3-14-51656/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 19.05.2016, Tartu 3-14-51656 Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 10.03.

1. a otsus Roman Gorodivski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Roman Gorodivski Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10.03.
2. a otsus muutmata ja Roman Gorodivski apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
3. juuni
4. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kinnipeetav Roman Gorodivski esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot seoses perioodil 24.04.201404.05.2014 E1 eluosakonna karterikambris nr 1008 valitsenud halbade kinnipidamistingimustega. Tartu Vangla jättis 18.07.
6. a otsusega nr 1-13/768-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
7. R. Gorodivski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt perioodil 24.04.2014-04.05.2014 karterikambri nr 1008 kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 1000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja 24.04.2014 kambrisse nr 1008, kus ta viibis 10 ööpäeva kartserirežiimil. Perioodil 25.04.2014 – 30.04.2014 ei töötanud kambris ventilatsioon. Samal ajal oli väljas üle 20 kraadi sooja, kambris oli palav ning vähe õhku ja aken oli kinni keevitatud. Kaebaja palus valvuril teha luuk või uks lahti, et kambrit tuulutada, kuid sellest keelduti. Eluruumidele kehtestatud nõuete kohaselt peab igal elu-, töö- ja magamistoal olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks. Avatav aken on Tartu Vangla projekteerimisel ette nähtud. Ventilatsiooni nõue tuleneb ka Euroopa vanglareeglistiku punktist 18.
8. Tartu Vangla ei austanud kaebaja inimväärikust, jättes ta viieks päevaks ventilatsioonita. Samuti palus kaebaja koos kambrikaaslasega, et neid lastaks WC-sse, mis asub duširuumis, kuid sellest keelduti. Kambris asuvat WC-d kasutades levis kambris pool päeva ebameeldiv lõhn. Kartserikambris ei lubatud kasutada higipulka ja habemeajamisvahendeid. Samas kohustab Tartu Vangla kodukord täitma isikliku hügieeni nõudeid ning hoidma korras ja puhtana oma riietuse ja elukambri. Ka kambri puhastamiseks anti üks lapp, millega pidi pesema kambrit, lauda, kraanikaussi ja WC-d. Alandavaks kohtlemiseks tuleb pidada olukorda kui kinnipeetaval ei ole endal raha ning talle antakse kambri koristamiseks üks lapp ja hügieeni eest hoolitsemiseks üks seep kolme kuu jooksul. Kartserikambris puuduvad riiulid, kus kinnipeetavad saaksid hoida oma asju. Samuti peaks laud olema nii suur, et selle taga saaksid kaks kinnipeetavat süüa. Igale kinnipeetavale peab olema kättesaadav soe vesi, kuid E1 eluosakonnas see puudus. 09.02.2015 kohtule saabunud täienduses selgitas kaebaja, et kinnipeetavatel puudub ligipääs kambrite ventilatsioonisüsteemile. Antisanitaarseks ja inimväärikust alandavaks tuleb pidada ebapiisavat ventilatsiooni kartserikambris ning WC poti puudumist. Kaebaja suhtes kasutati vastuvõetamatuid kinnipidamistingimusi, sh ebapiisav isiklik ruum ja halb valgustus, mille tulemusena kaebaja nägemisteravus langes. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohtu 10.03.
