← Eesti

1-15-4453/18

Obsah (9)§ 121§ 136§ 25§ 184§ 64§ 65§ 16§ 5§ 45

1-15-4453 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2015. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kriminaalasja number 1-15-4453 Kriminaal

§ 121järgi (alates 01.01.2015.

a

§ 121

lg 1) üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Kaire Kuznetsov Prokurör Süüdistatav Aro Siinmaa Heigo Maimjärv Isikukood: XXXX; kannab Tartu Vanglas karistust Kriminaalmenetluse korras karistatud: 1) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 02.11.

  1. a otsusega KrK § 100 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega; 2) Harju Maakohtu 30.11.
  2. a määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.
  3. a määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Heigo Maimjärve suhtes tehtud Hispaania Kuningriigi Malaga Provintsikohtu 12.05.
  4. a otsuse täitmine. Heigo Maimjärve süüteod kvalifitseeriti

§ 136

lg 1 järgi ja karistati 5-aastase vangistusega,

§ 25

lg 2 - § 114 p 1 järgi ja karistati 9-aastase vangistusega,

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistati 3 aasta ja 1-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 kohaselt mõisteti lõplikuks karistuseks 17 aastat ja 1 kuu vangistust.

Heigo Maimjärv viibis 10.03.

  1. a kuni 03.03.
  2. a Eesti Vabariigis seoses Eesti Vabariigile loovutamisega, mistõttu jäi Hispaania kohtuotsuse järgi kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 5 kuud ja 3 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti Heigo Maimjärvele liitkaristuseks 20 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus 07.08.2004. a. Kaitsja Adv. Marko Paabumets (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311-315, kohus otsustas: süüdi tunnistada Heigo Maimjärv

§ 121(alates 01.01.2015.

a

§ 121

lg 1) järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.11.2012.

a ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.

  1. a määrustega moodustatud liitkaristuse ära kandmata osa, s.o 8 (kaheksa) aastat 7 (seitse) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust (16.12.
  2. a seisuga), võrra ja mõista Heigo Maimjärvele liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.12.
  3. a. Asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed CD plaat Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestustega jätta otsuse jõustumisel kriminaalasja juurde toimikusse. Asitõenditena vaadeldud kaks panni otsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulude hüvitamine Välja mõista Heigo Maimjärvelt 900.- eurot (üheksasada eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga
  4. Menetluskulu tasuda ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-15-4453 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna teatavakstegemisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav alates 13.01.
  5. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Heigo Maimjärv, olles kinnipeetavana Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ründas 30.08.
  6. a kella 19.26 ajal Tartu Vangla E-9 osakonna köögiruumis kaaskinnipeetav F.O.N., lüües teda korduvalt käega ja panniga pea piirkonda, ühe korra tooliga ja ühe korra panni varrega kehasse, ühe korra jalaga reie piirkonda ning pigistas kõrist. Kirjeldatud tegevusega tekitas Heigo Maimjärv F.O.N. füüsilist valu ning tervisekahjustuse- muhu vasaku kõrva taha ning vasaku õla ja külje valulikkuse. 2

(8)Seega pani Heigo Maimjärv toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise (alates 01.01.2015. a on selline tegu kvalifitseeritav

§ 121lg 1 järgi).

II Kohtuistungil esitatud tõendid ja nende ülevaade Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et talle on süüdistus arusaadav. Ta ei tunnista end süüdi. Süüdistatava kaitsja toetas oma kaitsealuse seisukohta. Esitatud tõendid, tunnistajate ütlused ja videomaterjal, ei kajasta kaitsja hinnangul Heigo Maimjärve käitumise koosseisu täielikult, kuivõrd need tõendid ei anna võimalust tuvastada ei kannatanu üleelamisi, valuaistinguid ega kehavigastusi. Süüdistusel lasub kohustus tõendada objektiivset külge, milleks on muhu olemasolu kõrva taga ja selle seos süüdistatava käitumisega. Samuti tuleb tõendada, milline löök kuhu tabas ja kelle poolt oli see tehtud. Tegemist oli kahe isiku vahel toimunud konfliktiga, rüselusega, kus võib-olla lendasid pannid ja muud esemed, kannatanu kinnihoidmises osales ka teisi isikuid. See kõik annab aluse kahtluste tõusetumisele võimalike kehavigastuste tekkimisel ja valuaistingute tunnetamisel. Lisaks istungil vastu võetud, avaldatud ja uuritud kirjalikele dokumentidele andsid istungil ütlusi tunnistajad A.K., M.K., J.L. ja süüdistatav Heigo Maimjärv. III Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud, kohtu seisukoht ja põhjendused süü tõendatuse osas Kohus, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et Heigo Maimjärve süüdistus

§ 121

järgi on tõendatud.

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 30.08.

  1. a viibisid nii Heigo Maimjärv kui ka F.O. N. kinnipeetavatena Tartu Vanglas. Kella 19.26 ajal olid mõlemad Tartu Vangla köögis, kus nende vahel toimus intsident. Intsidendi toimumist nimetatud kuupäeval kinnitavad tunnistajad A.K., M.K.a, J.L. kui ka süüdistatav. Vaidlus on, kas Heigo Maimjärv ründas 30.08.
  2. a F.O.N. või ründas viimane Heigo Maimjärve, mistõttu oli süüdistatav hädakaitseseisundis, s.t pidi tõrjuma F.O.N. poolt tema vastu sunnatud rünnet. Süüdistatav Heigo Maimjärve kaitsetees on, et tema nimetatud kuupäeval F.O.N. ei rünnanud, vaid pidi ise ennast viimase ründe vastu kaitsma. Tema ja F.O.N. vahel tekkis 30.08.
  3. a vangla köögiruumis konflikt, kui Heigo Maimjärv süüa tegi. Enne söögitegemise lõpetamist tuli Heigo Maimjärve juurde F.O.N. toakaaslane, kes tõstis Heigo Maimjärve taldriku kaugemale. Taldriku võtmise käigus puutus Heigo Maimjärv vastu F.O.N. õlga, mis väidetavalt viimasele ei meeldinud, mistõttu ta hakkas Heigo Maimjärve sõimama. Heigo Maimjärv ei teinud sellest välja ja F.O.N. lõi teda küünarnukiga. Küünarnukk tabas Heigo Maimjärve külge, see oli valus. Heigo Maimjärv tajus seda kui lööki. Heigo Maimjärv reageeris, lükates F.O.N. eemale, millele järgnes käsikähmlus nagu videolt näha. Nii Heigo 3

(8)Maimjärv kui ka F.O.N. vehkisid niisama, ei saanud pihtagi. Suunatud lööke ei olnud. Nad rabasid rohkem särkidest, F.O.N. rabas temal särgi seljas puruks. Heigo Maimjärv ei mäleta, kas tema võttis endal särgi seljast või tegi seda F.O.N., aga ta võttis endal plätud ja sokid jalast ära enda kaitsmiseks, kuna tal on eelnevalt olnud halbu kogemusi vangla kaklustes: teda on kaks korda pussitatud just libeduse tõttu. F.O.N. kasutas konflikti alguses ja selle ajal Heigo Maimjärve suhtes ebatsensuurseid sõnu, vängeid väljendeid, millest Heigo Maimjärv, hoolimata, et need teda solvasid, välja ei teinud. Uuesti ajendas konflikti tekkimist F.O.N. pidev nö peale tungimine või vähemalt selline mulje jäi Heigo Maimjärvele. F.O.N. käed käisid, tema pidev sõim ja vehklemine Heigo Maimjärve suhtes lakkasid alles teiste valvurite tulemisel. Edasise konflikti puhul oli adrenaliin juba üleval, Heigo Maimjärv ise oli hirmul. Ta tõlgendas F.O.N. näo ette vehkima tulemist kui rünnakut tema suhtes. Esimesel korral tahtis Heigo Maimjärv panni vastu maad lüüa, et F.O.N. eemale läheks, tahtis teda ehmatada. Teisel korral oli tal juba endal paanika, kuna tal on olnud traagilisi situatsioone. Hirm tegi oma töö. Teisel korral ta enam ei mõelnud, tal oli vaja F.O.N. eemale saada, kuna valvurid ja mitte keegi ei aidanud ning F.O.N. jätkas oma tegevust. F.O.N. ei saanud panniga pihta, tal ei olnud mingeid vigastusi. Teine pann oli kuum, kas esimene oli, seda Heigo Maimjärv ei mäleta. Tema ei üritanud panniga F.O.N. lüüa, eesmärk oli viimane eemale saada. See ei olnud suunatud löök, sest kui oleks olnud suunatud, oleks ta pihta saanud. Silmaga nähtavad vigastused olid Heigo Maimjärvel endal: kõhul olid põletusarmid pannist ja väikse näpu luu oli. Ta viidi meditsiiniosakonda, kuid ta ei tea, kas F.O.N. viidi. Ta teab, et tema viidi ära ning F.O.N. jäeti kööki. Teda ei viidud ära mitte seetõttu, et ta oleks vigastuste üle kaevanud, vaid seetõttu, et valvuril on kohustus kõik osapooled kohe ära viia. Teine valvur oleks pidanud F.O.N. ära viima, ta ei tea, miks ei viidud. Heigo Maimjärve arvates oli F.O.N. priviligeeritud ja tema oli F.O.N. konfliktsest käitumisest teadlik. Heigo Maimjärve hinnangul toimus rünne tema vastu, tema ei olnud seda kuidagi ära teeninud, tema tegi vaid süüa. Tema tegutses hädakaitses. Tema ainuke eesmärk oli F.O.N.st lahti saada: videost on ju näha, kuidas F.O.N. talle kogu aeg järele kõndis, tema aga läks mitu korda kraanikausi juurde tagasi. Intsidendi järel seletas F.O.N. valvurile, et Heigo Maimjärv oli teda rünnanud. Tema ise ei püüdnud valvurile midagi selgeks teha, kuna tema käest ei küsitud midagi. Ta ei palunud valvurile F.O.N. eemaldada, palus aga valvuri kuuldes mitu korda F.O.N. ära lõpetada. Tema ise proovis ka igati ära lõpetada, videos on ka ju näha, et ta kõnnib mitu korda eemale. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas vähese usaldusväärsuse tõttu tõendina kasutatavad süüdistatav Heigo Maimjärve ütlused. Tema põhjendused on ennastõigustavad ja pigem antud võimalikust karistusest pääsemiseks. Heigo Maimjärve ütlused on ümber lükatud tunnistajate ütlustega ja muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistajad M.K., J.L. ja A.K. kinnitasid, et 30.08.2013. a toimus Heigo Maimjärve ja F.O.N. vahel konflikt. M.K. sõnul oli esiteks Heigo Maimjärve ja F.O.N. vahel nügimine ja siis läks rusikatega kakluseks. Esimene puudutus oli F. poolt. F.O.N. sai ka Heigo Maimjärve löögist pihta, tema aga ei tea, kas F.O.N. sai haiget, kui pihta sai. J.L. ütlused annavad tekkinud konfliktile teise mõõtme ning selgitavad M.K. ütlusi. J.L. selgituse kohaselt oli ründajaks F.O.N., Heigo Maimjärv taganes. Ründamine seisnes F.O.N. poolt kätega vehkimises, ta läks nagu Heigole peale. J.L. ei kahelnud, et ründaja on F.O.N., kuna teadis, et ta on vanglas teisi rünnanud ja asju loopinud. Sellest teadmisest lähtudes läks J.L. vahele: hoidis F.O.N. kinni, oli temaga pikali maas. Pikali maas olemise ajal lõi Heigo Maimjärv panniga, üks löök tabas J.L. ja teine F.O.N.. J.L. arvates tahtis Heigo Maimjärv lüüa F.O.N., mitte teda. Pärast panniga vastu pead saamist ei teinud F.O.N. midagi. J.L. ütlustest võib järeldada, et F.O.N. ei teinud midagi, kuna alumiiniumist pann ei kaalugi midagi, on nagu taldrik. 4
(8)Sündmuse videosalvestiselt ja selle alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (lk 51-81) nähtub, et 30.08.
  1. a kella 19.26 ajal toimus esimene füüsiline kontakt, kui Heigo Maimjärv ründas F.O.N., lüües talle enda parema käega ühel korral pea piirkonda. Edasi haarab Heigo Maimjärv F.O.N. kõrist ja tõukab teda eemale. Sündmuse kulgu vaadates ei ole kahtlust, et ründajaks, agressiivseks pooleks on Heigo Maimjärv, kes üritab F.O.N. igati rünnata, lüües nii kätega (s.h rusikaga) viimast pea piirkonda, pigistades kõrist kui ka üritades panniga F.O.N. lüüa. Peale selle on näha, kuidas konflikti lõpupoole lööb Heigo Maimjärv F.O.N. jalaga reie piirkonda, ründab teda tooliga ja lööb panniga pea piirkonda. Pärast A.K. teistkordset sisenemist köögiruumi lööb Heigo Maimjärv eelnevalt pliidilt võetud panniga F.O.N. pea piirkonda, mille tulemusel jääb praepanni käepide (vars) Heigo Maimjärvele kätte. A.K. üritab Heigo Maimjärve takistada, lükkab teda eemale, Heigo Maimjärv aga üritab liikuda F.O.N. poole. Lõpuks see õnnestub, mille järel lööb Heigo Maimjärv F.O.N. varasema löögi tagajärjel kätte jäänud praepanni varrega kehasse. M.K. ja J.L. märkisid, et pidasid ründajaks F.O.N.. Sündmuse salvestiselt on näha, et kannatanu vehib kätega, võtab Heigo Maimjärvest kinni, kuid kohtu hinnangul on sündmust objektiivselt kõrvalt vaadates, ilma isikliku puutumuseta ning ilma äreva õhkkonnata võimalik üheselt järeldada, et F.O.N. ei olnud ründavaks pooleks. Ründaja oli Heigo Maimjärv. Kannatanu kätega vehkimine ja Heigo Maimjärvest kinni hoidmine on objektiivselt käsitletav ainult kui kaitsetegevus: kannatanu üritab pareerida Heigo Maimjärve poolt tehtavaid lööke, üritab ennast kaitsta. Jaatanud võimalust, et tunnistajad pidasid F.O.N. kaitsetegevust ekslikult ründeks, märgib kohus, et ei pea tunnistajate M.K. ja J.L. ütlusi ebausaldusväärseteks, kuivõrd muus osas on need kooskõlas teiste tõenditega. Eelnevalt tuvastatut, et konflikti initsiaatoriks ja ründavaks pooleks oli Heigo Maimjärv, kinnitavad ka 30.08.
  2. a Tartu Vanglas valvurina töötanud A.K. ütlused. Tema nägi juhuslikult valvekaamerast, et toimub mingi liikumine, kinnipeetavad vaatavad kuskile, mistõttu läks kontrollima, mis toimub. Sektorisse minnes oli ta üksinda, vaatas, et F.O.N. oli köögiruumis, ta oli ärritunud ja hakkas talle inglise keeles seletama. F.O.N. ütles kas push me või punch me või midagi taolist. F.O.N. püüdis talle selgitada ja ta sai esialgu aru, et Heigo Maimjärv tõukas F.O.N.. A.K. otsustas teavitada peavalvet, kuid see jäi poolikuks, sest kui ta ära pööras ja trellide juurde läks kuulis ta, et selja taga algas melu peale, mingi liikumine ja möll. Ta vaatas tagasi ja vajutas kohe häirenuppu, sest nägi, kuidas Heigo Maimjärv läheb F.O.N. kallale. Mingil hetkel oli Heigo Maimjärvel pann käes ja toimus panniga löömine. Heigo Maimjärv üritas F.O.N. panniga lüüa. A.K. üritas seda ära hoida, aga see ei õnnestunud. Heigo Maimjärvelt oli ilmne kallaletungisoov F.O.N.. A.K. mäletab, et pann oli kergelt lapikuks löödud. Heigo Maimjärv andis F.O.N. panniga ja pann kukkus pärast maha. Hiljem sai ta aru, et löömine oli toimunud ka varem. Löömise momenti ja seda, kuidas see toimus, ta ei näinud. Käiku läks deformeerunud pann, A.K. veel imestas, et see oli inimese pihta lapikuks löödud. Esimest korda sektorisse minnes, kui F.O.N. A.K. midagi inglise keeles seletama hakkas, hindas A.K. F.O.N. välimust: midagi näha ei olnud, aga F.O.N. oli väga erutunud. Midagi pidi olema toimunud, kas ähvardatud, tõugatud, löödud või mida iganes. A.K. sai aru, et Heigo Maimjärvel ja F.O.N. oli omavahel arusaamatus. Füüsilise konflikti tekitaja oli Heigo Maimjärv, asi lähtus tema tegevusest, ta tahtis teisele isikule kallale minna. F.O.N. oli veidike hirmunud, mitte oluliselt, et oleks närvivapustuse saanud, kuid piisavalt, et midagi oli toimunud. Teisel korral söögiruumi tulles hoiti Heigo Maimjärve teise kinnipeetava poolt kinni. Sellest, kui keegi hoiab kedagi kinni, saab aru, et keegi tahab kedagi rünnata. F.O.N. oli eemal. Ta ei mäleta, kuhu täpselt ja mis kehaosa vastu panniga löödi, ta ei näinud seda, see toimus sekundi murdosa jooksul, keegi tuli vahele. Heigo Maimjärv lõi panniga F.O.N. suunas, tema pihta. Pärast intsidenti verd ei olnud näha. Silmnähtavaid vigastusi ta ka ei näinud. 5
(8)Süüdistatav märkis, et tal olid kõhul pärast intsidendist põletusarmid pannist ja probleem väikse näpu luuga. Tema tolleaegse kambrikaaslase J.L. mäletamist mööda Heigo Maimjärvel pärast konflikti mingeid kaebusi ega vigastusi ei olnud. See kinnitab veelkordselt Heigo Maimjärve ütluste ebausaldusväärsusust, kuivõrd ta üritab oma osa konfliktis minimeerida, näidates end kui kannatanut. Seda enam, et kui Heigo Maimjärv oleks konfliktis saanud kannatada, sealhulgas saanud põletushaavu, oleks igati loogiline, et ta pöördub nende kaebustega abi saamiseks meditsiiniosakonna poole. Seda Heigo Maimjärv teinud ei ole. F.O.N. osas, vastupidiselt Heigo Maimjärvele, on olemas ettekanne nr 2865-B ja väljavõte tervisekaardist (lk 35-37). Neist nähtuvalt on 30.08.
  1. a kella 19.45 ajal (19 minutit pärast esimest füüsilist kontakti) tehtud väljakutse F.O.N. juurde vigastuste fikseerimiseks. Objektiivseks leiuks on olnud vasaku kõrva taga olev muhk ning F.O.N. ise näitas, et tal valutab vasak õlg ja vasak külg. Raviks on määratud ühekordselt Diclophenac 100 mg. Kohtul puudub kahtlus, et nimetatud F.O.N. fikseeritud vigastused tekkisid just Heigo Maimjärve poolt läbiviidud ründe käigus. Ründe läbiviimisel kasutas Heigo Maimjärv kannatanu suhtes lühikese ajavahemiku jooksul erinevaid ründetaktikaid, intensiivset vägivalda. Sellist järeldust kinnitab nii videosalvestis, tunnistajate ütlused kui ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk 30-34), kus on vaadeldud rünnaku käigus kasutatud kahte panni: nii käepidemega panni kui ka ründe käigus käepideme kaotanud ja deformeerunud panni. Eeltoodu alusel tegi kohus, tuginedes tunnistajate ütlustele, 22.01.
  2. a ja 21.01.
  3. a asitõendi vaatlusprotokollile kui ka F.O.N. terviseseisundit, temal esinenud vigastusi kajastavatele dokumentidele, kindlaks, et Heigo Maimjärv ründas kinnipeetavana Tartu Vanglas viibides 30.08.
  4. a kella 19.26 ajal köögiruumis kaaskinnipeetav F.O.N.. Ründe käigus lõi ta kannatanut korduvalt käega ja panniga pea piirkonda, ühe korra tooliga ja ühe korra panni varrega kehasse, ühe korra jalaga reie piirkonda ning pigistas kõrist. Oma tegevusega tekitas ta kannatanule tervisekahjustusena muhu vasaku kõrva taha ning füüsilist valu, kuna kannatanu on koheselt pärast sündmuse toimumist kaevanud vasaku õla ja külje valulikkuse üle. Heigo Maimjärv realiseeris

121 koosseisu. Subjektiivsest küljest pani Heigo Maimjärv

§ 121

järgi sätestatud kuriteo toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõistes.

§ 16

lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Heigo Maimjärv alustas F.O.N. vastu suunatud rünnakut, lõi teda korduvalt käega ja panniga pea piirkonda, lisaks lõi ka tooliga ja ühe korra panni varrega kehasse ning jalaga reie piirkonda ja pigistas kõrist. Sellise lühiajalise väga intensiivse vägivalla rakendamisel pidi Heigo Maimjärv teadma, et ta tekitab kannatanule valu. Lisaks tekitatud valule, mille tekkimises puudub vägivalla intensiivsuse tõttu kahtlus, sai F.O.N. tervisekahjustuse- muhu vasaku kõrva taha, tundis vasaku õla ja külje valulikkust. Peksmine kui korduv löömine on üldjuhul loomuliku elukäsitluse järgi üks tegu ja seetõttu tuleb subsumeerida

§ 121lg 1 järgi.

Käsitlemaks peksmist korduva teona, peab olema tuvastatud, et erinevad peksmisteod on objektiivse vaatleja jaoks ajalis-ruumiliselt selgelt piiritletud ja iga peksmisteo puhul saab rääkida uuest tahtlusest. Juhul, kui etteheidetava käitumise kirjeldusest ei nähtu, et tegu oleks isikuga, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise, tuleb ka sellist tegu käsitleda

§ 121lg 1 dispositsioonile vastava kuriteona.

Eeltoodust tulenevalt vastab Heigo Maimjärvele etteheidetav tegu käesoleval ajal

§ 121lg 1 koosseisule. 6

(8)Teinud kindlaks, et Heigo Maimjärv on pannud toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, analüüsib kohus Heigo Maimjärve väidet hädakaitse kohta. Pole tõendatud, et Heigo Maimjärv tegutses hädakaitseseisundis. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, millest lähtuvalt saaks konflikt algatajaks pidada F.O.N., tema agressiivsust. Vastupidiselt Heigo Maimjärve poolt avaldatule, et F.O.N. lõi teda küünarnukiga, on videosalvestusest näha, et esimese löögi tegi Heigo Maimjärv, kes lõi F.O.N. pea piirkonda. Kogu edasine füüsiline kontakt kulges Heigo Maimjärvest lähtuva vägivaldsuse foonil. Lisaks erinevatele ründetehnikatele võttis Heigo Maimjärv mingil hetkel ära jalanõud ja sokid (Heigo Maimjärve sõnul enda paremaks kaitsmiseks, et mitte libiseda). Samas on näha, et F.O.N. üritas Heigo Maimjärve lööke pareerida, liikus viimase eest ära, üritas ka ruumist väljuda, mis aga ei õnnestunud. Taganeva, lööke tõrjuva F.O.N. suunas liikus pidevalt rünnata üritav Heigo Maimjärv. Seega võttis Heigo Maimjärv plätud ja sokid ära küll võimaliku libisemise kartuses, kuid mitte selleks, et end kaitsta, vaid ründe paremaks läbiviimiseks. F.O.N. ei teinud midagi Heigo Maimjärve provotseerimiseks, tema ründe esile kutsumiseks. Hädakaitse puudumises pole kahtlust, kuna kui F.O.N. oli J.L. haardes, pikali maas, ilma igasuguse võimaluseta Heigo Maimjärve rünnata, oli Heigo Maimjärv siiski agressiivne ja ründas maas olevat kannatanut. Lõpuks see ka õnnestus, millele järgnevalt lõi Heigo Maimjärv F.O.N. eelnevalt pliidilt ründe läbiviimiseks võetud panniga pea piirkonda ning pärast sellelt samalt pannilt ära tulnud käepidemega (varrega) kehasse. Heigo Maimjärv, kes oli enda sõnul hirmunud, kartis, ei teinud erinevalt F.O.N. mingeid pingutusi, katseid, et valvur A.K. teada anda, et teda kui vangla uut asukat rünnatakse F.O.N. poolt. Vastupidi, kui A.K. tuli esmakordselt ruumi, siis pöördus Heigo Maimjärv kraanikausi juurde tagasi, näitas, et tegeleb oma asjadega. Faktiliselt kannatanuks olnud F.O.N. püüdis igati, nii suuliselt kui ka žestikuleerides, tema vastu suunatud ründest A.K. teada anda. Seega ei ole kohtuistungil leidnud tõendamist, et Heigo Maimjärv oleks tegutsenud hädakaitseseisundis. Kaitse etteheite, et süüdistataval on konfrontatsiooniõiguse pinnalt õigus kannatanut küsitleda, mistõttu kannatanu puudumine kahjustab süüdistatava kaitseõigust, märgib kohus järgmist. Käesoleva kuriteosündmuse tõendamine ei taandu nö sõna-sõna vastu olukorrale, kuivõrd asjas on olemas piisavalt tõendeid Heigo Maimjärve süüküsimuse lahendamiseks. Kannatanu ütlusi ei ole võimalik muude tõenditega asendada, kuid teiste tõendite abil on võimalik sündmus nö rekonstrueerida, s.t tuvastada, kas Heigo Maimjärv pani toime talle

§ 121järgi süüksarvatud kuriteo.

Olulises osas näitab videosalvestus ära sündmuse tegeliku olemuse ja käigu. Kogu F.O.N. vastu suunatud rünnak on näha, muu hulgas on näha, kuidas F.O.N. katsub pärast panniga vastu pead saamist oma pead kohast, kus pärast oli muhk. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 5

lg 1 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest oli kuriteo toimepanemise ajal karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 45

lg 1 kohaselt on kuriteo eest mõistetava vangistuse alammäär kolmkümmend päeva vangistust. Heigo Maimjärve süü suuruse hindamisel arvestab kohus asjaoluga, et oma tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Karistust 7

(8)kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei esine. Heigo Maimjärv ei ole mitte mingil viisil näidanud toimunud osas üles kahetsust, mida võiks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Vastupidi, Heigo Maimjärv ei ole ennast kohtulikul uurimisel süüdi tunnistanud ning on üritanud minimeerida enda panust, püüdes jätta muljet endast kui kannatanust, kes pidi ennast F.O.N. õigusvastase ründe vastu kaitsma. Heigo Maimjärve on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval hetkel kannab ta 20-aastast liitkaristust raskete isiku- ja rahvatervisevastaste kuritegude eest. Seega nähtub, et pikaajalise vangistusega karistatud Heigo Maimjärv on jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuses ja ei ole varasematest karistustest õigeid järeldusi teinud. Heigo Maimjärve ei ole võimalik karistada muu karistuse kui reaalse vangistusega: puudub võimalus teda tingimisi vabastada või kohaldada kergemat karistust, s.o rahalist karistust. Arvestades, et teo toimepanemisest on möödunud peaaegu 2,5 aastat ning pärast seda ei ole Heigo Maimjärv uusi kuritegusid toime pannud, on kohtu hinnangul võimalik Heigo Maimjärve

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, mõistes talle karistuseks 4 kuud vangistust. Mõistetud karistust tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 30.11.2012.

a ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.

  1. a määrustega moodustatud liitkaristuse ära kandmata osa, s.o 8 aastat 7 kuud ja 21 päeva vangistust (16.12.
  2. a seisuga), võrra ja mõista Heigo Maimjärvele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates 16.12.
  3. a, s.t kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. V Tsiviilhagi ja asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed Tsiviilhagi esitatud ei ole. CD plaat Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestustega jätta otsuse jõustumisel kriminaalasja juurde toimikusse. Asitõenditena vaadeldud kaks panni otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Menetluskulud Välja mõista süüdistatavalt riigi kasuks järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 585 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 576 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulu 6.61 eurot. Seega menetluskulu kokku 1167.61.- eurot. Kohus paneb menetluskulud Heigo Maimjärve kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 900.- euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.