KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 01.06.2016, Tartu Haldusasja number 3-15-22

) § 37 lg 2 kohaselt ei ole töötamise kohustust kinnipeetaval, kes pole võimeline töötama tervislikel põhjustel.

§ 37lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

Kuna arst on tunnistanud kaebaja võimeliseks töötama kuni kaks tundi päevas, siis nähtub halduskohtu hinnangul sellest selgelt, et kaebaja tervisest tulenevate probleemidega ollakse kursis ning nendega on ka arvestatud. Halduskohus märkis, et kinnipeetava tööle määramine ja distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusõiguse alusel langetatavad otsustused, mille kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud. Kaebajale antud korraldused tööle asuda tulenesid põhiseaduse §-s 29 ja

§ 37

lg-s 1 kehtestatud töötamise kohustusest ning tööle määramise kohta 10.04.2015 antud käskkirjast. Seega oli halduskohtu hinnangul tegemist õiguspäraste korraldustega ning kaebajal tuli neid täita. Kaebaja ei ole tööle 2 mitteasumist eitanud. Halduskohus tuvastas, et kahel distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas käsitletud juhtumil ehk 25.05.2015 ja 31.05.2015 on kaebaja tervislikku seisundit hinnatud, kuid ajutist tööst vabastust ei ole talle antud. 05.06.2015 on õde kaebaja juures käinud, kuid ta on läbivaatusest keeldunud. 01.06.2015. a kohta nähtub vanemvalvuri ütlustest, et kaebaja kurtis küll seljavalu üle, kuid ei soovinud üldse õe kutsumist. Halduskohus leidis, et tõendatud on, et korduv korraldus pärast kaebaja terviseseisundi hindamist, vanglaametnike poolt ka anti. Halduskohtu hinnangul nähtub distsiplinaarmenetluse dokumentidest, et kaebaja püüab iga hinnaga vabaneda nii töökohustustest kui vastutusest selle täitmata jätmise eest ja otsib selleks põhjendusi. Halduskohus leidis, et distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kõiki

§ 64

lg-st 1-4 tulenevaid nõudeid oli järgitud ning menetlusnõuete rikkumisi ei esinenud. Samuti ei olnud kaebajale määratud karistus halduskohtu hinnangul ebaproportsionaalne. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal ei olnud alus esitada tööle asumise korralduse saamisel oma tervise seisundist tulenevaid vastuväiteid. Kuna kaebajat ei olnud ühegi arsti poolt alaliselt töövõimetuks tunnistatud, sai meditsiiniõde hinnata vaid tema konkreetse hetke tervislikku seisundit. Seetõttu ei oma halduskohtu hinnangul tähendust asjaolu, et mõnel varasemal või hilisemal kuupäeval on meditsiiniõde pidanud vajalikuks kaebaja tervislikel põhjustel tööst vabastada. Ka distsiplinaarmenetluse algatamata jätmine mõne teise korra osas ei anna alust välistada kaebaja vastutust, sest distsiplinaarmenetluse algatamine on vanglaametniku kaalutlusotsus. Kaebaja on viibinud 01.06.2015 neuroloogi vastuvõtul ning neuroloog ei ole teinud otsust selle kohta, et kaebaja on ajutiselt või alaliselt töövõimetu. Halduskohtu hinnangul on alusetud ka kaebaja viited kepi väljastamisele ja 15.07.