10. a otsusega ei rahuldatud R. Gorodivski 09.02.2015 taotlust kaebuse muutmiseks, jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et R. Gorodivski viibis 24.04.2014 – 04.05.2014 kartseris kambris nr 1008 ja, et perioodil 24.04.2014 – 30.04.2014 oli probleeme E-hoone
11. üksuse, kus asus kamber 1008, ventilatsiooniga. Vastustaja selgitas, et ventilatsiooni töö oli häiritud, kuna üks kinnipeetav oli arvuti kasutamise ruumis lükanud pahatahtlikult kinni ventilatsioonisüsteemi tuleohutusklapid. Ventilatsioonisüsteemi töö taastati esimesel võimalusel ning kaebaja ees vabandati ja paluti mõistvat suhtumist. Oluline ei ole, mis põhjusel tekkis ventilatsioonisüsteemi töös tõrge. Nõustuda tuleb vastustajaga, et isiku väärikust ei saa alandada ventilatsiooni tõrked, vaid temale elutegevuseks vajaliku õhuhulga puudumine. Kaebaja peab aga enda õigusi rikkuvaks ainult asjaolu, et teda jäeti ventilatsioonist ilma. Eluliselt ei ole usutav, et 20-kraadine soe tekitab kambris niisuguse temperatuuri, milles pikaajaline viibimine tekitaks inimväärikust alandavaid kannatusi. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi andmete alusel (kättesaadav mh http://meteo.physic.ut.ee) oli kõnealustel kuupäevadel Tartus keskmine temperatuur järgmine: 25.04.2014 – 9,4 °C; 26.04 – 11,4 °C; 27.04 – 12,3 °C; 28 – 13,9 °C; 29.04 – 14,7 °C; 30.04 – 8,6 °C. Nendest päevadest ainult ühel päeval, s.o 29.04 oli maksimaalne temperatuur üle 20 °C, olles kella 15 ja 16 vahel 20,5 °C. Sellest järeldub, et kaebaja liialdas välistemperatuuri osas ning objektiivselt tuvastatud välistemperatuur ei saanud tingida kambris palavust. Isegi juhul, kui ventilatsioonisüsteemi tõrge tekitas kaebajale ebamugavusi, on vastustaja vabandamisega olukorra heastanud. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et kambris ei pea tingimata olema avatav aken. Avatava akna puudumine eeldab üldjuhul ventilatsioonisüsteemi toimimist. Samas on selge, et vangla kamber ei ole ka suletud akna ning tõrkuva ventilatsiooni korral hermeetiline ruum, vaid teatav õhuvahetus toimub ukse, toiduluugi jms avauste kaudu. Kohus möönab, et ventilatsiooni tõrke korral võib pärast tualeti kasutamist ebameeldiv lõhn jääda püsima mõnevõrra kauemaks kui muidu. Samas oli kambris siiski veega tualett, mistõttu ei ole usutav, et lõhn püsis niivõrd intensiivsena, et seda saaks pidada inimväärikust alandavaks. 2 2 Muud kaebaja poolt välja toodud tingimused, mis väidetavalt tema väärikust alandasid, ei riku kaebaja õigusi ja kuuluvad paratamatult kartseris karistuse kandmise hulka. Kehtiv õigus ei kohusta vanglat tagama kambris sooja vett ega väljastama kinnipeetavale kindlaid koristusvahendeid. Arvestades kartserikambris viibimise lühikest kestvust ei saanud üksnes ühe lapi väljastamine olla inimväärikust alandava kvaliteediga. Vangla sisekorraeeskirja kohaselt ei ole kartseris lubatud higipulk ja habemeajamisvahendid ning vanglal pole kohustust paigutada kartserisse riiul. Samuti ei tulene kehtivast õigusest nõudeid kinnipeetavate kambri lauale. Kohus möönab, et olukord, kus mõlemad kambris viibivad isikud ei mahu korraga laua taha sööma, võib tekitada ebamugavust, kuid selline olukord ei saa tekitada kannatusi, mida võiks pidada inimväärikust alandavateks. Tartu Vangla ei ole alandanud R. Gorodivski inimväärikust ega põhjustanud ka ühtegi muud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 loetletud kahjulikku tagajärge. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. R. Gorodivski esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus menetlusõiguse norme, kuna ei arvestanud kaebaja argumente ja esitatud tõendeid. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et vangla peab garanteerima, et isikuid ei peetaks kinni inimväärikust mitteaustavates tingimustes, et meetme rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle kannatusi või raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ning, et kinnipeetava tervis ja heaolu oleksid piisavalt kindlustatud. Halduskohus ei arvestanud vastustaja selgitust, et sel ajal kui kaebaja viibis E-hoone kartserikambris, toimusid kogu eelvangistushoones ventilatsiooni hooldustööd ning sellega seoses võis esineda häireid. Samuti ei arvestanud halduskohus asjaolu, et kaebaja esitas vangla juhtkonnale kartseris viibimise ajal mitmeid kaebusi seoses kambris ventilatsiooni puudumisega. Kaebaja ei vaidlusta, et ajavahemikul 25.04.2014-30.04.2014 oli keskmine välistemperatuur 11 oC, kuid vaatamata sellele oli kambris palav. Halduskohus ei arvestanud, et pikka aega ei ole võimalik viibida kambris, kus ventilatsioon puudub. Kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Halduskohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t
13. Kui Tartu Vangla projekt nägi ette avatavad aknad, siis peaksid aknad lahti käima. Kaebaja inimväärikust kahjustati tema paigutamisega kartserisse, mille tingimused ei vastanud nõuetele. Tuvastatud on vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 7 lg 1 rikkumine ning halduskohus möönis ka ventilatsiooninõuete mittejärgimist WC-st leviva halva lõhna näol. Kaebajale tekitati mittevaralist kahju, kuna teda hoiti viis päeva kambris, mis ei vastanud vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 nõuetele.
14. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt vastab tõele, et vaidlusalusel perioodil toimusid eelvangistushoones ventilatsiooni hooldustööd, mis võis pärssida kambrites õhuvahetuse toimumist. Vangla parandas ventilatsioonisüsteemi töös esinenud tõrked esimesel võimalusel. Kuigi aken ei olnud kartserikambris avatav ja ventilatsiooni töös esines tõrkeid, ei ole karterikambri näol tegemist ruumiga, kus õhuvahetust üldse ei toimu. Õhuvahetus võib sellisel juhul võtta kauem aega ja tekitada kinnipeetavates teatud ebamugavustunnet. Halduskohus on õigesti järeldanud, et isiku väärikust ei saa alandada ventilatsiooni töö tõrked, vaid temale elutegevuseks vajaliku õhuhulga puudumine. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal puudus elutegevuseks vajalik õhk. Kartseris valitsenud muude tingimustega seoses on halduskohus selgelt väljendanud, et kaebaja nimetatud muud tingimused ei riku kaebaja õigusi, on reguleeritud õigusaktidega ning kuuluvad paratamatult kartseris karistuse kandmise hulka. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolusid, mis võiksid tingida halduskohtu seisukohast erinevale seisukohale asumise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3 3
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.03.
16. a otsus tuleb jätta muutmata ja R. Gorodivski apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
17. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt viidanud sellele, et vastustaja rikkus tema õigusi, kuna teda hoiti kambri, mis ei vastanud VangS § 45 lg 1 nõuetele, millega seoses on talle tekitatud mittevaralist kahju. Vastustaja on õigeks võtnud asjaolu, et perioodil 25.04.2014 kuni 28.04.2014 oli häiritud ventilatsiooni normaalne töö, kuna keegi kinnipeetavatest oli sulgenud ventilatsiooni sulgklapid. Probleemi teatavakssaamisel hakati sellega koheselt tegelema. Samuti toimusid ventilatsioonisüsteemi hooldustööd ja ka seoses sellega võis esineda häireid. Samas ei nähtu VangS § 45 lg-st 1, et kambri aken peab olema avatav. Olukord, kus kinnipeetav ei saa oma kambrit tuulutada on ebameeldivus, kuid selle puhul ei ole tegemist tema õiguse rikkumisega. Samuti ei ole kambri näol tegemist ruumiga, kus ilma ventilatsioonita igasugune õhuvahetus puudub. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et arvestades mittetöötava ventilatsiooniga kambris viibimise ajalist kestvust, ei saa seda lugeda nii intensiivseks kaebaja õiguste rikkumiseks, et seda pidada inimväärikust alandavaks. Samuti võis kaebajale tekitada mõningaid ebameeldivusi ka asjaolu, et seoses ventilatsiooni puudumisega võis veega tualett peale selle kasutamist levitada ebameeldivat lõhna, kuna see püsis pikema aja vältel, kuid ka seda ei saa vaadelda kaebaja inimväärikust alandavana. Vastustaja seisukohtadest nähtuvalt on kaebaja tõesti pöördunud vangla administratsiooni poole seoses ebapiisava ventilatsiooniga, kuid kaebajale on selgitatud, mille tõttu oli häiritud ventilatsiooni töö. Seega puudub alus väita, et vastustaja on probleemide kõrvaldamisel olnud tegevusetu. Halduskohus on õigustatult leidnud, et tegemist ei ole kaebaja õiguste sellise intensiivsusega rikkumisega, mida saab lugeda inimväärikust alandavaks. Seega on halduskohus kaebaja kaebuse tema kasuks mittevaralise hüvitise väljamõistmiseks õigustatult jätnud rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastustaja on kaebaja ees vabandanud talle tekitatud ebamugavuste pärast.
18. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivust kogu menetluse vältel, siis asjas menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi