Obsah (8)

§ 235§ 252§ 121§ 61§ 151§ 41§ 249§ 109

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

§ 235lg 3).

Määrus ei ole resolutsiooni p 4 osas edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

Määrus on resolutsiooni p 1 osas on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva-Jõesuu Linnavalitsus määras 04.09.
2. a korraldusega nr 320 Narva-Jõesuu linnas J. Poska 23 teenindusmaa suuruseks ligikaudu 6800 m² ja ehitiste kordategemise tähtajaks 01.03.
4. Narva-Jõesuu Linnavalitsus lubas 16.09.
5. a korraldusega nr 343 J. Poska 23 kinnistul hoonete taastamise ehitusprojekti koostamise ja määras projekteerimistingimused.
6. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tunnistas 15.05.
7. a korraldusega nr 116 kehtetuks linnavalitsuse 04.09.
8. a korralduse nr 320 ja 16.09.
9. a korralduse nr
11. Tartu Halduskohus tühistas 17.12.
12. a otsusega haldusasjas nr 3-15-1621 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 13.05.
13. a korralduse nr
15. TÜ ANALAN esitas 25.01.2016 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele taotluse, milles ta palus linnavalitsusel kooskõlastada J. Poska 23 eskiisprojekt hiljemalt 05.02.
16. Lisaks esitas TÜ ANALAN 25.01.2016 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele taotluse, milles ta palus J. Poska 23 ehitiste kordategemiseks määratud tähtaja pikendamist kuni 01.03.
18. Narva-Jõesuu Linnavalitsus jättis 22.02.
19. a kirjaga nr 7-2.7/38-3 J. Poska 23 eskiisprojekti kooskõlastamata, sest tulenevalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 16.09.
20. a korraldusest nr 343 ei ole TÜ-l ANALAN pädevust teha ehitusloa menetluseks vajalikke menetlustoiminguid ja esitatud eskiisprojektis ei ole toodud olemasolevate hoonete inventariseerimisjooniseid või esialgse projekti jooniseid, mille järgi võib tuvastada esitatud eskiisis projekteeritud hoonete vastavust selle mahu ja kujude osas väljastatud projekteerimistingimuste p-le 1.
22. Narva-Jõesuu Linnavalitsus jättis 23.02.
23. a kirjaga nr 7-2.7/3-1 pikendamata J. Poska 23 maaüksusel asuvate ehitiste kordategemise tähtaja, kuna tähtaja pikendamise ja sellega kaasneva tegevuse (ehitiste taastamine) eelduseks on, et taastatav ehitis oleks seisundis, mis võimaldaks seda ehitist veel korda teha. Linnavalitsus märkis, et 06.11.2015 teostatud paikvaatluses käigus on tuvastatud, et J. Poska 23 maaüksusel puuduvad ehitised või rajatised, mille teenindamiseks vajalikku maad oleks taotlejal võimalik ostueesõigusega erastada ning kõnesoleva vundamendi puhul ei ole tegemist ehitisega ehk rajatisega maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 3 tähenduses.
24. TÜ ANALAN esitas 23.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 22.02.
25. a kiri nr 7-2.7/38-3 ja 23.02.
26. a kiri nr 7-2.7/3-
27. Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus keelata Narva-Jõesuu Linnavalitsusel kohtuvaidluse ajal J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise otsuse andmine, ehitiste sundvõõrandamiseks vajalike toimingute tegemine ja haldusakti andmine. Kaebaja põhjendused: 1) Kaebaja eesmärgiks on uue ehitise püstitamine. 22.02.
28. a kiri tuleb tühistada vastuolu tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lg 1 nõuetega. Poska 23 maaüksuse omanik ei ole riik ning pooleli on maaüksuse ostueesõigusega erastamismenetlus ehitise omanikule TÜle ANALAN. Eskiisi kooskõlastamise õigus on kaebajal ning eskiisprojekt ei ole puudustega. 23.03.
29. a kirja puhul ei ole haldusorgan täitnud motiveerimiskohustust ja see on vastuolus põhiseaduslike garantiidega. Esineb mõjuv põhjus Poska 23 ehitiste kordategemise tähtaja pikendamiseks, kuivõrd kaebaja on tõendanud, et ta on püüdnud ehitisi korda teha. 2) Keelamisabinõu kohaldamine on põhjendatud, kuna sellega kaasneb põhivaidluse äralangemise võimalus, sest pärast kaebuse rahuldamist ei ole haldusorganil enam võimalik või otstarbekas kohtu poolt keelatud haldusakti anda või toimingut sooritada. Esialgse õiguskaitse 2 abinõu kohaldamata jätmine toob suure tõenäosusega kaasa olukorra, kus kaebajal tuleb tulevikus pöörduda kohtu poole täiendavate haldusaktide tühistamise nõuetega. Kui vastustaja asub korraldama edasisi toiminguid oma eesmärkide saavutamiseks (s.o J. Poska 23 ehitise sundvõõrandamine ja maa munitsipaliseerimine), siis toob see kaebaja jaoks kaasa pöördumatud õiguslikud tagajärjed ja otsese varalise kahju. Kaebaja on lammutanud J. Poska 23 kinnistul olevad varasemad hooned.
