← Eesti

2-15-121173/6

Obsah (9)§ 394§ 405§ 656§ 659§ 444§ 465§ 407§ 417§ 173

Tsiviilasi nr: 2-15-121173 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-121173 Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek P

) § 405 lg 1 p 2 võimaldab lihtmenetluses määrata tähtaegu seaduses sätestatust erinevalt. Kostjale antud tähtaeg 14 päeva oli mõistlik arvestades asjaolu, et kostja oli juba maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitanud ja tegemist ei olnud õiguslikult keeruka asjaga. Maakohtu määrus

  1. Harju Maakohus jättis kostja kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus menetlenud tsiviilasja lihtmenetluses ning see oli märgitud ka maakohtu 29.02.2016 kohtumääruses. Lihtmenetluses võib kohus määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana. Kuna kostja oli tema vastu esitatud nõudest teadlik ja tegemist polnud keeruka vaidlusega, määras kohus kostjale sellest lähtuvalt tähtaja hagile vastamiseks. Kostja ei taotlenud kohtult tähtaja pikendamist ega ole esitanud ka kajas ühtegi põhjust, miks ta ei saanud hagiavaldusele tähtaegselt vastata. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale 30.06.2016 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja kaja rahuldada.
  3. Maakohus on andnud välisriigis elavale kostjale hagile vastamiseks 14 päeva. See on lühem tähtaeg, kui

§ 394

lg 5 obligatoorselt ette näeb.

§ 405

lg 1 p 2 suhtes on erinormiks

§ 405lg 1 p 6, mis ei luba kohtul määrata seadusest erinevaid menetlustähtaegu kostjale hagi kättetoimetamisel. 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-15-121173 Menetluse edasine käik
  1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  3. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 656

lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada ning saata tsiviilasi kaja uueks lahendamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 14.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 659 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 659

järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. 15.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses.

§ 465

lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruse tegemisel ei tule järgida

§ 465lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut.

Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-21-129-14, p 11, ja 3-2-1-16-15, p 15). 16. Praegusel juhul on maakohus teinud 03.05.2016 tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja kaja on maakohus lahendanud 28.06.2016 kohtumäärusega, milles on kohus

§ 465

lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes jätnud esitamata tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest (

§ 656

lg 1 p 5 koosmõjus

§-ga 659). 17. Kaja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh nõude veenvust (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9). Vastavad põhjendused peavad olema kohtumäärusest nähtavad ja vastama

§ 465lg 2 p-s 8 sätestatud tingimustele.

18. Vastuseks määruskaebuse väidetele lisab kolleegium, et ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus lubamatult määranud 14-päevase tähtaja hagile 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-15-121173 vastamiseks.

§ 405

lg 1 p 2 annab kohtule lihtmenetluses õiguse kalduda kõrvale

§ 394

lg-s 5 sätestatud tähtaegadest ning

§ 405

lg 1 p 6 selleks keeldu ette ei näe.

§ 405

lg 1 p 6 ei luba kohtul kasutada hagi kättetoimetamisel lihtsustatud võimalusi, kuid ei reguleeri hagile vastamise tähtaegadega seonduvat.

§ 407

lg 5 p 1 järgi ei või küll tagaseljaotsust teha juhul, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg. Seda saab hinnata maakohus kaja uuel lahendamisel. 19. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub p-des 14-17 toodud põhjustel tühistamisele ning tsiviilasi saadetakse kaja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule, ei ole ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud (

§ 417lg 4).

20. Tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega ja seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (

§ 173lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.