1-14-8631 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-8631 Kohtunik Marju Persidskaja Istungisekretär Lembi Looga Kriminaala
§-dest 428, 432 ja KarS § 69 lg-st 6 kohus m ä ä r a s:
- Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne pöörata täitmisele Mati Roosenile mõistetud karistus.
- Pöörata täitmisele Mati Roosenile Tartu Maakohtu 12.11.2014.a otsusega nr 1-148631 mõistetud ärakandmata karistus – 11 (üksteist) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. 3.
§ 414
lg 2 kohaselt karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada päevast, millal Mati Roosen saabub vanglasse karistust kandma. 1-14-8631 4. Määrus edastada süüdlasele Mati Roosenile, tema kaitsjale ja kriminaalhooldajale ning saata teadmiseks Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtus tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 12.11.2014.a otsusega nr 1-14-8631 tunnistati Mati Roosen süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Mati Roosen tunnistati süüdi ka KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Mati Roosenile KarS § 424 järgi mõistetud 7 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 06.06.2013.a otsuse nr 1-13-4420 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud 3 kuu pikkune kergem karistus kaetuks KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud raskeima liitkaristusega ning Mati Roosenile mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 74 lg 5 alusel asendati vangistus 716 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli Mati Roosenil ära teha 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Mati Roosenit üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik esitas 25.05.2016.a Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande Mati Rooseni kohta. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on kontrollnõuete mittejärgimine, ÜKT-st kõrvalehoidmine ja ÜKT ajakavast mitte kinnipidamine. Erakorralise ettekande kohaselt on Mati Roosen hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest, ei ole täitnud koostatud ajakavasid ja ei ole ilmunud registreerimisele kokkulepitud aegadel. Käesoleva ajani on Mati Roosen teinud ära vaid 43 üldkasuliku töö tundi. Tegemata on 673 tundi. Mati Roosen on oma seletustes toonud erinevaid põhjusi, miks ei ole saanud teha ÜKT tunde: haigestumist, töötamist, töökoha ja elukoha vahetust, lapsehoidmist, juhutööde tegemist. Registreerimiskohustust ei ole täitnud kokkulepitud ajal põhiliselt seetõttu, et on tarvitanud alkoholi ja ei ole tahtnud kriminaalhooldusse ilmuda alkoholi tarvitamise tunnustega. Mati Roosen broneeriti 02.12.2014.a ÜKT tunde tegema Sõmerpalu Vallavalitsuse juurde. Ta ei asunud jaanuaris 2015.a ÜKT tunde tegema ja ajakava täitma, vaid soovis ÜKT tunde teha Antsla Vallavalitsuse juures. 04.03.2015.a broneeriti Mati Roosen ÜKT tunde tegema Antsla Vallavalitsuse juurde. Mati Roosen ei täitnud märtsikuu ajakava. 06.04.2015.a registreerimiskohustust täites väitis Mati Roosen, et töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx traktoristina. Sai sinna ka korteri. Kriminaalhooldust ei jõutud aga xxxxxxxx üle viia, kuna augusti algul oli Mati Roosen Võrumaal tagasi. 05.08.2015.a koostati talle ÜKT tegemise ajakava töötamiseks Antsla Vallavalitsuse juures. Mati Roosen tööle ei asunud ÜKT tunde tegema ja ei ilmunud kriminaalhooldusse registreerimisele septembris ja oktoobris 2015.a. 03.11.2015.a tehti Mati Roosenile esimene kirjalik hoiatus ning uus ajakava ÜKT tundide tegemiseks novembris ja 2
(5)1-14-8631 detsembris Antsla Vallavalitsuse juures. Mati Roosen ei asunud ÜKT tunde tegema ja ajakava täitma. 08.12.2015.a tehti temale teine kirjalik hoiatus. Mati Roosen avaldas soovi teha ÜKT tunnid ikka Sõmerpalu Vallavalitsuse juures. Jaanuaris Mati Roosen ÜKT tunde ei teinud. Veebruaris tegi ta 32 tundi, märtsis 11 tundi. Aprillis Mati Roosen ÜKT tunde ei teinud ja ajakava ei täitnud. Mati Roosen ei ole pidevalt ilmunud kriminaalhooldusse kokkulepitud ajal. Vastavalt KarS § 69 lg-le 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele, kuna Mati Roosen ei ole suuteline kinni pidama kokkulepetest ja täitma antud lubadusi. Ta on hoolimatult suhtunud kriminaalhooldusse ja käitumiskontrolli järgimise nõuetesse. Ka 03.05.2012.a kohtuasjas 1-11-3094 pöörati tingimisi vangistus täitmisele, kuna Mati Roosen hoidus kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas istungil, et jääb esitatud ettekande juurde. Töö tunde ei ole juurde tehtud. Endiselt on tegemata 673 tundi ÜKT-d. Kriminaalhooldusalune Mati Roosen selgitas, et tehtud on 43 tundi ÜKT-d. Tegemata on 673 tundi. Need jäid tegemata, kuna tegi juhutöid. Mingi aeg oli probleem ka alkoholiga, kuid nüüd ei ole tarvitanud juba kaks nädalat. Nüüd hakkab kindlasti ÜKT tunde tegema, kuna ei soovi vangistust kandma minna. Kaitsja oli seisukohal, et Mati Roosenile tuleb anda võimalus töö tunnid ära teha, kuna tähtaeg saab läbi alles novembris 2016 ja hetkel veel on aega ÜKT tunde teha. Kui jätab tegemata, siis saab kohus karistuse täitmisele pöörata. Erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata ja anda Mati Roosenile võimalus jääda vabadusse ja ÜKT tunnid ära teha. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 sätestab, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
§ 432
lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
§ 432
lg 3 kohaselt Kriminaalmenetluse seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö 3
(5)1-14-8631 tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Vastavalt erakorralisele ettekandele hoiab Mati Roosen kõrvale ÜKT ajakavast ja tundide sooritamisest. Lisaks eeltoodule on süüdlane rikkunud käitumiskontrolli nõudeid – kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralises ettekandes esitatud asjaoludega ning ettekande lisadega on tõendatud, et Mati Roosen ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ega pidanud kinni ÜKT ajakavast. Seletuskirjast (tl 85) nähtub, et Mati Roosen on andnud 25.02.2015.a seletuse selle kohta, et ei ilmunud registreerimisele ega täitnud ajakava seetõttu, et oli kopsupõletikuga haiglas. On kella 5st tööl. Valab põrandat eraisiku juures. ÜKT tunde ei teinud, kuna Sõmerpalu vallas ei olnud tööd pakkuda ja hiljem oli haige. Seletuskirjast (tl 85 pöördel) nähtub, et Mati Roosen on andnud 06.04.2015.a seletuse selle kohta, et ei alustanud ÜKT tundide tegemist seetõttu, et sai ootamatult töökoha xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-sse. Töötab seal traktoristkarjakuna. Sai sinna ka kahetoalise korteri. Soovib kriminaalhoolduse üleviimist Jõgeva maakonda. ÜKT teeb siis xxxxx vallas. Seletuskirjast (tl 86) nähtub, et Mati Roosen on andnud 03.11.2015.a seletuse selle kohta, et ei ilmunud registreerimisele, ei täitnud ajakava ja hoidis kõrvale ÜKT tundide tegemisest seetõttu, et on olnud tööl ühe muinsuskaitse hoone renoveerimisel. On saekaatris abis, metsas tegid talveks puid, ema ostis lange. Õel on abiks. Seetõttu ei ole saanud kokkulepitud ajal tulla kriminaalhooldusse ja ei ole saanud teha ka ÜKT tunde. Seletuskirjast (tl 86 pöördel) nähtub, et Mati Roosen on andnud 08.12.2015.a seletuse selle kohta, et hoidis kõrvale ÜKT tundide tegemisest novembris ja detsembris ning ei täitnud ajakava novembris seetõttu, et pidi hoidma elukaaslase 3-aastast last. Elukaaslane käib tööl, emale last ei usaldata. Jaanuaris saab hakata ÜKT tunde tegema. Nädal teeb tunde, nädal juhutöid. Seletuskirjast (tl 87) nähtub, et Mati Roosen on andnud 29.02.2016.a seletuse selle kohta, et ei ilmunud kokkulepitud ajal registreerimisele 10.02.2016.a seetõttu, et oli kahel korral tarvitanud alkoholi, ühel korral tegi ÜKT tunde. Seletuskirjast (tl 87 pöördel) nähtub, et Mati Roosen on andnud 09.05.2016.a seletuse, mille kohaselt ei teinud ÜKT tunde sellepärast, et tegi juhutöid. Kokkulepitud aegadel ei ole käinud registreerimas sellepärast, et on olnud purjus. ÜKT hoiatusest (tl 88) nähtub, et Mati Roosenile on 03.11.2015.a tehtud hoiatus üldkasuliku töö korraldamise juhendi § 17 kohaselt. Rikkumise kirjelduse kohaselt ei täida Mati Roosen nõuetekohaselt käitumiskontrolli nõudeid, ei ilmu pidevalt registreerimiskohustust täitma kokkulepitud ajal. Mati Roosen on hoidunud kõrvale ÜKT tundide tegemisest. Ta ei täitnud ajakava augustis, ei ilmunud ajakava koostamiseks kriminaalhooldusesse septembris ja oktoobris. ÜKT hoiatusest (tl 88 pöördel) nähtub, et Mati Roosenile on 08.12.2015.a tehtud hoiatus üldkasuliku töö korraldamise juhendi § 17 kohaselt. Rikkumise kirjelduse kohaselt hoidub kõrvale ÜKT tundide tegemisest, ei täida ajakava novembris ja detsembris. Mati Roosenil on 716 ÜKT tunnist tehtud vaid 43 tundi ning tegemata on 673 ÜKT tundi. Tartu Maakohtu 12.11.2014.a otsusega määrati üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks 2 aastat, mis on seaduses ettenähtud maksimaalne tähtaeg ning seega ka piisavalt pikk aeg ÜKT tundide sooritamiseks. Hoolimata süüdlasele määratud töö tegemise piisavalt pikast tähtajast, on Mati Roosen teinud vaid 43 tundi. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, miks süüdlane ei ole täitnud talle koostatud ajakava ning on hoidnud kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. Kriminaalhooldajale ega kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et Mati 4
(5)1-14-8631 Rooseni tervislik seisund takistab tal töö tegemist, seega kohtu hinnangul on süüdlane teadlikult ja pahatahtlikult ilma mõjuva põhjuseta hoidnud kõrvale tundide tegemisest. Kuna Mati Rooseni kriminaalhoolduse lõpptähtaeg on 27.11.2016.a ning süüdlane on alates 28.11.2014.a sooritanud vaid 43 ÜKT tundi, siis puudub kohtul veendumus, et süüdlane suudaks enne kriminaalhoolduse lõppu, so enne 27.11.2016.a ära teha ülejäänud 673 ÜKT tundi täies mahus. Kohtu jaoks on kõnekas ka see asjaolu, et Mati Rooseni kohta tegi kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ja esitas selle kohtul 25.05.2016, so täpselt nädal tagasi, kuid Mati Roosen ei ole ka selle aja jooksul ühtegi tundi juurde teinud. Eeltoodu alusel kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ja Mati Roosenile Tartu Maakohtu 12.11.2014.a otsusega nr 1-14-8631 mõistetud ning ärakandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Mati Rooseni tervis ei võimalda temal vangistust kinnipidamisasutuses kanda. Riigikohtu
- märtsi 2015.a määruse nr 3-1-1-18-15 punkti 22 kohaselt saab üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramisel KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest (1 : 1) lähtuda vaid juhul, kui tegemist on süüdlasega, kelle vangistus või arest asendati üldkasuliku tööga
- jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni alusel. Seega kui süüdlasele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga enne
- jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, ei saa vangistuse täitmisele pööramisel lähtuda KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud asendussuhtest isegi siis, kui süüdlane hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus kontrollnõudeid või kohtu määratud kohustusi aastal 2015 või hiljem. Seega tuleb Mati Rooseni poolt kandmata karistuse arvestamisel lähtuda enne 01.01.2015.a kehtinud KarS § 69 lg 6 redaktsioonist, s.o vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Mati Roosenile Tartu Maakohtu 12.11.2014.a otsusega mõistetud vangistus asendati 716 tunni üldkasuliku tööga, millest on sooritamata 673 tundi. Tulenevalt eeltoodust on süüdlase poolt kandmata karistuseks 11 kuud ja 6 päeva vangistust (673 ÜKT tundi / 2 = 336 päeva = 11 kuud ja 6 päeva vangistust).
§ 414
lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
§ 414
lg 2 kohaselt karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada päevast, millal süüdimõistetu saabub vanglasse vangistust kandma.
§ 414
lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Tulenevalt eeltoodust tuleb karistuse kandmise aja algust arvestada päevast, millal Mati Roosen saabub vanglasse karistust kandma. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)