Obsah (6)

§ 121§ 199§ 64§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. augustil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-2618 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Tõlk Heli

) § 121 (alates 01.01.2015. a

§ 121lg 2 p-de 2, 3) järgi ja mõisteti temale karistuseks 8 kuud vangistust.

Sama otsusega mõisteti Andrei Gartman süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi ja mõisteti temale karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ning kuritegude kogumi eest mõisteti Andrei Gartmanile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 69

lg-te 1, 3 alusel asendati see karistus 540 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Andrei Gartman

§ 75lg-st 1 tulenevatele käitumiskontrolli nõuetele.

Kohtuotsus jõustus 29.04.

1. a. Kuna Andrei Gartman hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ega allunud käitumiskontrolli nõuetele, pöörati Harju Maakohtu 13.01.
2. a määrusega tema vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva täitmisele. Karistuse kandmise alguseks määrati 30.12.
3. a. Kohtumäärus jõustus 02.02.
4. a. Andrei Gartmani karistusaeg algas seega 30.12.
5. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 12.05.
6. a. Andrei Gartman esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla ei toeta Andrei Gartmani taotlust, kuna oht, et Andrei Gartman paneb vabanedes toime uued kuriteod, on kõrge. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles jagab vangla seisukohta. On positiivne, et Andrei Gartmanil on vabanedes kindel ja sobilik elukoht elukaaslase juures, samuti see, et isik soovib osaleda tööhõives, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning et ta on püstitanud endale positiivseid eesmärke. Paraku näitab aga Andrei Gartmani käitumine vabaduses, et tema tegelik motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on praktiliselt olematu. Tuginedes Andrei Gartmani eelnevale elukäigule, suhtumisele õiguskorda, korduvale karistatusele, väga kõrgele uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, samuti asjaolule, et Andrei Gartman ei ole veel läbinud aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni, leiab prokurör, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Andrei Gartmani puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et kriminaalhoolduslike 2 vahenditega ei ole võimalik korrigeerida Andrei Gartmani käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. On tõenäoline, et kontrollitud keskkonnast lahkudes naaseb isik varasema elustiili juurde. Sellest tulenevalt palub prokurör kohtul jätta Andrei Gartman vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Süüdimõistetu Andrei Gartman avaldas kohtuistungil, et kahetseb minevikus tehtut ning soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Ta on töötanud XXXX dokitöölisena ning töökogemus tal on olemas. Minevikus tal olid tõesti probleemid kriminaalhoolduses. Ta ei nõustunud selliste suurte riskiprotsentidega uute kuritegude toimepanemise osas, millised on vangla teda iseloomustades esitanud. Ta sooviks normaalset elu alustada. Kaitsja leidis, et Andrei Gartmanni võiks ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada, oleks tagatud temale kontroll. Kinnipeetul on töökogemus, mida ta saaks rakendada. Samuti kannatanu on temaga leppinud ning nõus võtma teda oma juurde elamispinnale. Kohtuniku seisukoht Andrei Gartman kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Andrei Gartman temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Andrei Gartman plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX, kus elab ka tema elukaaslane. Tema elukaaslane on andnud nõusoleku nii Andrei Gartmani asumiseks nimetatud elupinnale kui sinna elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) ei vastaks kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega tuleb asuda seisukohale, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Andrei Gartmani kuritegelik aktiivsus on varasemate aastate jooksul olnud kõrge. Ta on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, käesolevat 3 vangistust kannab ta lisaks ka kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude eest on talle karistuseks kohaldatud nii tingimisi kui ka reaalseid vangistusi, samuti üldkasulikku tööd. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistused, ei leebemad ega ka raskemad, ei oma Andrei Gartmani käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju. Andrei Gartmani kuriteod on olnud enamasti toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Vägivalda on ta kasutanud nii materiaalse kasu saamise kui ka enesekehtestamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarbimine, samuti aga puudulikud toimetuleku- ja sotsiaalsed oskused. Narkootikume hakkas Andrei Gartman väidetavalt tarbima juba 14-aastaselt. Käesolevaks ajaks on tal diagnoositud uimastisõltuvus XXXX. Alates 21.04.2016. a paikneb ta Tartu Vangla esimeses üksuses, mis on spetsialiseerunud tööks uimastisõltlastega. Ehkki individuaalse täitmiskava kohaselt on talle ette nähtud narkorehabilitatsiooniga seotud tegevused, ei ole ta seniajani neid läbida jõudnud. Sellises olukorras kinnipidamisasutusest lahkudes on väga suur oht, et Andrei Gartman jätkab vabanedes narkootikumide tarbimist ja seega ka kuritegude toimepanekut. Positiivne on see, et vabaduses oleks kinnipeetaval kindel elukoht ning oma elukaaslase toetus. Samas ei ole kohtunik veendunud, et nimetatud asjaolud vähendavad Andrei Gartmani puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Nimelt oli kindel elukoht tal ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal, kuid see ei takistanud tal õigusvastaselt käituda. Lisaks plaanib Andrei Gartman asuda elama oma elukaaslase juurde. Samas oma viimased kuriteod pani ta muuhulgas toime ka oma elukaaslase vastu (kasutas tema suhtes korduvalt vägivalda). Kuivõrd Andrei Gartmani on vangla iseloomustanud isikuna, kes ei oska oma probleeme lahendada adekvaatselt ning kes kaldub käituma hetkeimpulsside ajel, siis ei ole välistatud uued vägivallaaktid oma elukaaslase suhtes. Lisaks ei ole Andrei Gartmanil vabanedes töökohta. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et elukutset ta omandanud ei ole. Ta on varem teinud enamasti juhu- ja hooajalisi töid, ega oma seega ka järjepidevat töö tegemise kogemust. Seega ei ole Andrei Gartman tööturul eriti konkurentsivõimeline ning on suur risk, et ta hakkab elatusvahendeid taas hankima kriminaalsel teel. Eelnevat kogumis hinnanuna leiab kohtunik, et Andrei Gartmani ei saa käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Risk, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uued samalaadsed kuriteod, on suur. Kohtuniku hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve kohaldamine piisavalt tagada seda, et Andrei Gartman ei jätka uute kuritegude toimepanekut, eriti kui arvestada juba eespoolgi viidatud asjaolu, et ta elektroonilist valvet tema üle teostataks eluruumis, kus elab ka Andrei Gartmani kuritegudes kannatanu, st tema elukaaslane. Lisaks on näitab ka Andrei Gartmani varasem käitumine, et ta ei suuda käitumiskontrolli nõuetest kinni pidada. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Andrei Gartmani riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Andrei Gartmanil. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/s 4