← Eesti

3-14-51904/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi 26.04.2016, Tartu 3-14-51904 AS VMT Ehitus kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.07.

  1. a maksuotsuse nr 12.2-3/14822-45 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27.03.
  2. a otsus AS VMT Ehitus apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja AS VMT Ehitus, esindaja vandeadvokaat Marko Saag Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
  3. Jätta AS VMT Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.03.
  4. a otsus muutmata.
  5. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 26.05.2016 (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis AS VMT Ehitus käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni märts
  7. MTA 29.07.
  8. a maksuotsusega nr 12.2-3/14822-45 suurendati AS-i VMT Ehitus käibemaksukohustust 5 240 euro võrra ja tulumaksukohustust 7 260,95 euro võrra. Maksuotsuse kohaselt ei osutanud AFX Grupp OÜ 31.03.
  9. a arvel nr 207 näidatud teenust. AS VMT Ehitus ja AFX Grupp OÜ vaheline tehing on näiline, varjamaks tegelikku tehingut Plaga Grupp OÜ-ga, kes ei olnud teenuse osutamise ajal käibemaksukohustuslane. AFX Grupp OÜ tegi omakorda ülekande summas 4125 eurot tegelikule tööde teostajale Plaga Grupp OÜ, mida maksuhaldur loeb ettevõtlusega seotud väljamakseks. AS VMT Ehitus on
  10. nimetatud AFX Grupp OÜ arvelt deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 5 240 eurot ning jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt arvestatud tulumaksu 7 260,95 eurot.
  11. AS VMT Ehitus esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 29.07.
  12. a maksuotsuse nr 12.2-3/14822-45 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt suhtles kaebaja üksnes AFX Grupp OÜ esindajaga, sõlmis lepingu AFX Grupp OÜ-ga, tuvastas tehingu teise poole ja täitis hoolsuskohustuse. Puudub õiguslik alus väita, et kaebajal puudus õigussuhe AFX Grupp OÜ-ga kui teenuse edasimüüjaga. Kuigi kaebaja oli teadlik, et AFX Grupp OÜ on peatöövõtja ning kasutab ka alltöövõtjaid, ei anna see alust peatöövõtja nn väljalülitamiseks tehingutest ega muuda pooltevahelist õigussuhet olematuks ning arvet nõuetele mittevastavaks. Puudub vaidlus, et kaebaja on arvel märgitud teenused kätte saanud ning vastupidist tõendatud ei ole. Maksuotsuses ei ole viidatud, et kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel esineks pettusele viitav seos või oleks kaebaja osalenud maksupettuses ning väidetud ei ole, et kaebaja teadis, et tehingu teine pool ei ole tegelik müüja või kaebaja oleks pidanud seda teadma. Kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel toimunud tehingu puhul puuduvad näilikule tehingule omased tunnused ning tehingu näilikuks kvalifitseerimisel ei ole järgitud menetlusreegleid. Maksuhaldur ei ole tuvastanud lepingupoolte tahtlust saada maksueelist. Tulumaksu määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja on soetanud teenused AFX Grupp OÜ-lt ning ei ole võimalik öelda, et teenust osutasid tundmatud kolmandad isikud. Kaebaja poolt AFX Grupp OÜ-lt soetatud teenuste eest tehtud väljamakset ei saa käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kaebajal on nõuetele vastavad raamatupidamisarvestuse algdokumendid, millest nähtub majandustehingu sisu ja tehingu tegelik teine pool. Maksuhalduril puudub õigus korrigeerida tehingu hinda, kui tegemist ei ole seotud isikutega. Maksuotsus on motiveerimata ja vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 3 p-ga 5 ja § 95 lg-ga
  13. Maksuotsus on sisustatud valdavas osas etteheidetega seoses AFX Grupp OÜ tehingutega Plaga Grupp OÜ-ga, Seinatööd OÜ-ga ja Priim OÜ-ga, kuigi kaebajal puudub nimetatud äriühingutega seos. Maksuotsuses on tuginetud asjakohatutele faktilistele asjaoludele, puudub faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline sidumine ning ei ole piisavalt motiveeritud tõendite (tehingu toimumist kinnitavad nt leping, akt, arve, tasumine, poolte kinnitused, jne) arvestamata jätmist maksusumma määramisel. Kuna tõendeid ei ole hinnatud tervikuna ja kogumis, on tehtud järeldused ekslikud. HALDUSKOHTU LAHEND