30. Tartu Halduskohus jättis 21.04.
31. a määrusega TÜ ANALAN esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõpetamata. Vastustajal tekkis võimalus maa ostueesõigusega erastamisest keelduda juba
32. a, mil tuvastati, et maaüksusel, mille erastamist kaebaja soovis, puudusid ehitised, mille juurde saaks MaaRS § 22 lg 1 alusel maa erastada. Kaebaja on korduvalt tunnistanud, et ta on J. Poska 23 maaüksusel asunud ehitised lammutanud. Eskiisprojektiga on kavandatud J. Poska 23 maaüksusele püstitada täiesti uus ehitis. Nimetatu ei ole kooskõlas MaaRS-i ostueesõigusega maa erastamise eesmärgi ja mõttega. Riik ei ole lubanud maa erastamist hoonete juurde, mis olid lagunemise/hävinemise tõttu kasutusest välja langenud. Vastustaja pidanuks kontrollima hoonete seisukorda ja tuvastades, et need on seisukorras, mis välistab nende juurde maa erastamise, otsustama kaebajale tähtaja andmise kas hoonete kordategemiseks või nende lammutamiseks. Seega olenemata sellest, kas kohus tühistab vaidlustatud kirjad, ei muuda see fakti, et J. Poska 23 maaüksusel puuduvad ehitised, mille juurde MaaRS-i alusel saaks ostueesõigusega maad erastada. Järelikult on ka pärast kohtuvaidlust vastustajal võimalik võtta vastu otsus J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kohta ja sundvõõrandada J. Poska 23 asuvad vundamendid. 2) Kuna J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamine kaebajale ei ole ehitiste puudumise tõttu ammu enam võimalik, ei saavuta kaebaja esialgse õiguskaitse korras taotletavat eesmärki saada J. Poska 23 maaüksuse omanikuks. Seega puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. 3) Kaebaja lõppeesmärgiks on vaidlusaluse maaüksuse erastamine, mis objektiivselt ei ole enam võimalik, kuna puuduvad tõendid, et maaüksusel asuks kaebajale kuuluvaid ehitisi, mis oleks kasvõi lagunenud ja kasutusest väljalangenud. Kaebajal ei saa olla ka mingit õigustatud huvi teha toiminguid, mis on ostueesõigusega erastamise lõpule viimise eelduseks. Samas just märgitud toimingute läbiviimisega ongi seotud käesolev vaidlus. Tulenevalt eeltoodust kaebaja eesmärk saavutada J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamine ja saada J. Poska 23 maaüksuse omanikuks ei ole ehitiste puudumise tõttu ammu enam võimalik. Kirjeldatu alusel jääb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. TÜ ANALAN esitas 06.05.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.
2. a määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi samale kohtule läbivaatamiseks ja kohustada menetlust jätkama. TÜ ANALAN soovib asja arutamist kohtuistungil. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus on tuvastanud ebaõigesti kaebuse esitamise eesmärgi ja andnud hinnangu asjaoludele, mis ei olnud kaebuse esemeks. Kaebusega soovis kaebaja tühistada vastustaja haldusaktid, millega jäeti eskiis kooskõlastamata ja keelduti ehitiste kordategemiseks määratud tähtaja pikendamisest. Haldusasja eesmärgiks ei olnud maa erastamine, vaid haldusorgani kohustamine seaduslikku haldusmenetlust läbi viima. Vundamentide sundvõõrandamise ja erastamise menetluse lõpetamise õigus tekib vastustajal juhul, kui kaebaja ei tee ehitisi määratud tähtajaks korda. Kui leiab tuvastamist, et tähtaja pikendamata jätmine ei ole seaduslik, siis tuleb vastustajal tähtaega pikendada. Kui kaebaja teeb ehitised tähtaegselt korda, on tal õigus maa 3 ostueesõigusega erastada. Ehitiste kordategemisega ei ole kaebajal võimalik alustada enne, kui vastustaja on kooskõlastanud eskiisi. 2) Menetlusõiguse normi rikkumine seisneb ka selles, et kohus ei ole kaebajale selgitanud tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamist. Kohus on teinud kaebaja jaoks üllatusliku lahendi ilma mistahes selgitusteta. Seega on kohus rikkunud

§ 121lg 2 p 2 kohaldamise eeldusi ning kaebus on vääralt jäetud läbi vaatamata.

