← Eesti

4-15-7694/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. august 2016, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-7694 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Väärteoasi Rainis Tammiksaar KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. mai 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Advokaat Silver Reinsaar riigi õigusabi korras Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur. Esindaja Key Paju Menetlusalune isik Rainis Tammiksaar (isikukood: 39108215210). Viibimiskoht Viru Vangla, Ülesõidu 1, Ida- Virumaa. Varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, väärteokorras 8 korda RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  4. mai
  5. a otsus ning saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
  6. Apellatsioon rahuldada.
  7. Määrata Advokaadibüroo Clarus OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Rainis Tammiksaarele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 (sada nelikümmend neli) eurot, sh käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot.
  8. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Viru Maakohus arutas Rainis Tammiksaare süüdistust KarS § 218 lg 1 järgi. 1.1 Väärteoasjas nr 2590,15,02111 koostatud väärteoprotokolli AB1411278 kohaselt viibis R. Tammiksaar
  10. märtsil 2015 kell 14:39 Lääne-Virumaal Kunda linnas XXX ja ostis soov.ee kaudu R.K. ilt mobiiltelefoni koos tahvelarvutiga Asus Padfone (koos tarvikutega) ning jättis kauba ja saatekulu eest tasumata kokku summa 154 eurot (kauba väärtus 150 eurot, saatekulu 4 eurot). Menetlusalune isik rikkus KarS § 209 lg-t
  11. Väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi. 1.2 Väärteoasjas nr 2670,15,002818 koostatud väärteoprotokolli AB1411279 kohaselt R. Tammiksaar
  12. aprillil 2015 Lääne-Virumaal Kunda linnas XXX lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse pakkudes internetipangas okidoki.ee (kasutajanimi Oakmont) televiisorit Thompson 46 kavatsemata tegelikult televiisorit üle anda. Vastavalt kokkuleppele kandis C.T. 50 eurot+ saatekulu 15 eurot R. Tammiksaare isa R.T. e pangakontole EE962200001101690127, ent kaupa ta ei saanud ja raha talle ei tagastatud. Menetlusalune isik rikkus KarS § 209 lg-t 1 ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi.
  13. Viru Maakohtu
  14. mai 2016 otsusega tunnistati R. Tammiksaar süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning teda karistati 15-päevase arestiga. Arest kuulub ärakandmisele koheselt peale Viru Maakohtu
  15. augusti 2015 otsusega nr 4-15-4129 mõistetud aresti ärakandmist.
  16. Kohus luges R. Tammiksaare süü tõendatuks ja mõistis karistuse alljärnevatel põhjendustel. 3.1
  17. märtsi 2015 episood. R. Tammiksaar on andnud ütlusi, mida kohus pidas ebausaldusväärseteks ja teiste tõenditega vastuolus olevateks. R.K. a ütlused avaldati VTMS § 99 lg 8 alusel. Ka e-kirjavahetusest R.K. aga nähtub üheselt, et R. Tammiksaare sõnade kohaselt oli tal raha olemas, et kauba eest koheselt peale kätte saamist tasuda. Kohtus andis R. Tammiksaar ütlusi, et neil oli R.K. aga kokkulepe, et ta tasub hiljem, millega R.K. k oli nõus. See olevat kirjas Facebooki kirjavahetuses. Kohtus avaldatud e-kirjavahetusest ega Facebooki vestlusest R. Tammiksaare ja R.K. a vahel sellist kokkulepet aga ei ilmne. 3.2
  18. aprilli 2015 episood. Kohus luges süüteo objektiivse koosseisu tõendatuks tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja tunnistaja C.T. avaldusega. R. Tammiksaare ütlused luges kohus ebausaldusväärseteks ja teiste tõenditega vastuolus olevateks, samuti on need vastuolus R. Tammiksaare enda kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt kuulus televiisor hoopis I.L. ile, kes soovis seda müüa ning lasta ülekande teha R. Tammiksaare isa kontole. Kohtus aga kinnitas R. Tammiksaar, et televiisor ei olnud I.L. i oma, vaid tema oma. 3.3 Subjektiivsest küljest iseloomustab mõlemat tegu otsene tahtlus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.4 Karistust mõistes arvestas kohus, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Menetlusalusel isikul on 8 kehtivat väärteokaristust. Teda on kolmel korral karistatud KarS § 218 lg 1 järgi. Kuna varasemad karistused ei ole avaldanud isikule eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Menetlusalust isikut tuleb karistada karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva aresti.
  19. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Tammiksaare kaitsja S. Reinsaar, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu
  20. mai 2016 otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. 4.1 Menetlusõiguse olulised rikkumised (VTMS § 150 lg 2) 4.1.1 Kohtuistungi korraldamine videokonverentsi teel. VTMS ei näe ette võimalust korraldada isiku osavõttu asja sisulisest arutamisest KrMS § 69 sätestatud tehnilise lahenduse abil. Kriminaalmenetluses saab kohus diskretsiooni alusel pidada 2 kohtuistungeid videokonverentsi vormis vaid teatud erandlikel juhtudel. Üldmenetluses on see võimalik vaid süüdistatava nõusolekul. Ausaks ei saa pidada menetlust, kus isik menetluse kestel vahetult kohtu ees ei viibi. Üksnes asjaolu, et menetlusaluse isiku toimetamine kohtuistungile on raskendatud, ei ole piisav, et arutada asja videokonverentsi teel. VTMS
  21. ptk normid ei võimalda arutada väärteoasja videokonverentsi teel. Seega rikkus maakohus menetlusõiguse norme, tagades menetlusaluse isiku osavõtu menetlusest vaid videokonverentsi vahendusel. Isegi juhul, kui kohaldada antud küsimuses kriminaalmenetluses norme, tulnuks üldmenetluses küsida videokonverentsi kohaldamiseks nõusolekut R. Tammiksaarelt. Lihtmenetluse sätteid kohus aga kohaldada ei saanud. Kuivõrd R. Tammiksaare osavõttu väärteoasja kohtulikust menetlusest ei tagatud KrMS § 269 lg 2 p-s 4 sätestatud korras, on sisuliselt tegemist olukorraga, kus isik ei viibinud oma kohtuasja arutamise juures. Tegemist on VTMS § 150 lg 2 rikkumisega, mis tõi endaga kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse. 4.1.2 Kohus avaldas väärteomenetluse õigust oluliselt rikkudes kohtuvälises menetluses antud tunnistajate ütlused. R. Tammiksaare süü tuvastamisel tugines kohus kahe tunnistaja – C.T. ja R.K. a ütlustele, avaldades nende kohtuvälises menetluses antud ütlused. R.K. k ei ilmunud istungile seoses tööülesannete täitmisega, C.T. ilmumata jätmise põhjuseid kohus ei hinnanud, kuivõrd need ei olnud talle teada. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega (vt ka RKKKo 3-1-155-10, p 15 ja 3-1-1-55-15, p 6). 4.1.3 Kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse tunnistaja I.L. i ülekuulamiseks. Kohus ei viidanud seejuures ühelegi seaduses sätestatud alusele. Kohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet. Võistlevast menetlusest ei saa olla juttu olukorras, kus ühel menetluspoolel ei ole võimalik esitada enda väiteid kinnitavaid tõendeid. Tunnistaja ülekuulamine annaks vastuse küsimusele, kas R. Tammiksaare ütlused selle kohta, et televiisor purunes vahetult enne saatmist, peab paika. 4.1.4 Vead tõendite hindamisel. Maakohus on järeldanud R.K. a ja R. Tammiksaare vahelisest Facebooki vestlusest, et R. Tammiksaar pani R.K. a suhtes toime pettusliku teo. Tegelikkuses ilmneb nimetatud kirjavahetusest, et pooltel oli hilisema tasumise kohta kokkulepe. Selliselt on jäänud tõendamata KarS § 209 subjektiivse külje obligatoorne eeldus – varalise kasu saamise eesmärk. Millistest tõenditest ning kuidas ilmneb, et R. Tammiksaarel ei olnudki plaanis telefoni eest reaalselt tasuda, jääb otsuse põhjalt arusaamatuks. Maakohus on üksnes loetlenud tõendeid ning nentinud, et R. Tammiksaare ütlused on nendega vastuolus. R. Tammiksaare ütluste ebausaldusväärsusest on tehtud järeldus, et ta pani toime etteheidetavad teod. Tegelikkuses tuleb tekkinud olukord lugeda võrdseks olukorraga, kus R. Tammiksaar oleks ütluste andmisest nii kohtus kui kohtueelses menetluses keeldunud. Sellises olukorras ja üksnes Facebooki vestluse pinnalt ei oleks tema süüdimõistmine KarS § 209 lg 1 järgi võimalikuks osutunud.
  22. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus esitada kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
  23. augustini
  25. Kirjalikus seisukohas leiab kohtuväline menetleja, et Viru Maakohtu poolt määratud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Reaalse aresti kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
  26. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt.
  27. Viru Maakohus arutas R. Tammiksaarele esitatud süüdistust KarS § 218 lg 1 järgi. Viru Maakohtu kohtuistungile olid tunnistajana kutsutud tunnistajad C.T. ja R.K. . Viimane esitas maakohtule kirjaliku teate, mille kohaselt viibis ta kohtuistungi toimumise ajal motokoolitajate spetsiifikakursustel, mille läbimine on tema kutsekvalifikatsiooni eelduseks ning sisuliselt puudub tal võimalus koolitusest loobuda (II kd, lk 64). C.T. sai kohtukutse kätte (protokoll, lk 77), ent toimikus puuduvad tõendid, miks tunnistaja ei ole ilmunud asja arutamisele. Kohus avaldas
  28. mail 2016 toimunud kohtuistungil nimetatud tunnistajate poolt kohtueelses menetluses avaldatud ütlused VTMS § 99 lg 8 alusel ning tunnistas R. Tammiksaare talle esitatud süüdistuses süüdi.
  29. Kaitsja leiab, et aset on leidnud väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine ja seda kolmel põhjusel: 1) väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuistungi korraldamist videokonverentsi teel; 2) menetlusnorme rikkudes avaldati tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused; 3) ühelegi sättele viitamata jäeti rahuldamata kaitsja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks.
  30. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt välja toodud rikkumised on kogumis käsitletavad olulise rikkumisena, mis tingib asja uueks arutamiseks saatmise teises kohtukoosseisus. 10.1 Väärteomenetluse seadustik ei näe ette korraldada menetlusaluse isiku osavõttu asja sisulisest arutamisest KrMS § 69 sätestatud tehnilise lahenduse abil. Õiguskirjanduses on küll mööndud, et sellise muudatuse võiks sarnaselt KrMS § 269 sisse viia ka väärteomenetluse seadustikku, mis võimaldaks mh erandlikult arutada asja ka menetlusaluse isiku osavõtuta KrMS § 269 lg-s 2 toodud asjaolude korral (Väärteomenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, lk 142). Samas eeldab ka KrMS § 269 lg 2 p-s 4 sätestatud erandlik võimalus arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta seda, et tema kohtusse toimetamine on raskendatud ja süüdistatav on nõustunud kohtulikust arutamisest osavõtuga audiovisuaalses vormis vastavalt KrMS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatule. Tegemist on siiski erandliku võimalusega, mis tuleb kõne alla eelkõige juhtumitel, mil isik viibib näiteks Eestis kinnipidamisasutuses, kuid tema tervislik seisund ei võimalda transporti või kannab karistust välisriigi kinnipidamisasutuses. Praegusel juhul ei nähtu asjast, et R. Tammiksaarelt oleks küsitud nõusolekut tema kohtulikust arutamisest osavõtuga audiovisuaalses vormis või et tema kohtusse toimetamine oleks olnud raskendatud. 10.2 Õigustatud on ka kaitsja märkused kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamise osas. Kohus on vaatamata kaitsja protestile avaldanud tunnistajate ütlused VTMS § 99 lg 8 alusel. Kõrgema kohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et VTMS § 99 lg 8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada, kuid see on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS § 291 (vt RKKKo nr 3-1-1-74-07, p 5.1, 3-1-174-08, p 8). Õigus tunnistajat küsitleda on vajalik nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks kui ka ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-107-04, p 7). Tunnistaja poolt kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamiseks ei ole seega piisav üksnes VTMS § 99 lg-s 8 toodu, et tunnistaja pole ilmunud, ilma et välja oleks selgitatud ilmumata jätmise põhjus. Praegusel juhul on maakohus tunnistaja R.K. osas möönnud, et viimane ei saa tööülesannete tõttu ilmuda. Kas kohus pidas seda põhjust mõjuvaks, kohtuistungi protokollist ega kohtuotsusest ei selgu. C.T. osas puuduvad toimikus tõendid kohtusse ilmumata jäämise põhjuste kohta. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras tunnistajate ütluste avaldamine rikkus menetlusaluse isiku kaitseõigust ning jättis ta ilma võimalusest kontrollida tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kuivõrd maakohus tugines menetlusaluse isiku süüditunnistamisel peaasjalikult tunnistajate kohtuvälises menetluses 4 antud ütlustele, mõjutas see ka kohtuotsuse tegemist ning võis tuua kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. 10.3 Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse väärteoasja uueks arutamiseks saatmisest teises kohtukoosseisus, ei võta II astme kohus ise seisukohta tõendite hindamise ega kaitsja taotluse osas kuulata tunnistajana üle I.L. .
  31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 147 lg 2 p-st 1 ja § 148 p-st 3 ja § 150 lg-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  32. mai
  33. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Apellatsioon tuleb rahuldada.
  34. Kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt on riigi õigusabi andmisele kulunud aega 3 tundi kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks. S. Reinsaar taotleb tehtud töö eest 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ning § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
  35. septembri
  36. a otsusega kinnitatud korra p-dest 2 ning 33 rahuldada. Kuna käesoleva määrusega maakohtu otsus tühistatakse ja väärteoasi saadetakse uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus, tuleb see menetluskulu VTMS § 38 lg 1 ning KrMS § 185 lg 1 kohaselt jätta riigi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.