Obsah (6)

§ 361§ 29§ 36§ 362§ 34§ 364

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-1104 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend P

) alusel. 5. 02.06.2016 esitas PPA Tartu Halduskohtule taotluse A.M.B. kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamisaluse äralangemiseni

§ 361lg 2 p 4 ja 5 alusel, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

PPA taotluse kohaselt on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isik ei esitanud Eestisse saabumisel koheselt rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid püüdis siseneda Eestisse võltsitud Norra Kuningriigi elamisloaga. 01.06.2016 pidi toimuma isiku tagasisaatmine Venemaale, enne seda esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Praegu väidab isik, et ta esitas selle taotluse juba arestimajas, PPA seda ei kinnita. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik ei pruugi viibida Eestis rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute lõpuni, esineb oht tema põgenemiseks. Isik selgitas ise, et ta soovis minna Soome. Isik on osa grupist, kellel kõigil olid võltsitud Norra elamisloakaardid. Tõenäoliselt soovis isik minna Eestist edasi. Vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus ja ei tagaks menetlust. Kohaldatav meede ei ole ebaproportsionaalne.

1. 02.06.2016 halduskohtu kohtuistungil selgitas A.M.B. , et ta esitas koheselt, 25.05.2016 rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid seda ei võetud arvesse. Talle öeldi, et ta peetakse kinni ja, et ta läheks ametiisikutega kaasa. Ta kavatses minna Soome, kuna seal on üks kamerunlane, kes oleks teda aidanud. Ta ei teadnud, et Norra elamisloakaart on võltsitud. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Venemaal, kuna tal juhtus seal kaupluses intsident ning ta sai sellest aru, et mustanahalisi Venemaale ei soovita. Tal ei olnud Euroopasse tulles kindlaid plaane ja nüüd soovib ta jääda Eestisse.
2. Tartu Halduskohus rahuldas 02.06.
3. a määrusega PPA taotluse ja andis loa A.M.B. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 02.06.2016 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus märgib, et alused A.M.B. kinnipidamiseks on olemas. Isiku passist nähtub, et ta viibis 16.05.2016 - 25.05.2016 Vene Föderatsioonis, kuid ei esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isiku kirjeldatud ühekordne intsident ei ole alus pidada Venemaad ebaturvaliseks riigiks. Eestis esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Isiku vastupidised väited ei ole tõendatud. Isik kasutas Eestisse sisenemiseks võltsitud dokumenti. Kõigi eeltoodud asjaolude põhjal kogumis ei saa isiku selgitustesse, sh rahvusvahelise kaitse taotlemisel antud andmetesse suhtuda täie usaldusega. Esineb alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikul puuduvad Eestis sidemed ja huvid. PPA andmetel reisis isik koos suurema grupiga, kellel kõigil olid võltsitud Norra elamisloakaardid ning isiku sihtriik oli Soome. See annab alust arvata, et isik kavatses Eestist edasi liikuda. Seetõttu ei pruugi isik viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseni ja tema puhul esineb põgenemise oht. 2