  14. Tartu Halduskohus jättis 27.03.
  15. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt ei veena kaebaja esitatud tõendid, et vastustaja on kogutud tõendeid kogumis analüüsides teinud ebaõige otsuse. Õige on vastustaja järeldus, et AFX Grupp OÜ arvel märgitud töid tegi tegelikult Plaga Grupp OÜ ning arve esitamine AFX Grupp OÜ vahendusel toimus ainult maksueelise saamise eesmärgil. Vastustaja on nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses märkinud, et kaebaja teadis, kes oli tegelik müüja. Kui ostja teadis tehingu tegelikke asjaolusid ja müüja isikut, siis pole asjasse puutuvad väited hoolsuskohustusnõuete täitmise osas. Nõustuda saab vastustajaga, et maksumenetluses kogutud tõendid tehingu faktiliste asjaolude osas tõendavad usutavalt, et tegelikult arvel nr 207 näidatud tehingut kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel ei toimunud ning AFX Grupp OÜ arve on fiktiivne, koostatud eesmärgiga varjata tehingut Plaga Grupp OÜ-ga. 31.03.
  16. a arve nr 207 järgi tuli kaebajal tasuda AFX Grupp OÜ-le 31 440 eurot vastavalt aktile nr 2013/
  17. Tööde tegemise osas kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuigi kaebaja on 2 kaebuses märkinud, et maksuhaldur ei ole kaebaja esitatud lepingut arvestanud. Maksumenetluses tehti kindlaks, et AFX Grupp OÜ-l endal töötajad puudusid, äriühing arvel nr 207 näidatud tööde tegemise perioodil (veebruar-märts 2013) töötajatele töötasu maksmist ei deklareeritud, samuti puudus äriühingul registreering majandustegevuse registris. Seega ei saa olla tõene kaebaja juhatuse liikme maksuhaldurile 07.06.2013 antud seisukoht, et kontrolliti AFX Grupp OÜ võimelisust teenuse osutamiseks ning veenduti, et viimasel on olemas töötajad ja töövahendid. Kui kaebaja soovis sõlmida teenuse saamiseks lepingu AFX Grupp OÜ-ga ja tegelikult kontrollis ka viimase võimet teenust osutada, siis oleks ka selgunud, et äriühingul töötajad puudusid ning äris mõistlikult käituval isikul oleks tekkinud kahtlus, kas see äriühing on võimeline vajalikke teenuseid osutama. Kuigi kaebaja väitis, et AFX Grupp OÜ-l ei olnud keelatud alltöövõtjaid kasutada, nähtub kaebaja 14.05.2013 vastusest maksuhaldurile, et nad ei andnud lubasid alltöövõtjatele kasutada alltöövõtjaid. Kaebaja täitis Andritz Oy PE UK poolt tellitud tööd ning seega oli AFX Grupp OÜ juba alltöövõtja. Toimiku materjalide järgi varasemalt kaebajal AFX Grupp OÜ-ga sidemed puudusid. Kaebaja esindaja seisukohtades on vastuolu, kuna kohtuistungil märgiti, et kirjalikku lepingut ei sõlmita kui majja tuleb inimene, keda on ka varem kasutatud. AS VMT Ehitus ehitusdirektor I. Jõgisoo kontrollis tööde tegemist ja suhtles otse Plaga Grupp OÜ juhatuse liikmega, mitte AFX Grupp juhatuse liikmega. Nimetatud asjaolu kinnitab, et tegelikult telliti teenus Plaga Grupp OÜ-lt, kes oli ka tööde tegelik tegija, AFX Grupp osalust kaebaja tellimuse täitmisel ei nähtu. Lisaks kattuvad VMT Ehitus AS ja AFX Grupp OÜ poolt allkirjastatud aktil nr 2013/02 märgitud tehtud tööde loetelu Plaga Grupp OÜ esindaja 21.06.
  18. a seletuses märgitud tehtud tööde loeteluga. Aktile ei ole märgitud selle koostamise aega. AFX Grupp OÜ on väitnud, et tema alltöövõtjatena tegid töid Plaga Grupp OÜ ja Seinatööd OÜ. Kuna kõik asjaosalised on maksumenetluses kinnitanud, et töid tegid 2 Plaga Grupp OÜ töötajat, ei saanud alltöövõtjana osaleda samades töödes Seinatööd OÜ. Kuna ka materjalid tööde teostamiseks andis kaebaja, sai kogu teenus seisneda ainult Plaga Grupp OÜ poolt osutatud teenuses. Põhjendatud ei ole kaebaja poolt teenuse tellimine AFX Grupp OÜ-lt, kellel töötajad puudusid, samas kui tegelikeks tööde tegijateks olid kaebajale teada isikud, kes olid tema endised töötajad. Eluliselt ei ole usutav, et kogemustega äriühing on nõus maksma tööde tegelikust maksumusest 7 korda suurema summa. Nimetatud asjaolud annavad samuti alust täiendavalt kahtluseks, et AS VMT Ehitus oli teadlik tööde tegelikust teostajast ning kasutas teadlikult AFX Grupp OÜ rekvisiitidega arvet oma maksuarvestuses. Kaebaja selgitused ei anna alust maksuhalduri seisukoha ja järelduste ebaõigeks lugemiseks. Maksumenetluses kogutud dokumentaalsed tõendid ja seletused kogumis hinnatuna viitavad piisavalt selgelt ja usutavalt, et arvel nr 207 kajastatud detailide ja konstruktsioonide valmistaja ja teenuse müüja oli Plaga Grupp OÜ ning arve vormistati AFX Grupp OÜ nimel üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks, kuna Plaga Grupp OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. Kuna see kõik ei saanud kaebaja vastutaval isikul teadmata olla, on Riigikohtu seisukohad lahendites nr 3-3-1-32-09, nr 3-3-1-60-11 ja 3-3-1-50-03 rakendatavad ka käesoleva kaebuse lahendamisel. Nõustuda ei saa kaebaja etteheidetega VMT Ehitus AS ja AFX Grupp OÜ vahel toimunud tehingu kvalifitseerimisel näilikuks tehinguks. Maksuotsuses ja kontrollaktis on välja toodud, millest tulenevalt ja millistest asjaoludest lähtuvalt jõudis maksuhaldur järeldusele, et AS VMT Ehitus ja AFX Grupp OÜ vaheline tehing on näiline ning milles seisnes kaebaja maksueelis. Kuna maksuhaldur on tõendanud, et AS VMT Ehitus tahe oli varjata tehingut Plaga Grupp OÜ-ga ning teades, et teenuse osutajaks ei ole arvel näidatud AFX Grupp OÜ, puudus kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Maksuhaldur on nõuetekohaselt hinnanud kõiki vaidlusaluses maksumenetluses kogutud ja esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. 3 Kuna kaebaja ei saanud tegelikult teenust arvel nr 207 näidatud isikult ja märgitud summas, oli kaebaja sellest teadlik ning maksuhaldur luges õiguspäraselt arve mittenõuetekohaseks. Maksuhaldur ei maksustanud tulumaksuga kogu arvel näidatud ja kaebaja teostatud väljamakset, vaid võttis arvesse tegelikule tööde teostajale tehtud väljamakset. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  19. AS VMT Ehitus esitas Tartu Halduskohtu 27.03.
  20. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja kantud menetluskulud mõista välja vastustajalt. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et kaebajale müüs teenust AFX Grupp OÜ asemel Plaga Grupp OÜ. Halduskohus jättis arvesse võtmata, et kaebaja sõlmis AFX Grupp OÜ-ga lepingu, tuvastas tehingu teise poole ja täitis hoolsuskohustust vastava isiku suhtes maksimaalsel võimalikul määral. Asjaolu, et kaebaja ei suutnud tavapärase äris kasutatava hoolsusega tehingu teist poolt kontrollides tuvastada, milline õigussuhe on AFX Grupp OÜ ja ehitusobjektil olevate töötajate vahel, ei ole objektiivne asjaolu, mis võimaldaks ette heita hoolsuskohustuse rikkumist ja sellest tulenevalt tehingu tegeliku osutaja varjamist. Halduskohtu seisukoht, milles leiti, et kaebaja poolt AFX Grupp OÜ-lt teenuse tellimine ei ole põhjendatud, on irrelevantne, kuivõrd teenuse osutamine on võimalik ka läbi alltöövõtjate. Kokkulepete sõlmimisel oli kaebaja veendunud, et AFX Grupp OÜ suudab võetud kohustusi täita. Arusaamatuks jääb, kuidas saab asjaolu, et tehtud töid kontrollis kaebaja ehitusdirektor, välistada AFX Grupp OÜ poolt teenuse osutamise. Kaebaja ees vastutas AFX Grupp OÜ, mitte AFX Grupp OÜ kasutatavad alltöövõtjad. Seega on loogiline, et objektil toimuvat kontrollib tellija ning asjaolu, et AFX Grupp OÜ ei teostanud järelevalvet oma alltöövõtja Plaga Grupp OÜ üle, ei ole kaebajale etteheidetav ja on asjassepuutumatu. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, kui leidis, et kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel toimunud tehing oli näilik. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja seisukoha, et selline tehingu ümberkvalifitseerimine on õigusvastane. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole tehingu näilikuna käsitlemisel selgitanud, milline maksueelis on kaebaja poolt saadud, puudub analüüs seoses tahtlusega saada maksueelist ning mille poolest erineb väidetav tegelik tehing poolte vahel sõlmitud tehingust. Samuti ei esine situatsiooni, kus kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel tehtud tehingul oleks teistsugune majanduslik sisu, kui see, millena pooled seda käsitlesid. Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid, kui leidis, et täiendava käibemaksukohustuse määramine kaebajale on õiguspärane. Maksuotsuses puudub viide sellele, et kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel esineks pettusele viitav seos või oleks kaebaja osalenud maksupettuses. Vastustaja ei ole esitanud objektiivseid tõendeid, mille alusel oleks tuvastatav kaebaja hoolsuskohustuse rikkumine seoses tehingu teise poole tuvastamisega. Halduskohus põhjendas kaebaja teadmist või teadma pidamist väga primitiivselt, jättes selles osas hinnangu sisuliselt andmata. Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid, kui leidis, et kaebajale täiendava tulumaksukohustuse määramine on õiguspärane. Kuna tõendatud ei ole, et kaebaja ei saanud teenuseid AFX Grupp OÜ-lt, tuleb tulumaksu määramisel lähtuda eeldusest, et kaebaja on soetanud teenused AFX Grupp OÜ-lt ning ei ole võimalik öelda, et teenust osutasid tundmatud kolmandad isikud. Kuna kaebaja ja AFX Grupp OÜ ei ole omavahel seotud isikud, puudub maksuhalduril õigus korrigeerida poolte vahel toimunud tehingu hinda. Majandustehingu toimumist tõendab nii esitatud arve kui ka väljamakse ja saaja kinnitus raha saamisest. Puudub õiguslik alus kaebaja väljamakse maksustamiseks tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 või 52 alusel. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud. 4 Maksuhaldur tugines asjakohatutele faktilistele asjaoludele ning ei tõendanud arusaadavalt enda järeldusi. Maksuotsuses on välja toodud ebaolulised tõendid ning rõhutatud mõningaid isikute antud selgitusi, kuid ei ole neid selgelt, loogiliselt ja üheselt mõistetavalt seotud tehtud järeldustega. Tõendeid ei ole hinnatud tervikuna ja kogumis, mistõttu on tehtud järeldused ekslikud. Samuti ei ole maksuhaldur piisavalt motiveerinud kaebaja esitatud objektiivsete tõendite arvestamata jätmist maksusumma määramisel (MKS § 95 lg 2 ls 3). Maksuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada ka põhjusel, et see ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 2 ja MKS § 46 lg 3 p-s 5 ja § 95 lg-s 2 esitatud nõuetele.
  21. MTA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse kohaselt tuginevad kaebaja väited tehingute toimumisest AFX Grupp OÜ-ga ainult formaalsete dokumentide olemasolule. Üksnes vormiliselt nõuetekohaste dokumentide olemasolu ei tõenda tehingute toimumist arvel näidatud poolte vahel. Maksuotsuses on antud hinnang nii maksukohustuslase esitatud kui ka MTA kogutud tõenditele ning oma seisukohti ja maksu määramist igakülgselt põhjendatud. Halduskohus nõustus maksuhalduri järeldustega. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud nii väidetava teenuse osutajaga kui ka tema väidetavate alltöövõtjatega seonduvaid asjaolusid, samuti tööde teostamise asjaolusid. Tuvastamist leidis, et AS VMT Ehitus objektil tegid töid kaks inimest Plaga Grupp OÜ-st. Kuivõrd AFX Grupp OÜ ega Seinatööd OÜ mingeid töid ei teinud ning materjalid olid AS VMT Ehitus enda muretsetud, seisnes kogu väidetavalt AFX Grupp OÜ poolt osutatud teenus Plaga Grupp OÜ tehtud ehitustöödes. Plaga Grupp OÜ esitas tööde eest AFX Grupp OÜ-le arve summas 4 125 eurot. AFX Grupp OÜ esitas samade tööde edasimüügil AS-le VMT Ehitus arve märkimisväärselt suuremas summas. Plaga Grupp OÜ arvel kajastuv tööde maksumus vastas tööde tegelikule hinnale. Maksuotsusest nähtub selgelt, millest tulenevalt ja millistes summades sai kaebaja maksueelist. AFX Grupp OÜ nimel väljastatud arvel näidatud käibemaksu kajastamine käibedeklaratsioonis võimaldas AS-il VMT Ehitus saada alusetult tagasi sisendkäibemaksu. Lisaks on AS VMT Ehitus teinud AFX Grupp OÜ arvele viidates väljamakse summas 31 440 eurot. Maksuhaldur leidis põhjendatult, et AS VMT Ehitus sooviks oli varjata tehingut Plaga Grupp OÜ-ga, saades võimaluse raha maksuvabalt ettevõttest välja viia. Kaebaja maksuarvestuses kajastatud näilikust tehingust tuleneva maksukohustuse ja tegelikust tehingust tuleneva maksukohustuse vahel on suur erinevus. Põhjendatud ei ole ka väide, et ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS § 83 lg 4 kohaldamiseks, kuna maksuotsus ei tuginegi ainuüksi nimetatud väitele. Alusetu on kaebaja etteheide, et kohus jättis andmata hinnangu kaebaja teadlikkuse osas. Kohtuotsusest on näha, millele tuginedes asus kohus järeldusele, et AS VMT Ehitus oli teadlik tööde tegelikust teostajast ja kasutas teadlikult AFX Grupp OÜ rekvisiitidega arvet oma maksuarvestuses. Kuna maksuhaldur jõudis järeldusele, et tegelik tehing toimus kaebaja ja Plaga Grupp OÜ vahel, on järeldus tulumaksu osas tehtud sellest asjaolust lähtuvalt. Halduskohus leidis põhjendatult, et kuna kaebaja ei saanud tegelikult teenust arvel nr 207 näidatud isikult ja arvel märgitud summas ning kaebaja oli sellest teadlik, luges maksuhaldur tehingu majandusliku sisu puudumise tõttu õiguspäraselt arve mittenõuetekohaseks algdokumendiks. Vastustaja luges AS VMT Ehitus ettevõtlusega seotuks Plaga Grupp OÜ teenuse maksumuse 4125 eurot ja ettevõtlusega mitteseotuks väljamakse summas 27 315 eurot. Maksuhaldur maksustas ettevõtlusest välja viidud raha, mille kasutamise seotust ettevõtlusega ei ole kaebaja tõendanud. Maksuhaldur ei korrigeerinud poolte vahel toimunud tehingu hinda, vaid tuginedes MKS § 83 lg-le 4 jättis maksukohustuse kindlakstegemisel arvestamata näiliku tehingu. Kaebaja väited hoolsuskohustuse täitmisest ei ole asjakohased. 5 Vormiliselt nõuetekohaste dokumentide olemasolust tehingu tegeliku toimumise tuvastamiseks ei piisa. Maksuotsusest nähtub, miks ei pea maksuhaldur kaebaja esitatud tõendeid usaldusväärseteks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et AS VMT Ehitus apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.03.
  23. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgimist.
  24. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuse seisukohaga, et halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebajale müüs teenust AFX Grupp OÜ asemel Plaga Grupp OÜ. Kaebaja väidab, et sõlmis esimesega lepingu ja tuvastas tehingu teise poole maksimaalsel võimalikul määral. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et mingit kirjalikku lepingut ei ole sõlmitud. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et kui kaebaja oleks AFX Grupp OÜ-d ka reaalselt kontrollinud, siis oleks ta saanud tuvastada asjaolu, et viimasel puudusid töötajad ja seega ei olnud ta võimeline kaebajale kokkulepitud töid teostama. Samuti on kaebaja esindaja ise 14.05.2013 vastuses vastustaja teabenõudele kinnitanud, et ta ei ole andnud lubasid kasutada alltöövõtjaid. Kuigi kaebaja esindaja väitis kohtuistungil, et kirjalikke lepinguid ei sõlmita isikutega, keda on varem kasutatud tööde teostamisel, siis on ta ise samas kinnitanud, et varasemad kokkupuuted AFX Grupp OÜ-ga puudusid. Vastustaja on tuvastanud, et tööd objektil teostasid D. Snegirjov ja K. Jürgen, kes olid Plaga Grupp OÜ töötajad ja samuti ka kaebaja endised töötajad. D. Snegirjovi seletuse kohaselt kontrollis tehtud tööd kaebaja ehitusdirektor I. Jõgisoo. AFX Grupp OÜ juhatuse liige A. Fomitsev tööde juures ei viibinud ja ka mingeid muid ülesandeid ei täitnud. Ka see asjaolu viitab sellele, et tegelikult olid tööd tellitud Plaga Grupp OÜ-lt.
  25. AFX Grupp on väitnud, et tema tellis alltöövõtu nii Plaga Grupp OÜ-lt kui ka Seinatööd OÜ-lt. Kuna ka kaebaja on kinnitanud, et objektil töötasid ainul kaks isikut, kes olid tema endised töötajad ja kuulusid Plaga Grupp OÜ-sse, siis ka see kinnitab täiendavalt kahtlust, et AFX Grupp OÜ tegelikult tööde teostamisest objektil midagi ei teadnud ja ei olnud seega tööde teostamisega kuidagi seotud. AFX Grupp OÜ on kinnitanud, et maksis Plaga Grupp OÜ-le teostatud tööde eest summas 4125 eurot. Samas on kaebaja AFX Grupp OÜ-le tasunud 31 440 eurot. Vastustaja on maksuotsuses õigustatult leidnud, et ei ole eluliselt usutav, et kaebaja, kes on oma valdkonnas tegutsenud pikaaegselt ja omades teadmisi sarnaste tööde teostamise hindadest, maksaks tööde teostamise eest ca 7 korda kõrgemat hinda. Kokkuvõttes on maksuhaldur ringkonnakohtu arvates asunud õigele seisukohale, et kaebaja ei ole töid tellinud AFX Grupp OÜ-lt, vaid tegelikult Plaga Grupp OÜ-lt. Kuna viimane ei olnud käibemaksukohustuslane, siis oli AFX Grupp OÜ rekvisiitidega arve sissetoomine vajalik selleks, et saada riigilt tagasi alusetult käibemaksu ja alusetult kanda kuludesse arve eest tehtud väljamakset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 13 toodud põhjendustega, mille alusel halduskohus nõustus maksuhalduri põhjendustega, et tegemist oli näilise tehinguga. MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilist tehingut maksustamisel arvesse ja seega puudub kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
  26. Halduskohus on õigesti viidetega Riigikohtu lahenditele leidnud, et kui kaebaja ei saanud teenust arvel nr 207 märgitud AFX Grupp OÜ-lt ja kaebaja oli sellest teadlik, siis on tegemist mittenõuetekohase arvega ning väljamakse kuulub tulumaksuga maksustamisele TuMS § 15 6 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. Pealegi ei ole maksuhaldur maksustanud kogu arvel märgitud summat, vaid ainult selle osas, milles see ületas tegelikult tööde teostajale tehtud väljamakset.
  27. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.