Menetlusõiguse rikkumine seisneb ka selles, et kohus ei ole määruses edasikaebe korda nõuetekohaselt määratlenud. Kohus on märkinud, et määruse p-le 1 võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Vaidlustatud määruse p-i 2 vaidlustamise osas ei ole kohus täiendavaid selgitusi andnud. 3) Kohus on lähtunud vaid vastutaja seisukohast ja sellele lisatud tõenditest. Kohus on põhjendamatult jätnud kaebaja tõendid ja väited tähelepanuta ega ole selgitanud, millisel põhjusel loetakse kaebaja väited mittetõendatuks. Kaebajale ei ole võimaldatud esitada vastustaja tõenditele ja seisukohtadele vastuväiteid või omapoolseid tõendeid. Kohus on eiranud

§ 61lg-st 1 tulenevat kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt.

Seega kohus ei kohelnud menetlusosalisi võrdselt ja on põhjendamatult vastustajat eelistanud. 4) Ehitiste säilimise osas on kohtu seisukoht vastuolus kaebaja ja vastustaja vahel selles küsimuses jõustunud kohtulahendiga, milles on tuvastatud, et J. Poska 23 maaüksusel on säilinud määruskaebuse esitajale kuuluvad ehitised (lagunenud ja kasutusest väljalangenud kujul). Kui vastustaja ei nõustunud kohtu järeldustega haldusasjas nr 3-15-1621, siis oleks vastustaja pidanud otsuse selleks ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustama.

1. TÜ ANALAN esitas 18.05.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta teatas, et vaidlustab Tartu Halduskohtu määruse täies ulatuses, s.h halduskohtu otsustuse jätta rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja jääb määruskaebuses esitatud põhjenduste juurde ja rõhutab, et menetlusnormi oluline rikkumine on kaasa toonud väära kohtu järelduse, et esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik kaebaja taotletavat eesmärki saavutada. Kaebaja palub arvestada määruskaebuse põhjendustena 23.03.
2. a kaebuse p-s 3.5 esitatud põhjendusi. Kaebaja leiab, et kui esialgse õiguskaitse abinõu antud juhul ei kohaldata, siis muutub põhivaidluse lõppedes kaebaja soovitud eesmärgi saavutamine võimatuks, seega esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ning esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine toob kaasa täiendavaid kohtumenetlusi. Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.
3. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning keelata vastustajal kohtuvaidluse ajal J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise otsuse andmine ja ehitiste sundvõõrandamiseks vajalike toimingute tegemine ja haldusaktide andmine. Saata asi tagasi samale kohtule põhivaidluse läbivaatamiseks ja kohustada menetlust jätkama.
4. Narva-Jõesuu linn esitas 26.05.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta TÜ ANALAN määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.04.
5. a määrus muutmata ning võtta vastu tõendina fotod J. Poska 23 maaüksusest. Vastuse põhjendused: 1) Kohus on õigesti teinud selgeks kaebaja lõppeesmärgi. Kaebajal saaks objektiivselt olla õigustatud huvi oma kaebuse menetlemiseks, kui tal oleks teoreetiline võimalus, et talle kõnealune maaüksus erastatakse. Erastamise eelduseks on kaebaja omandiõigus ehitistele, mis vastaval maatükil peaksid asuma. Kohus on õigesti leidnud, et puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealusel maaüksusel mingeid kaebajale kuuluvaid ehitisi oleks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et vundamendid oleks seotud kaebajale kuulunud, tänaseks lammutatud hoonetega. J. Poska 23 maaüksusel ei asu ühtegi ehitist, mida oleks võimalik taastada esialgsel kujul. Uue ehitise püstitamine riigimaale ei anna MaaRS-ist tulenevalt õigust vastava maaüksuse erastamiseks. 2) Olukorras, kus kaebus on jäetud läbi vaatamata, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine 4 võimalik. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oli väga selges seoses kaebuse üldise saatusega. Kuivõrd kaebus jäeti õigesti läbi vaatamata, siis jättis kohus õigesti rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotluse. 3) Kuivõrd vaidluse asjaolud on selged, ei ole mh menetlusökonoomikat arvestades põhjendatud, et Tartus saaksid kokku Tallinnast tulnud advokaadid ja Narva-Jõesuust tulevad pooled, kes kordaksid suuliselt üle määruskaebuses ja vastuses esitatud seisukohad.
6. Maa-amet esitas 27.05.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta TÜ ANALAN määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Täitmata on maa ostueesõigusega erastamise põhieeldus, s.t J. Poska 23 maaüksusel puuduvad ehitised (hooned) MaaRS § 6 lg 3 tähenduses, millele oleks võimalik teenindamiseks vajalikku maad määrata ja mida oleks kaebajal võimalik ostueesõigusega erastada. Tallinna Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-08-1934, et olukorras, kus kunagisest ehitisest alles jäänud vundamendid on niivõrd lagunenud, et need on püsivalt kasutusest välja langenud, saab kohalik omavalitsus teha ainult otsuse lõpetada maa ostueesõigusega erastamise menetlus, mitte aga otsustada uue tähtaja andmist. Kohus on lahendanud asja õigesti, jättes kaebuse läbi vaatamata, sest ka juhul, kui vastuskirjad tühistada, ei saaks vastustaja vastu võtta teistsugust otsust. Samuti kõik järgnevad tähtaja pikendamisest ja eskiisprojekti kooskõlastamisest keeldumisega seonduvad haldusaktid vaidlustataks, mistõttu jätkuks samasisuliste haldusaktide andmine ja nende tühistamise nõudmine kohtu kaudu, mis ei ole otstarbekas ega lahenda maareformi läbiviimise küsimust vaidlusaluse maaüksuse osas lõplikult. Kõneksoleva vundamendi puhul ei ole tegemist ehitisega ehk rajatisega MaaRS § 6 lg 3 tähenduses. Tegemist on olukorraga, kus kaebaja soovib ehitiste korda tegemise sildi all püstitada uued ehitised, mida tõendab 03.03.2015 TÜ Merelähedane arhitekt T. Mägi vahendusel Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kooskõlastamiseks esitatud J. Poska 23 hoonete taastamise eskiisprojekt, millest nähtuvalt kavatsetakse ehitada kaasaegsed majutushooned. 2) Käesoleval juhul on võimalik asi lahendada kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset, millega keelata Narva-Jõesuu Linnavalitsusel kohtuvaidluse ajal J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise otsuse andmine ja J. Poska 23 ehitise vundamentide sundvõõrandamine.
8. Kaebaja taotlus asjas istungi määramiseks jääb asja kiireloomulisust arvestades rahuldamata.

§ 252

lg 1 järgi lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamiseks on esitatud piisaval määral tõendeid ning menetlusosaliste seisukohad on kohtule arusaadaval viisil teatavaks tehtud. Seega puudub vajadus määruskaebuse lahendamiseks istungit pidada. 16. Halduskohus jättis kaebuse tervikuna

§ 151

lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

§ 151

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus leidis, et kaebaja lõppeesmärgiks on vaidlusaluse maaüksuse erastamine, mis ei ole objektiivselt võimalik, kuna puuduvad tõendid, et maaüksusel asuks kaebajale kuuluvaid ehitisi, mis oleks kasvõi lagunenud ja kasutusest 5 väljalangenud (määruse p 7).

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõdemusega selles, et kaebaja lõppeesmärgiks on saavutada vaidlusaluse maaüksuse erastamine. Küll aga on halduskohus ennatlikult asunud kohtuasja eelmenetluse faasis prognoosima kaebaja lõppeesmärgi saavutamise võimalikkust. Käesolevas haldusasjas ei vaielda kaebaja erastamistaotluse võimaliku rahuldamata jätmise üle tulevikus, vaid selle üle, kas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt 22.02.
2. a kirjaga J. Poska 23 eskiisprojekti kooskõlastamata jätmine (tl 46p-47) ning 23.02.
3. a kirjaga J. Poska 23 ehitise kordategemiseks tähtaja pikendamata jätmine (tl 48-49) oli õiguspärane.
4. Ringkonnakohus märgib, et

§ 121

lg 2 p-s 2 märgitud kaebuse tagastamise alus hõlmab vaid kaebuse ilmselge perspektiivituse kitsamas tähenduses ning ebaõige nõudeliigi, mille tagajärjel ei ole esitatud nõuetega võimalik saavutada kaebuse eesmärki

1. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel see, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus võimaldaks tal Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 16.09.
2. a korraldusega nr 343 määratud projekteerimistingimustest (tl 25p-26) lähtudes esitatud J. Poska 23 eskiisprojektis, nimetusega „Narva-Jõesuu linn, J. Poska 23 kinnistul hoonete taastamine. Eskiis“ (tl 28-37), märgitud lahendus pikendatud tähtaja jooksul ehk hiljemalt 01.03.2017 ellu viia ning vältida sellega tähtpäevaks korrastamata ehitiste sundvõõrandamist. Nimetatud eesmärgist lähtudes saab NarvaJõesuu Linnavalitsuse poolt J. Poska 23 eskiisprojekti kooskõlastamata jätmise ning ehitise kordategemiseks tähtaja pikendamata jätmise vaidlustamist eesmärgipäraseks pidada.
3. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu erikogu 26.03.
4. a määrus asjas nr 3-3-4-1-04, p 14 ja seal viidatud lahendid, RKHK 05.02.
5. a otsus asjas nr 3-3-1-3-04, p 12; 25.11.
6. a määrus asjas nr 3317710, p 11). Vaid juhul, kui kaebaja ei nõustu taotluse muutmisega, on kohtul alus kaebus

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et tegemist on haldusaktidega, vaid leiab, et erastamismenetluses on ehitiste kordategemiseks tähtaja pikendamata jätmine ning eskiisprojekti kooskõlastamata jätmine menetlustoimingud. Kuigi tühistamiskaebus ei ole seetõttu lubatav, on kaebajal võimalik oma õigusi menetlustoimingute vaidlustamisega kaitsta, esitades kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kohustamiseks kooskõlastada eskiisprojekt ning pikendada ehitise kordategemise tähtaega. Kohustamisnõude lahendamisel kontrollib kohus ka vaidlustatud toimingute õiguspärasust.

§ 41

lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.

1. Ka leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluste menetlustoimingute (eelkõige ehitise kordategemiseks määratud tähtaja pikendamata jätmise) vaidlustamata jätmine võib kaebaja jaoks kaasa tuua pöördumatud tagajärjed ning lõppeda ehitise sundvõõrandamise ning erastamismenetluse lõpetamisega. MaaRS § 6 lg 31 järgi ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei 1 Merusk, K. Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.
2. Lk
3. 6 või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) § 3
4. lõike punktis 8 sätestatud alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlustoimingute vaidlustamine oli kaebajale tema õiguste kaitseks erastamismenetluses möödapääsmatu.
5. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et keeruka õigusliku küsimuse puhul tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud (vt RKHK
6. 06.
7. a määrus asjas nr 33120-10, p 11; 11.10.
8. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12 ning 23.10.
9. a määrus asjas nr 33129-13, p 19). Ringkonnakohus leiab, et käesolev vaidlus nõuab paljude faktiliste asjaolude ning õiguslike küsimuste põhjalikumat analüüsimist. Seetõttu ei saa menetluse algfaasis kindlalt väita kaebuse üldist perspektiivitust. Vaidluse lahenduskäiku ei määra ringkonnakohtu hinnangul ka ette ära asjaolu, et kaebaja taotleb ehitise taastamist väidetavalt endise majutushoone vundamendile, mille omanikuks on ehitisregistri andmete järgi Eesti Vabariik (ehitisregistri koodid 120707248, 120707328 ja 120707329). Senise kohtupraktika järgi on ehitisregistri andmetel vaid informatiivne tähendus, mistõttu ei saa vaid selliseid andmeid aluseks võttes järeldada, et majutushoone vundamendid kaebajale ei kuulu (vt RKHK 25.11.
10. a määrus asjas nr 33152-15, p 11). Haldusasja materjalide hulgas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et TÜ „Brothers Consulting“ ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vahel 25.08.1993 sõlmitud leping kämpinguhoone võõrandamiseks oleks kohtuotsuse tulemusena või poolte poolt vabatahtlikult tagasi täidetud ning selle tulemusena on TÜ „Brothers Consulting“ poolt ostetud vallasasi kaebaja valdusest välja läinud.
11. Ka ei saa kohtuasja lahendamisel eirata asjaolu, et Tartu Halduskohtu haldusasjas nr 3151621 17.12.2015 jõustunud otsuse tulemusena kehtisid Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt vaidlustatud menetlustoimingute tegemise ajal Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 04.09.
12. a korraldus nr 320, millega määrati J. Poska 23 teenindusmaa ja seal asuvate ehitiste kordategemiseks tähtaeg ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 16.09.
13. a korraldus nr 343, millega määrati J. Poska 23 krundil hoonete taastamise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused. Nimetatud haldusaktid lähtuvad eeldusest, et maaüksusel asunud hoone vundamendid kuuluvad kaebajale ning andsid kaebajale õiguse ehitise taastamiseks. Kaebaja kohustus, ehitada endise kämpingu territooriumile kaasaegne tööstuskaupade pood kaasaegse kuurortteenindusega, tulenes ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ning kaebaja õiguseellase TÜ „Brothers Consulting“ vahel 25.08.1993 sõlmitud lepingust (tl 14). Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et ta ise lammutas varasemad J. Poska 23 maaüksusel asuvad hooned. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et lepinguga võetud kohustuse, ehitada maaüksusele kaasaegne tööstuskaupade pood, ainus täitmise viis saigi seisneda senise kämpinguhoone lammutamises. Kuigi täpselt teadmata on lammutamise eesmärk ja asjaolu, kas see lammutamiseks oli õiguslik alus, eristub käesolev haldusasi nendest haldusasjadest, kus isikud on nö peenraha eest omandanud elamu vundamendid otsese eesmärgiga selle juurde maad erastada. Varasemate haldusaktide kehtivuse korral pidi Narva-Jõesuu Linnavalitsus neist juhinduma ka vaidlustatud menetlustoimingute tegemisel. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on kaebuse ennatlikult

§ 151lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätnud.

Võttes arvesse nii vaidlusküsimuse komplekssust ja keerukust kui ka kaebuse läbi 7 vaatamata jätmise mõju kaebaja õigustele, tuleb halduskohtu määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise osas (määruse p 2) tühistada. 23. Ringkonnakohus leiab ka seda, et halduskohtu määrus tuleb tühistada esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise osas (määruse p 1) ning teha vastavas osas uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. 24.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebaja taotleb, et kohus keelaks Narva-Jõesuu Linnavalitsusel kohtuvaidluse ajal J. Poska 23 maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise otsuse andmise, ehitiste sundvõõrandamiseks vajalike toimingute tegemise ja haldusakti andmise. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine toob suure tõenäosusega kaasa olukorra, kus kaebajal tuleb tulevikus pöörduda kohtu poole täiendavate haldusaktide tühistamise nõuetega. Kui vastustaja asub korraldama edasisi toiminguid oma eesmärkide saavutamiseks (s.o J. Poska 23 ehitise sundvõõrandamine ja maa munitsipaliseerimine), siis toob see kaebaja jaoks kaasa pöördumatud õiguslikud tagajärjed ja otsese varalise kahju. 25. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga. Esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamata jätmisel kaotaks kaebaja veel enne kohtuvaidluse lõppu tema poolt ostetud ehitise taastamise ja selle juurde maa erastamise võimaluse, mis muudaks kaebaja lõplikku eesmärki silmas pidades ka praeguse vaidluse kohtus olenemata selle tulemusest perspektiivituks. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Käesolevas asjas on puudutatud isikuteks nii Eesti Vabariik kui ka kohalik omavalitsus. Nimelt on Maa-amet keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena taotlenud vaidlusaluse maatüki MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi maareservina riigi omandisse jätmist. Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei ole oma arvamuses sellega nõustunud, kuna Narva-Jõesuu Linnavolikogu on otsustanud taotleda maatükki munitsipaalomandisse. Ringkonnakohus on seisukohal, et status quo säilimine kohtuvaidluse ajaks ei tohiks kahjustada ühegi puudutatud osapoole huve. Kuigi Narva-Jõesuu Linnavolikogu 03.10.2012. a otsusega nr 120 on kehtestatud Narva-Jõesuu linna keskosa detailplaneering, mis puudutab ka ehitusõigust J. Poska tn 23 maaüksusel, puuduvad tõendid selle kohta, et detailplaneeringu kohene ellu viimata jätmine võiks oluliselt kahjustada avalikku huvi või muude isikute õigusi. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja huvi tema poolt ostetud ehitise taastamiseks ning selle juurde maa erastamiseks kaalub käesoleval juhul üles teiste menetlusosaliste võimalikud maatükiga seotud huvid. 26.

§ 109

lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust lõpetavat määrust ega lõplikku otsust, siis ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid (

§ 109lg 2).

8 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel