Obsah (4)

§ 215§ 68§ 74§ 188

1-15-9577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuaril 2016. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurö

§ 215lg 2 p 2 kokkuleppemenetluses Süüdistatav G.P.

isikukood: XXXX; elukoht: XXXX järgi Varasem karistatus: karistusregistri andmetel kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; väärtegude eest 8 kehtivat karistust Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav T.K. isikukood: XXXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus: karistusregistri andmetel kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; väärtegude eest 8 kehtivat karistust Seaduslik esindaja R.L., isikukood: XXXX Kaitsja advokaat Birgit Sisask RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada G.P.

§ 215

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.

- 27.03.2015. a, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui G.P.

ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdi tunnistada T.K.

§ 215

lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.

- 27.03.2015. a, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui T.K.

ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada A.K. tsiviilhagi. VÕS § 127, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.P., T.K. ja tema seaduslikult esindajalt, tsiviilkostjalt R.L. solidaarselt 400 (nelisada) eurot A.K. kasuks tasumisega A.K. arveldusarvele nr XXXX (Swedbank). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista G.P. sundraha osa 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista T.K., temal rahaliste vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt R.L. sundraha osa 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.P. 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. KrMS § 180 lg 1ja § 188 alusel välja mõista T.K., temal rahaliste vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt R.L. 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. Menetluskulud, nii sundraha kui muud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida G.P. viitenumber 99916700000858 ning T.K. viitenumber

1. Selgituseks märkida vastavalt: „G.P., 1-15-9577, menetluskulu 06.01.
2. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“ „T.K., 1-15-9577, menetluskulu 06.01.
3. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasumisega hiljemalt 22.01.
4. a. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest sundraha osa 1000 (üks tuhat) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab. G.P. ja T.K. süüdistatakse selles, et nemad ajavahemikul 25.03.
7. a kella 22:00-st kuni 26.03.
8. a kella 01:00-ni grupis koos võtsid omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil XXXX maja ette pargitud A.K. kuuluva sõiduauto Mitsubishi Space Wagon, registreerimismärgiga XXXX, sõitsid sellega ringi kuni 26.03.
9. a kella 02:28 kuni politseiametnike poolt kinnipidamiseni. Sellega pani G.P. toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupi poolt, s.o

§ 215lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sellega pani T.K. toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupi poolt, s.o

§ 215lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepete sisu Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavatele

§-s 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusi järgmiselt: G.P. 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.03.2015.a., s.o 2 päeva kantud karistuseks ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1 järgi ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui G.P.

ei pane 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. T.K. 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.03.2015.

a, s.o 2 päeva kantud karistuseks ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1 järgi ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui T.K.

ei pane 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalasjas on A.K. esitanud tsiviilhagi, mida ta kohtuistungil toetas 400 euro ulatuses. Kohtuistungil süüdistatavad tunnistasid tsiviilnõuet. Kohus rahuldab õigeksvõetud hagid TsMS § 440 lg 1 alusel. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 alusel. Ühise kuriteoga tekitatud kahju on jagamatu. Seetõttu kannavad süüdlased vastutust VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt. Alaealise T.K. seaduslik esindaja on R.L. (ik: XXXX), kes on tsiviilkostjaks tunnistatud PPA Lõuna prefektuuri 20.04.2015. a määrusega. Vastavalt KrMS § 39 lg 1 kannab seaduse järgi tsiviilkostja R.L. varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on tekitanud süüvõimetu isik õigusvastase teoga. Seega on R.L. kohustatud hüvitama T.K. poolt tekitatud varalise kahju. Tsiviilhagid tuleb tasuda A.K. arveldusarvele XXXX (Swedbank). Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 645 eurot kummalgi süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on advokaaditasu määratud korras kaitsjale kohtus ja kohtueelses menetluses makstud õigusabi kulude katteks G.P. 384 eurot ja T.K. 336 eurot. Menetluskulude summa on G.P. 1029 eurot ja T.K. 981 eurot. Mõlemal süüdistataval puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks. T.K. on alaealine. Ta elab peres, kus on ülalpidamisel eeskostel olev lapseealine pereliige. T.K. ema kasvatab poega üksi, isalt tulev elatusraha on ebaregulaarne. G.P. on invaliid ja elab 4-liikmelises peres. Ema kasvatab 3 lasti üksi. G.P. on just saanud täisealiseks, teised on alaealised. G.P. ja tema vend on invaliidid. Majandusliku olukorra tõttu käib G.P. ja T.K. menetluskulude tasumine ilmselt ülejõu. Majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jääb sundraha osa 500 eurot mõlemal süüdistataval. Teise osa menetluskuludest paneb kohus KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetavate kanda. Kui alaealisel süüdimõistetutel T.K. puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks, tuleb

§ 188alusel menetluskulud hüvitada tema seaduslikul esindajal R.L..

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/