3-16-1367/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-16-1367 Määruse kuupäev 25.08.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.L. kaebus Tartu Vangla 13.04.2016 distsiplinaarmenetluse protokolli õigusvastasuse kindlakstegemiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada M.L. kaebus haldusasjas nr 3-16-1367;
2. Määrus saata kaebajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Vanglas kinni peetav isik M.L. esitas 05.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt tunnistati kaebaja 13.04.2016 distsiplinaarmenetluse protokolliga süüdi telefonikõnede osas puudulike andmete edastamise süüdistuses. Karistamisest loobuti, kuid läbi viidi vestlus. M. L. märgib, et püüdis igati puuduolevaid andmeid teada saada, kuid see ei õnnestunud. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks, et vangla ei ole lähtunud uurimispõhimõttest ning tunnistada õigusvastaseks distsiplinaarmenetluse protokoll, millega kaebaja tunnistati süüdi. Kaebaja põhjendatud huviks on soov esitada mittevaralise kahju nõue. Kaebuse juurde on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kohtu seisukoht
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.
5. Kaebaja soovib vaidlustada distsiplinaarmenetluse protokolli, sest vangla ei ole lähtunud uurimispõhimõttest. Kohus märgib, et distsiplinaarmenetluse protokolli näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalused on piiratud. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et 1 menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse protokoll ei saa käesoleval juhul eraldiseisvalt rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Samuti ei tingi see protokoll vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või toimingu tegemist. Protokollist nähtub, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamisest on loobutud ning temaga on vesteldud. Seega on distsiplinaarmenetluse lõpptulemus kaebaja jaoks positiivne, teda ei ole karistatud. Vestlus iseenesest ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kohus leiab, et kaebajal puudub distsiplinaarmenetluse protokolli vaidlustamiseks kaebeõigus. Kui vangla oleks otsustanud kaebajat distsiplinaarkorras karistada, siis oleks kohtus vaidlustatav distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Lisaks eelnevale märgib kohus, et HKMS § 45 lg 2 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on viidanud, et soovib tuvastamiskaebust esitada seetõttu, et taotleda mittevaralise kahju hüvitist. Kohtu hinnangul on ilmselge, et 13.04.2016 distsiplinaarmenetluse protokoll ei saanud kaebajale tuua kaasa sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele.
6. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. L. kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu puudub käesoleval juhul vajadus võtta seisukoht kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 2