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla tõhusad, kuna PPA hinnangul soovis isik läbi Eesti edasi liikuda talle sobivasse riiki. Isiku selgitused, et nüüd soovib ta jääda Eestisse, ei ole veenvad. Isiku senine käitumine ei anna alust arvata, et ta käitub tulevikus õiguskuulekalt, sh järgib tema suhtes kehtestatud piiranguid. Isiku puhul esinevat põgenemise ohtu saab efektiivselt ära hoida ainult isiku kinnipidamisega. Eeltoodud põhjustel ei saa isiku kinnipidamist pidada ka ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist, rahvusvahelise kaitse taotluse nõuetekohast läbivaatamist ja selle rahuldamata jätmise korral isiku väljasaatmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. A.M.B. esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul tühistada Tartu Halduskohtu 02.06.
2. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata PPA taotlus ja määrata ta elama varjupaigataotlejate majutuskeskusesse. Määruskaebuse kohaselt on viis, kuidas isik Eestisse saabus ainus võimalik oma elu päästmiseks. Isik ei teadnud, et dokument, millega ta reisis, on võltsitud. Kaks kuud kinnipidamiskeskuses viibimist ei ole kerge ja suurendab stressi. Tõendatud ei ole, et A.M.B. kavatseb põgeneda. Isik väitis kohtuistungil, et avaldas viivitamatult pärast Eestisse sisenemist soovi esitada varjupaigataotlus. Dokumentide menetlemise järjekord ei sõltunud isikust. Politsei vormistas kõigepealt lahkumisettekirjutuse ning alles siis võttis vastu varjupaigataotluse. Tegemist oli PPA otsusega, millises järjekorras ta menetlustoiminguid teeb ning menetlustoimingute järjekorda ei saa pidada tõendiks selle kohta, et varjupaigataotlus esitati sooviga vältida Eestist väljasaatmist. Halduskohus ei ole isiku Eestist põgenemise kahtlust motiveerinud. A.M.B. tegevus, käitumine ega isik ise ei anna alust põhjendatud kahtluseks, et ta ei täida muid järelevalvemeetmeid. Tal on olemas isikut tõendav dokument, tema isikusamasus on selle järgi tuvastatud ning puuduvad andmed, et ta oleks varasemalt asukohariigis karistatud. Varjupaigataotluse lahendamise ajal ei ole A.M.B. kinnipidamine põhjendatud. Puudub alus eeldada, et ta paneks vabanedes toime õiguserikkumisi. Arvestades riigi kulusid tema kinnipidamisele, oleks õiglane ja ka isiku õigusi arvestades proportsionaalne vabastada ta kinnipidamiskeskusest ning paigutada varjupaigataotlejate majutuskeskusesse. Alternatiivselt oleks kohtul võimalik vabastada isik allkirja vastu, kui ta kinnitab, et ei lahku Eestist ja elab kuni ametiisikutelt uute korralduste saamiseni talle määratud kohas. Kui ta seejärel vabastamise alust rikub on alus väita, et tema puhul on põgenemise oht.
3. PPA leiab vastuses määruskaebusele, et Tartu Halduskohtu 02.06.
4. a määrus on õiguspärane ja määruskaebus põhjendamatu. Vastuse kohaselt saabus kaebaja Eestisse koos suurema grupiga, kellel kõigil olid võltsitud Norra elamisloakaardid. Üks grupi liikmetest esitas koheselt peale elamisloakaartide võltsingute tuvastamist ja isikute kinnipidamist rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik on ise enne 02.06.2016 kohtuistungit kõikide menetluste käigus väitnud, et ta soovib minna Soome, kus tal on kamerunlasest tuttav. Eeltoodu põhjal on põhjendatud alus arvata, et A.M.B. l on soov liikuda edasi Soome ning tema ütlused, et nüüd soovib ta jääda Eestisse, ei ole veenvad. A.M.B. , saabudes 25.06.2016 Eestisse, ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel loogilisel võimalusel piiripunktis. Kaebaja esitas sooviavalduse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks alles peale seda, kui talle oli 26.05.2016 vormistatud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning ta oli halduskohtu loal paigutatud kinnipidamiskeskusesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kahtlus, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Eeltoodu põhjal ei saa kaebaja kinnipidamist kinnipidamiskeskuses pidada ka ebaproportsionaalseks. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et A.M.B. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.06.
6. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Kuigi halduskohus tuvastas

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise aluste esinemise ja andis loa A.M.B.

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, märgib ringkonnakohus, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisab ka ainult ühe

§ 36¹ lg-s 2 toodud aluse esinemisest.

Kõigi aluste üheaegne esinemine ei ole vajalik. 12. Riigikohus on selgitanud,

§ 361

lg-d 1 ja 2 kohalduvad koos ja ehkki neis kasutatakse erinevaid formuleeringuid, peetakse mõlemas sättes silmas ühte ja sama: kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu 29.01.

1. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 10).
2. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et A.M.B. puhul esineb kahtlust, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Nimetatud kahtlust kinnitab asjaolu, et isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust koheselt Eesti Vabariiki saabumisel, vaid 7 päeva hiljem, pärast Vene Föderatsiooni poolt isiku tagasivõtutaotluse rahuldamist. Isiku tagasisaatmine pidi toimuma 01.06.2016 kell 15.00, kuid samal päeval esitas A.M.B. avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Samuti on tõendamata A.M.B. väide, et ta avaldas pärast Eesti Vabariiki sisenemist koheselt politseile soovi esitada varjupaigataotlus. Kui isik oleks esitanud varjupaigataotluse koheselt pärast Eesti Vabariiki saabumist, oleks PPA pidanud isiku kinni

alusel ja taotlenud

§ 362

lg 2 alusel halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks

§ 361lg 2 alusel.

26.05.2016 esitas PPA Tartu Halduskohtule aga taotluse A.M.B. kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 alusel, st isiku väljasaatmismenetluse läbiviimiseks. Seega puudus PPA-l 26.05.2016 alus taotleda kohtult isiku kinnipidamist varjupaigataotluse lahendamiseks. Koheselt varjupaigataotluse mitteesitamise fakti kinnitab ka PPA tuvastatud asjaolu, et A.M.B. ga koos Eestisse saabunud isikutest esitas üks isik koheselt rahvusvahelise kaitse taotluse, mistõttu oli ametnikele teada, et samasuguse taotluse esitamine võib tulla ka teiste sama grupi isikute poolt. Eeltoodu tõttu ei ole asjakohane ka määruskaebuses toodud väide, et PPA vormistas kõigepealt lahkumisettekirjutuse ning alles seejärel võttis vastu varjupaigataotluse.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et A.M.B. vabaduses viibides ei ole välistatud oht, et ta põgeneb Eesti Vabariigist või hoiab menetlusest kõrvale, mistõttu ei ole isikut eelnevalt kinni pidamata võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda. Antud järeldusele saab jõuda A.M.B. esialgse seletuse põhjal, et tema reisi sihtkohaks on Soome, kuna seal on talle tuttav kamerunlase, kes teda aitab. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et A.M.B. soovis varjupaika taotleda ükskõik millises Euroopa riigis, ta esitas Eestis varjupaigataotluse ja soovib Eestisse jääda. Tuvastatud on, et A.M.B. l puuduvad sidemed Eestiga, samas on ta ise rõhutanud, et Soomes on tal tuttav, kes teda aitaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav A.M.B. väide, et ta ei teadnud, et tema esitatud Norra Kuningriigi elamisloa kaart nr 0620813 on võltsitud. A.M.B. saabus Eestisse koos suurema grupiga, kellel kõigil olid võltsitud Norra elamisloakaardid. Seega ei alust arvata, et ta eelnevalt 4 ei teanud tema nime ja fotoga vormistatud elamisloakaarti soetamisest mitteseadusliku asjaajamise teel.
2. PPA tegevuse eesmärgiga ei oleks kooskõlas isiku paigutamine majutuskeskusesse (

§ 34

lg 1) ja tema suhtes

§ 29

lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamine, kuna leebem meede võib takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Seega on A.M.B. kinnipidamine nii vajalik kui proportsionaalne.

§ 364

lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest

§ 36¹ lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel.

Seega kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

1. Ringkonnakohus rõhutab, et kinnipidamiskeskuses on A.M.B. tagatud vajalikud olmetingimused ja arstiabi kättesaadavus ning võimalus kohtuda oma esindajaga. Läbielatud sündmusi, stressi ja Eesti riigi kulutuste suurust tema kinnipidamiseks ei saa pidada erandlikeks asjaoludeks, mis õigustaks kinnipidamise aluste esinemisest hoolimata isiku kinnipidamiskeskusest vabastamist. Kinnipidamiskeskuses viibimise korral ei jää isiku olulised õigused kaitseta.
2. Määruskaebuse on koostanud vandeadvokaat M. Männiko, kes on taotlenud enda kulutuste väljamõistmist. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õiguabi osutamiseks tehutd põhjendatud toimingud ning riigi õiguabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õiguabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Taotluse kohaselt on taotletava tasu suurus 417,60 eurot. Taotlusest nähtuvalt on esindajal riigi õiguabi osutamisel kulunud materjalide tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 290 minutit. Ringkonnakohus leiab, et antud klutused on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub ka taotluses märgituga, et tasutaotluse tutvustamise eesmärgil kliendi kõülastamine ei ole mõistlik kulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi