4-16-3782/5

4-16-3782 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-3782 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Kimmo Ladvase kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 19.04.2016 otsusele väärteoasjas nr 2315,16,003116 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Kimmo 37507240226; elukoht: XXX) Ladvas (isikukood Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.04.2016 otsus ning lõpetada Kimmo Ladvase suhtes LS § 201 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 19.04.2016 otsusega väärteoasjas nr 2315,16,003116 määrati Kimmo Ladvasele karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt juhtis K. Ladvas 28.03.2016 kell 08.10 Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isiku juhtimisõigus peatus LS § 124 lg 3 p 1 alusel seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega alates 09.03.
3. Sellise tegevusega eiras K. Ladvas LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid.
4. K. Ladvas oma kaebuses kohtule palub otsus osaliselt või täielikult tühistada. Kaebaja väitel oli ta unustanud, et eelmise juhiloa kehtivus lõppes 09.03.
5. Pärast 28.03.2016 kinnipidamist vabandas ta politseinike ees, tegi Maanteeametile taotluse ning samal päeval tema juhtimisõigus taastati. Kaebaja palub arvestada, et juhtimisõiguse aegumise mittemärkamine oli inimlik eksitus ning ta kahetseb juhtunut. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
6. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et vaidlustatud otsuse muutmiseks puudub alus ning palub kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja märgib, et juhiloa kehtivusaeg on kümme aastat ning sellega kontrollitakse, kas juhiloa vahetaja vastab LS § 100 nõuetele. Kaebaja juhtimisõigust tõendav dokument kehtis kuni 08.03.2016, pärast mida ta ei oleks tohtinud mootorsõidukit juhtida. Tegu on toime pandud hooletusest. LS § 201 lg 1 võimaldab karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, K. Ladvast karistati rahatrahviga 30 trahviühikut. Isikule, kellel kehtivaid väärteokaristusi ei ole, avaldab vajalikku eripreventiivset mõju rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja rõhutab, et liiklusõigusrikkumised peavad olema rangelt karistatavad õigusrikkumised ning K. Ladvasele määratud rahatrahv on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
7. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2315,16,003116 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
8. K. Ladvas tunnistab väärtegude toimepanemist ning selle asjaolude, tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlus puudub. K. Ladvase süütegu on tõendatud politseitöötaja Jekaterina Petrojeva ütlustega, kes patrullis olles kontrollis kaebajat ning selgitas välja, et isikul juhtimisõigus puudub. Toimepandut tõendab ka 28.03.2016 K. Ladvase sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning Maanteeameti vastus, millest nähtuvalt K. Ladvase juhtimisõigus peatus 09.03.2016 ning taastus 28.03.2016 kell 15.
9. Tegu on õigesti kvalifitseeritud, kuivõrd LS § 201 lg 1 sätestab karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguseta sõitmise eest, K. Ladvasel oli aga juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud. Tegu on toime pandud hooletusest. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.
10. Mis puudutab isiku karistamist, siis kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja piisavalt arvestanud K. Ladvase süü suurusega ega süüdlase isikuga. Kohus märgib, et LS § 201 lg 1 kohaldamisalas on nii need juhid, kel pole juhtimisõigust kunagi olnud ja sõiduõpetaja käe all ohutuid juhtimisvõtteid omandanud, kui ka aastatepikkuse kogemusega autojuhid, kes on juhiloa kehtivusaja lõppemise hooletusest tähelepanuta jätnud. Asja materjalidest nähtuvalt on K. Ladvase näol tegemist juhiga, kel on juhtimisõigus juba
11. aastast ning ühtegi süütegu ta varem toime pannud ei ole. Seega ei olnud ta oma eelnevast juhikogemusest tulenevalt liikluses ohtlik, ehkki juhtimisõigus oli tal seoses juhiloa aegumisega peatunud. Nagu selgub asja materjalidest, ei pidanud K. Ladvast liikluses ohtlikuks ka Maanteeamet, kuivõrd juba seitse tundi hiljem väljastati kaebajale uus juhiluba. Tal oli olemas tervisetõend, juba eelnevalt oli ta läbinud põhjaliku tervisekontrolli. Karistusregistri andmetest tulenevalt on kaebaja varem karistamata ja liikluses käitunud õiguskuulekalt. Kuivõrd ka järgmine juhiluba anti talle kümneks aastaks, ei ole tõenäoline, et ta lähiaastatel paneks toime samalaadseid süütegusid. Kaebaja on oma süüd tunnistanud ja seda kahetsenud. Arvestades seda, et isik taastas juhtimisõiguse veel samal päeval peale rikkumist, ei ole kohtul alust kahelda tema kahetsuse siiruses. Täiendavalt märgib kohus, et ei jaga kohtuvälise menetleja arvamust, nagu peaksid liiklusõigusrikkumised alati olema rangelt karistatavad. Asjaolu, et isik oli unustanud vähem kui kuu aega tagasi juhilubade kehtivusaega pikendada, ei muuda teda automaatselt ohtlikuks sõidukijuhiks kaasliiklejatele. Seega peab kohus ka vähemtähtsate liiklusrikkumiste puhul võimalikuks menetluse lõpetamist, kui isik on oma teo keelatusest aru saanud ning on alust arvata, et ta suudab ka trahvi maksmata edaspidi käituda õiguskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K. Ladvase süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Seega tuleb antud asjas väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTM § 30 lg 1 p 1 alusel. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ei ole menetluse lõpetamine sellisel alusel vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
12. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/