril 2016 ja
3. jaanuaril 2016 koostatud kohtumääruste tõlkimiseks vene keelde. Tartu Halduskohtu
4. jaanuari 2016 määrusega jättis kohus A. Pokrase taotluse haldusasja nr 3-15-1471 menetleva kohtuniku K. Palm taandamiseks rahuldamata ning edastas A. Pokrase taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtu esimehele.
5. jaanuari 2016 määrusega jättis Tartu Halduskohtu esimees A. Pokrase taotluse haldusasja nr 3-15-1471 menetleva kohtuniku K. Palm taandamiseks rahuldamata. Kohus selgitab, et nimetatud määrustega ei pandud kaebajale mingeid kohustusi, kusjuures
6. jaanuari 2016 kohtumäärus ei olnud edasikaevatav ning
7. jaanuari 2016 kohtumäärus ei olnud edasikaevatav iseseisvalt.
8. Sõltumata sellest, et nimetatud määrustega ei pandud kaebajale kohustusi, on kohus seisukohal, et
9. jaanuari 2016 ja
10. jaanuari 2016 kohtumääruste tõlkimine vene keelde on vajalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 30 kohaselt võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda alama astme kohtu lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Seega on kaebajal võimalik taandamise alusele tugineda kohtulahendi edasikaebamisel nii kohtusüsteemi teises astmes ringkonnakohtus kui ka kolmandas astmes Riigikohtus. 3 Kohus leiab, et selleks, et kaebaja saaks vajadusel taotleda halduskohtu lahendi tühistamist TsMS §s 30 sätestatud alustel, peavad eelnimetatud määrused olema kaebajale arusaadavas keeles. Kaebajale on oluline teada, miks kohtu hinnangul kaebaja taandamistaotlus rahuldamisele ei kuulunud.
11. Kaebaja taotleb kohtult muuhulgas menetlusabi
12. jaanuaril 2016 koostatud kohtumääruse tõlkimiseks vene keelde.
13. jaanuaril 2016 koostatud kohtumäärusega võttis Tartu Halduskohus A. Pokrase määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Samas määruses jättis kohus rahuldamata A. Pokrase taotluse ärakirja saamiseks tema enda poolt kohtule esitatud määruskaebusest. Kohus on kaebajale määruses selgitanud, et määrus ei ole edasikaevatav. Kohus nendib, et
14. jaanuari 2016 määrus ei pane kaebajale otseselt kohustusi, kuid nimetatud määruse tõlkimine on siiski vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus jõudis määruses seisukohale, et A. Pokrasel puudub ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks määruskaebusest ärakirja saada, mistõttu kohus jättis A. Pokrase taotluse ärakirja saamiseks rahuldamata. Seejuures rõhutas kohus, et jätab praeguses asjas edaspidi tähelepanuta A. Pokrase taotlused tema enda esitatud dokumentidest ärakirjade saamiseks, kui taotlustest ei nähtu põhjendatud vajadust ärakirjade saamiseks. Kui kaebajale ei ole arusaadavas keeles selgitatud, et tema edaspidised taotlused ärakirjade saamiseks enda koostatud dokumentidest jäetakse tähelepanuta ning kaebajale ei ole selgitatud võimalust teha enne dokumendi kohtule esitamist sellest omale ärakiri, ei ole välistatud olukord, kus kaebaja esitab samasisulisi taotlusi teadmata, miks nende osas kohus seisukohta ei võta ning ärakirju ei edasta. Nimetatud selgitusega paneb kohus kaebajale kaudselt kohustuse teha käesolevas haldusasjas enda koostatud dokumentidest ärakirjad. 25.

§ 119

lg 1 kohaselt võib halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale menetlusabi taotleja või saaja või Rahandusministeerium või rahandusministri määratud asutus esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. II 26.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kusjuures nimetatud õigust võib piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Antud juhul

§ 79lg-s 1 loetletud aluseid ei esine.

1. Kaebaja soovib koopiaid haldusasjas nr 3-15-1471 kaebaja poolt omakäeliselt kirjutatud dokumentidest, mis on esitatud Tartu Halduskohtule ja Tartu Ringkonnakohtule. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse (RLS) § 61 lg 1 järgi tasutakse kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest riigilõivu iga väljastatud lehekülje eest alates
2. leheküljest 0,30 eurot. Seega väljastab kohus toimikust 20 lehekülge riigilõivuvabalt, kuid alates
3. leheküljest tuleb tasuda riigilõivu 0,30 eurot iga väljastatud lehekülje eest.
4. Haldusasjas nr 3-15-1471 on kaebaja esitanud omakäeliselt järgnevad dokumendid: 1)
5. juunil 2015 esitatud kaebus (tl-d 2-3); 2)
6. juulil 2015 esitatud puuduste kõrvaldamise avaldus (tl-d 17-18); 3)
7. septembril 2015 esitatud puuduste kõrvaldamise avaldus (tl-d 29-34); 4)
8. septembril 2015 esitatud puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 38); 5)
9. detsembril 2015 esitatud määruskaebus (tl-d 81-82); 6)
10. jaanuaril 2016 esitatud taotlus (tl 107); 4 7)
11. veebruaril 2016 esitatud taotlus (tl 116). Eelnimetatud avaldused on kokku 20 leheküljel. Kaebaja on selgitanud, et soovib omakäeliselt kirjutatud dokumentidest ärakirju Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja prokuratuuri pöördumiseks. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes RLS § 61 lg-le 1 väljastab kohus riigilõivuvabalt ärakirjad kaebaja poolt Tartu Halduskohtule ja Tartu Ringkonnakohtule omakäeliselt kirjutatud dokumentidest. III 29.

§ 104

lg 2 kohaselt riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tartu Halduskohtu

1. novembri 2015 määrusega jäeti A. Pokrase riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata ning kohustati teda kaebuselt tasuma riigilõivu summas 600 eurot. Nimetatud määruse peale esitatud määruskaebus jäeti Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari 2016 määrusega rahuldamata ning Riigikohus jättis
3. mai 2016 määrusega A. Pokrase määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega on Tartu Halduskohtu
4. novembri 2015 määrus, millega kaebajat kohustati tasuma kaebuselt riigilõivu, jõustunud Riigikohtu
5. mai 2016 määrusega. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul arvates
6. novembri 2015 määruse jõustumisest, seega hiljemalt
7. juunil
8. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole A. Pokras kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitanud. Ka kohtuinfosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et A. Pokrase kaebus kuulub

§ 104lg 2 alusel tagastamisele.

30. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 31. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (

§ 204lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 5