1. a arsti poolt tema töövõime kohta tehtud uuele otsusele, sest seljavalude ägenemine, probleemid liikumisel, lonkamine ja vajadus jalutuskepi järele nähtuvad 08.06.2015 ja 09.06.2015 tervisekaardile tehtud kannetest, seega alles pärast vaidluse põhjuseks olevate korralduste andmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja esitas 03.01.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 03.12.
3. a otsuse peale, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja märgib, et ta jääb oma antud asjas kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ja palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Kaebaja arvates on halduskohus ebaõigesti leidnud, et käskkiri on õiguspärane. Halduskohus jättis kaebaja väited tähelepanuta. Kaebajal valutas 25.05.2015, 31.05.2015, 01.06.2015 ja 05.06.2015 tugevalt selg ja ta ei saanud tööle asuda. Halduskohus ei ole arvestanud, et 27.05.2015 valutas kaebajal samuti selg ja arst andis vabastuse ning kaebaja ei pidanud midagi tõendama. Samas olid samasugused seljavalud päev varem ja hiljem, aga arst tööst vabastust ei andnud. Kaebaja leiab, et see on ebaõiglane, et isiku tööst vabastamine sõltub iga kord arsti suvaotsusest. Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud tähelepanuta, et mais 2015 pandi kaebaja kirja neuroloogi vastuvõtule, kuid veel 05.06.2015 ei olnud kaebaja neuroloogi vastuvõtule pääsenud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta tõendid, et kaebaja oli tööst vabastatud seoses seljavaluga 12.04.2015, 12.05.2015 ja 27.05.
4. Samuti ei ole arvestatud, et kaebajale tehti 31.05.2015 valuvaigistav süst seoses 3 seljavaluga ja valvur ei öelnud, et kaebaja peab tööle minema. Samuti oli kaebajale väljastatud jalutuskepp.
5. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja hinnangul ei ole halduskohus hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõigust vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Kaebuses esitatud väidete osas on halduskohus võtnud seisukoha. See, et kaebaja ei ole nõus halduskohtu antud hinnanguga, ei ole aluseks halduskohtu otsuse muutmiseks. Vastustaja palub ringkonnakohtul arvestada Viru Vangla 18.08.
6. a vaideotsuses ja halduskohtule esitatud vastuses kaebusele esitatud seisukohtadega. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tervislikku seisundit on järjepidevalt ja objektiivselt tööle määramisel hinnatud ning vajadusel ka tööülesandeid kohandatud. Kaebaja soovimatus koristajana töötada tuleneb pigem isiku subkultuurilisest hoiakust koristaja ametikoha suhtes. Kinnipeetava töötamine vangistuse vältel ei ole pelgalt rahateenimise võimalus, vaid ka kasvatusliku iseloomuga abinõu, millega toetatakse vangistuse eesmärgi saavutamist – suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8. Kaebaja on apellatsioonkaebuse kohaselt seisukohal, et halduskohus pidas vaidlusalust käskkirja alusetult õiguspäraseks ja leiab, et tal oli seljavalu tõttu kõigil neljal päeval õigus keelduda tööle asumisest. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Viru Vangla 22.06.
9. a käskkirjaga nr 6-3/730 tunnistati kaebaja süüdi 25.02.2015, 31.05.2015, 01.06.2015 ja 05.06.2015 vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele asuda tööle eluosakonna koristajana mittetäitmise eest

§ 67

lg 1 rikkumises ning määrati kaebajale distsiplinaarkaristusteks neli seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamist.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav muuhulgas kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja on Viru Vangla 10.04.

1. a käskkirjaga nr 6-2/574-T määratud tööle finants- ja majandusosakonda abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana V7 eluosakonnas ja pakkide komplekteerijana alates 10.04.2015 kuni 10.07.
2. Samas käskkirjas on märgitud, et vastavalt arsti ettekirjutusele võib kaebaja töötada kuni kaks tundi päevas. 10.

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.

§ 37

lg 2 märgitud aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarkaristust, sh võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Seega on käesolevas asjas vaidluse all küsimus, kas kaebajal esines õiguslik alus tööle asumisest keelduda. 4 11.

§ 37lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

Kuna Viru Vangla 10.04.

1. a käskkirjas, millega kaebaja majandustöödele määrati, on märgitud, et vastavalt vangla arsti ettekirjutusele võib kaebaja töötada kuni kaks tundi päevas, siis on käesoleval juhul arst juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse kaebaja tööle määramisel. Samuti võimaldab Viru Vangla arsti 25.05.
2. a tõendi kohaselt kaebaja tervislik seisund tal töötada kuni kaks tundi päevas (tl 39p). Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.
3. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16). Eeltoodust tulenevalt on

§ 37

lg 2 p 3 alusel kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde on leidnud, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse protokollist ja distsiplinaarkaristuse käskkirjast nähtub, et arst ega tervishoiuteenust osutav õde ei ole kaebajale 25.05.2015, 31.05.2015, 01.06.2015 ega ka 05.06.2015 nende päevade osas kaebaja tervislikust seisundist tulenevat tööst vabastust andnud. Samas ei nähtu ka distsiplinaarmenetluse materjalidest, et kaebajale ei oleks nendel päevadel võimaldatud tervishoiuteenuse osutajaga kohtumist, et kaebaja tervislikule seisundile hinnangut anda.

1. Toimikus olevate materjalide kohaselt on 25.05.2015 (tl 39), 31.05.2015 (tl 42) ja 05.06.2015 (tl 48) meditsiiniosakonna pereõde teinud kaebaja juurde visiidi pärast seda, kui kaebaja on keeldunud tööle asumast, hinnanud kaebaja tervislikku seisundit ning ei ole tööst vabastust andnud. 01.06.2015 on kaebajale pärast kaebaja tööle asumisest keeldumist pakutud võimalust kutsuda pereõde kontrollima kaebaja tervislikku seisundit, kuid kaebaja on sellest keeldunud (tl 46). 25.05.
2. a, 31.05.
3. a ja 05.06.
4. a meditsiinitöötaja tõendite kohaselt puudus neil päevadel meditsiiniline näidustus kaebaja tööst vabastamiseks. Kuna ei vangla arst ega ka meditsiiniosakonna pereõde ei ole hinnanud kaebaja tervislikku seisundit selliseks, et kaebaja ei olnud 25.05.2015, 31.05.2015, 01.06.2015 ja 05.06.2015 tervislikel põhjustel võimeline töötama, siis puudus kaebajal ka alus keelduda nendel päevadel antud tööle asumise korralduse täitmisest. Riigikohtu praktika kohaselt on küll meditsiinitöötaja tõend, millele tugineb haldusakt, halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.
5. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19), kuid käesolevas asjas kaebaja kohtumenetluses esitatud paljasõnalised väiteid, et tal nendel päevadel selg valutas, ei anna ringkonnakohtu arvates alust jõuda järeldusele, et meditsiiniosakonna pereõe hinnangud kaebaja võimelisuse kohta töötada, oleksid olnud ebaõiged. Ka asjaolu, et Viru Vangla arst on 15.07.2015 teinud otsuse (tl 94p), mille kohaselt kaebaja tervislik seisund võimaldab kaebajal teha tööd kuni üks tund päevas istuvas asendis, ei viita sellele, et juba vaidlusaluses käskkirjas märgitud kuupäevadel oleks kaebaja tervislik seisund olnud selline, mis oleks andnud aluse tööst üldse keelduda. 01.06.2015 toimunud neuroloogi vastuvõtul ei ole neuroloog kaebajale samuti töötamisest vabastust andnud (tl-d 39 ja 52). Jalutuskepi väljastamine kaebajale 09.06.2015 (tl 93p) toimus samuti vaidlusaluses käskkirjas märgitud kuupäevadest hiljem. Seega ei anna nimetatud asjaolud samuti alust jõuda järeldusele, et kaebaja tervislik seisund oli vaatamata meditsiiniosakonna pereõe hinnangutele tegelikult selline, mis oleks andnud aluse vaidlusaluses käskkirjas märgitud kuupäevadel tööle asumisest keelduda. 5
6. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta, et
7. a mais pandi kaebaja kirja neuroloogi vastuvõtule, kuid veel 05.06.
8. a seisuga ei olnud kaebaja neuroloogi vastuvõtule pääsenud. Toimiku materjalide kohaselt on kaebaja käinud neuroloogi vastuvõtul 01.06.2015 (tl 52). Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kaebaja neuroloogi vastuvõtul käimine käesolevas asjas tähtsust, sest

§ 37lg 3 kohaselt ei pea kinnipeetava võimelisust tööd teha kindlaks tegema eriarst.

Lisaks sellele ei ole neuroloog ka 01.06.2015 toimunud vastuvõtul andnud kaebajale tööst vabastust. Seega on halduskohus õigesti jätnud selle asjaolu tähelepanuta, sest see asjaolu ei oma käesolevas asjas tähtsust.

1. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et 27.05.2015, mil kaebajal samuti selg valutas, andis arst kaebajale tööst vabastuse ja see viitab sellele, et tööst vabastamine sõltub iga arsti suvaotsusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna selline väide samuti alust jõuda järeldusele, et kaebajal oleks käesolevas asjas vaidluse all olevatel päevadel olnud alust tööle asumisest keelduda. 27.05.2015 kaebaja meditsiinikaardile tehtud kande kohaselt (tl 24) on meditsiinitöötaja vabastanud kaebaja tööst tervislikel põhjustel vaid 27.05.
2. Seega, 27.05.
3. a töövabastus ei andnud kaebajale alust keelduda tööle asumisest ka järgnevatel päevadel. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited, et halduskohus jättis tähelepanuta tõendid, mille kohaselt oli kaebaja tööst vabastatud 12.04.2015, 12.05.2015 ja 27.05.
4. Halduskohus on õigesti kontrollinud, kas kaebajal oli nende konkreetsete päevade osas, mille eest kaebajat tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest karistati, tervishoiuteenuse osutaja poolt antud tööst vabastus või mitte. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tegi õigesti kindlaks, et kuna nende päevade osas arst või pereõde kaebajat tööst vabastanud ei olnud, siis puudus kaebajal ka õiguspärane alus tööle asumisest keeldumiseks.
5. Küsimuse lahendamine, kas meditsiinitöötaja on andnud kaebaja tervislikule seisundile õiguspärase hinnangu, ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja tervislikule seisundile hinnangu andmisel osutab vangla meditsiinitöötaja kinnipeetavale tervishoiuteenust ning sellise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu 07.04.
6. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11).
7. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudus 25.05.2015, 31.05.2015, 01.06.2015 ja 05.06.2015 alus keelduda tööle asumast. Seega leiti Viru Vangla vaidlustatud käskkirjas õigesti, et kaebaja on tööle asumisest keeldumistega toime pannud

§ 67

lg 1 rikkumised ning õige on halduskohtu järeldus, et vaidlusalune käskkiri on õiguspärane ja kaebaja poolt esitatud tühistamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tiina Pappel Agu Timmi Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6