← Eesti

3-15-51/54

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2016, Tallinn Haldusasja number Menetlusosali

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-15-51 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. CF&S Estonia AS deklareeris tollideklaratsiooniga nr 13EE1210EE93110464 enda nimel ja OÜ Argore eest vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile Taiwani tarnijalt Penghomg Wan Fasteners Co Ltd 12.12.2013 imporditud terasest seibid, kaetud tsingiga (kaubakood 7318 22 00 98) ja terasest vedruseibid, kaetud tsingiga, kaubasaadetise nr 1 osa (kaubakood 7318 21 00 98). Tollideklaratsioonil oli kauba lähte- ja päritoluriigiks deklareeritud Taiwan ning lisadokumendina esitati New Taipei kaubanduskoja (New Taipei City Chamber of Commerce) poolt 04.11.2013 välja antud mittesooduspäritolu sertifikaat nr ED13FA
  2. Deklareeritud kaubakoodi ja päritoluga kaubalt tasuti tollimaksu (A00) määraga 3,7%.
  3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis tollideklaratsioonil deklareeritud kaupade päritolu õigsust. MTA andis 17.11.2014 OÜ-le Argore ja CF&S Estonia AS-le kontrollakti nr 12.23/024939-4, mille peale OÜ Argore esitas eriarvamuse.
  4. MTA kohustas 09.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/024939-5 OÜ-d Argore ja CF&S Estonia AS-i tasuma solidaarselt 18 196,78 eurot lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja 3639,36 eurot käibemaksu. Maksuotsuse põhjendused olid järgmised. 1) Tollideklaratsiooniga nr 13EE1210EE93110464 imporditud ning konteineriga MSKU3658388 Eestisse saabunud kinnitusdetailid on Hiina Rahvavabariigi päritolu. OÜ Argore ei ole oma seletuste kohaselt viinud läbi täiendavaid toiminguid, veendumaks imporditud kauba päritolus. Deklarant CF&S Estonia AS on Taiwani päritolu deklareerimisel võtnud arvesse kaubaga kaasas liikuvad saatedokumendid ja New Taipei kaubanduskoja poolt pitseeritud ja allkirjastatud mittesooduspäritolu sertifikaadi. See sertifikaat ei saa aga tekitada õiguspärast ootust mh selles, et maksude tollivormistusjärgne sissenõudmine on välistatud. Kaupade importimisel Euroopa Liitu vastutab importija kaupade päritolu tõendamise ja deklareerimise eest. Praegusel juhul tuli importijal kauba päritolu deklareerimisel lähtuda mittesooduspäritolu reeglitest. Tolliagent CF&S Estonia AS peab igapäevaselt rahusvahelise kaubandusega kokku puutudes olema teadlik, et kaupadele mittesooduspäritolu määramisel ei ole kolmanda riigi poolt välja antud mittesooduspäritolu sertifikaat piisav. Arvestades, et Hiina päritolu kinnitusvahenditele oli kehtestatud dumpinguvastane tollimaks, tulnuks tolliagendil koguda täiendavaid tõendeid, nt nõuda OÜ-lt Argore kauba päritolu kohta täiendavaid tõendeid. Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) Taiwani missiooni
  5. a raporti kohaselt ei toimu päritolusertifikaadi väljastamisel kontrolli. OÜ Argore ja CF&S Estonia AS ei ole maksuhaldurile esitanud tõendeid, millest nähtuks, et imporditud kinnitusdetailid on läbinud töötluse, mis annaks kinnitusdetailidele Taiwani päritolu. 2) Kuna maksuhalduril tekkis kahtlus kauba deklareeritud päritolu õigsuses, pöördus maksuhaldur 01.07.2014 OLAF-i poole. OLAF palus Taiwani Uurimisosakonnal (Taiwanese Department of Investigation, DOI) tuvastada konteineriga MSKU3658388 Eestisse imporditud kaupade päritolu. OLAF edastas maksuhaldurile DOI 18.07.2014 vastuse, milles DOI kinnitas, et selles konteineris Eestisse imporditud kinnitusdetailid tarniti Hiina Rahvavabariigist, ümberlaadimisega vabatsoonis või logistikakeskuses. DOI kirja kohaselt imporditi kinnitusdetailid Hiinast 28.10.2013 konteineris WHLU274972-
  6. Kauba Hiinast importimisel on päritoluriigiks märgitud CN ehk Hiina Rahvavabariik. Hiina eksportijaks oli Jiaxing Allywin Mfg Co Ltd, mis internetis kättesaadava info kohaselt tegeleb kinnitusdetailide tootmisega. Taiwani importijaks oli logistikaettevõte J. Shine International Logistics Co, mis OLAF-i 2

(10)3-15-51 missiooni raporti kohaselt on ka varasemalt kinnitusdetaile Hiinast Taiwani importinud. Kinnitusdetailid eksporditi Taiwanist 29.10.2013 konteineris MSKU3658388. Taiwani eksportijaks oli Kuang Chun Express Co Ltd, sihtkohaks Eesti ning kauba saajaks OÜ Argore. DOI vastusele lisatud tabelis on detailselt välja toodud imporditud kauba positsiooni numbrid 1-47, kauba kirjeldus kõigi 47 kaubapositsiooni kohta, kogused ja ühikud, mis langesid täielikult kokku tollideklaratsiooni nr 13EE1210EE93110464 juurde esitatud 17.10.2013 kaubaarvel nr G201310003 toodud andmetega. Nii kauba Taiwani importimisel kui ka Taiwanist eksportimisel oli kauba HS koodiks märgitud sama kood (7318 22 00 07). Tabelis toodu põhineb Taiwani ametivõimudele kättesaadavatel ja kontrollitud dokumentidel, ent nagu nähtub ka OLAF-i missiooni raportist, ei edasta DOI konfidentsiaalsuse põhimõttest tulenevalt tolliameti ja ärialaste dokumentide koopiaid. Seega puudub maksuhalduril võimalus saada konkreetseid dokumente, mis kajastavad kaupade Hiinast saabumist, omanikuvahetust ja Euroopasse saatmist. 3) DOI edastatud kinnituse tõttu puudub maksuhalduril kahtlus, et DOI kirjas toodud andmed põhinevad tegelikult olemasolevatel dokumentidel. Kõik andmed kinnitusdetailide kohta nende impordil Hiinast Taiwani ja Taiwanist Eestisse langevad täielikult kokku nii koguseliselt kui kirjelduselt. Kuna impordil Hiinast Taiwani on kinnitusdetailidel deklareeritud Hiina päritolu, ei saa need olla täielikult toodetud Taiwanis. Kuivõrd kauba impordil Hiinast Taiwani ning ekspordil Taiwanist Eestisse on deklaratsioonide vormistamisel 1-päevane vahe, ei saanud viimane oluline töötlemine või toiming tõenäoliselt toimuda Taiwanis, mis vastavalt Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art-le 24 annaks kaubale Taiwani päritolu. Usaldusväärsust ei ärata asjaolu, et OÜ Argore leidis kinnitusdetailide müüja Penghomg Wan Fasteners Co Ltd otsingumootori Alibaba vahendusel ega sõlminud temaga ühtegi lepingut. Internetiotsingu kaudu ei ole tuvastatav, et see ettevõte omaks tootmistegevust Taiwanis. DOI vastuse põhjal on seega selge, et konteineriga MSKU3658388 Eestisse imporditud kinnitusdetailid on pärit Hiinast ja kuuluvad seetõttu maksustamisele dumpinguvastase tollimaksuga määraga 74,1%. 4) OLAF-i 11.08.2014 maksuhaldurile saadetud kirjas viidati ka OLAF-i 24.09.201303.10.2013 Taiwanis läbiviidud missiooni raportile. Missioonil ei uuritud konteineriga MSKU3658388 seonduvat, kuid raportist tuleneb, et teatud osa Taiwanist saadetud kinnitusvahendite saadetistest on tegelikult Hiina päritoluga. Raportist nähtub seegi, et üheks Hiinast Taiwani importivaks ettevõtteks on J. Shine International Logistics Co Ltd. Samuti ei toimu raporti kohaselt enne kaubale mittesooduspäritolu sertifikaadi väljastamist kontrolli. 5) ÜTS art 220 lg 2 p b kohane tolliviga puudub. ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. ÜTS art 220 lg 2 p b kohaselt ei tehta järelarvestuskannet siis, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Seega peab samaaegselt olema täidetud kolm eeldust: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; võlgnik täitis kõiki kehtivaid õigusakte. Praegusel juhul tolliviga puudub. Asjaolu, et importija on heauskselt esitanud valeandmeid sisaldanud sertifikaadi kauba päritolu kohta, ei vabasta teda vastutusest tollivõlg tasuda. 6) MTA vastas maksuotsuses OÜ Argore eriarvamuses esitatud seisukohtadele, märkides, et OLAF-i koostatud raporteid on lubatud kasutada tõendina selle riigi haldus- ja kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. OLAF-i raportid ei pea olema haldusaktid haldusmenetluse seaduse tähenduses. Raporteid tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1073/1999 kohaselt võrdväärselt siseriiklike aruannetega. OLAF-i raportid jm materjal saavad olla maksumenetluses lubatud tõendiks maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg 1 3
(10)3-15-51 mõttes. Maksuhaldur ei ole tuginenud oletustele, vaid DOI poolt kontrollitud faktidele. Arvestades DOI poolt kontrollitud kaupu iseloomustavaid detaile, võib väita, et Hiinast Taiwani toodud kaup on sama, mis saabus Taiwanist Eestisse. Määruse nr 1073/1999 art 9 lg-dest 2 ja 3 tulenevalt on OLAF-i raportites sisalduvat teavet reeglina võimalik kahtluse alla seada üksnes siis, kui muud tõendid viitavad raportis toodud andmete ebaõigsusele. Tähtsust ei oma see, kas mittesooduspäritolu sertifikaat oli võltsitud, sest kuivõrd Euroopa Liidu ja Taiwani vahel puuduvad ühtsed mittesooduspäritolu reeglid, ei tõenda esitatud mittesooduspäritolu sertifikaat, et kaubad vastavad Euroopa Liidu regulatsiooni kohaselt mittesooduspäritolu reeglitele. Raporti kinni kaetud osad ei puuduta maksukohustuslast ega maksustamise aluseks olevaid asjaolusid. Hiina päritolu kaupade pikaajalise impordikogemusega OÜ Argore pidanuks riskide maandamiseks hoolikalt välja selgitama kauba päritolu ning kontrollima äripartneri sellekohaseid väiteid.
  1. OÜ Argore esitas 08.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Maksuotsus on motiveerimata, maksuhaldur ei ole hinnanud OLAF-i raportites kajastatu õigsust. Maksuhalduri seisukoht maksuotsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta ei ole tõendatud. OLAF-i raportid ei ole tõendid. Pole võimalik kontrollida, kas neis esitatud järeldused vastavad tegelikele asjaoludele ning osalise kinnikatmise tõttu ei ole need loetavad ega kontrollitavad. Tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud. 2) Maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust, kuna ei ole maksumenetluses iseseisvalt tõendeid kogunud ning on tuginenud üksnes OLAF-i missiooni raportile. Maksuhaldur on rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebajal ei ole olnud võimalust tutvuda OLAF-i raporti andmist tinginud tõendusliku materjaliga, mis oleks ärakuulamisõiguse teostamise aluseks. 3) Kauba Hiina päritolu ei ole tõendatud. DOI vastus ei tõenda konkreetsete kaupade liikumist. Puuduvad tõendid ka päritolusertifikaadi võltsimise kohta. 4) Kaebaja on olnud heauskne. Kaebaja ei pidanud teadma, et kaubaga kaasas olnud päritolusertifikaat ei pruugi olla õige. Kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust ning esitanud enda valduses olevad dokumendid. Tegemist võib olla tolli veaga. Deklaratsioon esitati korrektselt ning toll aktsepteeris seda. Kaebajal ei olnud võimalik tolli viga avastada.
  2. Maksu- ja Tolliamet vaidles 13.02.2015 kaebusele vastu ning palus see jätta rahuldamata. 1) Maksuotsuse põhjendatus ei sõltu kasutatud tõendite arvust ning praegusel juhul on lisaks OLAF-i raportile tuginetud ka muudele tõenditele. Mh on OLAF-i kirjalik seisukoht konkreetselt selles maksumenetluses kogutud tõend. MTA-l endal puudub pädevus kolmandates riikides uurimiste läbiviimiseks. Ehkki OLAF-i raportite järelduste ja sisu korduv analüüs pole iseenesest vajalik, on maksuhaldur raporti järeldusi ka sisuliselt analüüsinud. Raport saab MKS järgi olla maksumenetluses tõendiks. 2) Kauba Hiina päritolu on järgitav ja tõendatud. Tõendamiskoormus kauba päritolu osas on läinud üle kaebajale. 3) MKS § 14 lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega. Kaebajale on võimaldatud OLAF-i raportitega tutvuda. Raporti koostajate ja uurimises osalenud ametiisikute nimed ei mõjuta kaebaja kohta kogutud andmeid. Raportite osade varjamine ei halvenda nende järelduste mõistmist. OLAF-i lõppraport saabus peale maksuotsuse edastamist kaebajale ja kolmandale isikule.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2015 otsusega OÜ Argore kaebuse rahuldamata. 4
(10)3-15-51 1) Vastustaja märgib õigesti, et tollideklaratsiooni lisana esitatud mittesooduspäritolu sertifikaat ei ole tõendiks kaupade päritolu kohta, samuti sisaldab see ebaõigeid andmeid päritolumaa kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2015 otsuses haldusasjas nr 3-13-100 on ringkonnakohus selgitanud, et üksnes päritolusertifikaadi olemasolu ei saa lükata ümber OLAFi poolt kogutud teavet kauba tegeliku lähtekoha osas (p 18). Samas leidis ringkonnakohus, et kaebajal teabe puudumine päritolusertifikaadi ebaõigsusest ei vabasta kaebajat õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt tagasiulatuvast tollimaksukohustusest. 2) OLAF-i raport oli lubatav tõend ja maksuhaldur võis sellele tugineda kogumis muude tõenditega. Raporti kõrvale jätmine oleks põhjendamata ka seetõttu, et maksuhaldur ise pöördus info saamiseks OLAF-i poole. Lisaks OLAF-i raportile on maksuhaldur analüüsinud ka muid dokumente ja edastanud need kaebajale ja kolmandale isikule. Tallinna Ringkonnakohus selgitas lahendis nr 3-13-100, et määruse nr 1073/1999 art 9 lg-st 2 tulenevalt on OLAF-i aruannetel tõenduslik jõud (p 15). 3) Maksuotsus ei ole motiveerimata ja uurimiskohustust ei ole rikutud. Vastustaja on kogunud tõendeid ja teinud enda käsutuses olevate materjalide pinnalt järeldusi. Samuti on kaebaja ja kolmas isik saanud materjalidega ja maksustamise aluseks olevate asjaoludega tutvuda ning seda ei mõjuta asjaolu, et tekst on olnud osaliselt kaetud. Kohtule esitatud dokumentide terviktekstides ei ole kaetud asjassepuutuvaid andmeid, vaid üksnes dokumentide koostajate või kolmandaid isikuid puudutavad andmed. Kaebaja ega kolmas isik ei ole väitnud ega tõendanud, et maksuhalduri käsutuses olevates tabelites sisalduv teave, mis puudutab OÜ-d Argore, oleks ebaõige. Samuti ei ole kaebaja ega kolmas isik tõendanud OLAF-i raportis sisalduvate andmete ebaõigsust. Kohtu hinnangul on need andmed usaldusväärsed. Tallinna Ringkonnakohus märkis lahendis nr 3-13-100, et OLAF-i seisukohtade kahtluse alla seadmiseks peaksid esinema selged viited, et tõendeid on kajastatud ebaõigesti või ebapiisavalt. Maksumenetluses on kogutud ning maksuotsuses välja toodud kauba teekonna liikumise tuvastamiseks vajalik tõendusmaterjal. Ühtegi tõendit kauba teekonna ümber lükkamiseks ei ole esitatud. OLAF-i dokumendid kirjeldavad detailselt kauba liikumist Hiinast Taiwani ja sealt edasi erinevatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning kohus ei kahtle nende andmete õigsuses. 4) Maksuhalduri järeldus kaupade Hiina päritolu kohta tugineb maksumenetluses kogutud ja maksuotsuses kajastatud tõenditele ja seda on maksuotsuses piisavalt põhjendatud. Maksusumma kujunemist on maksuhaldur põhjalikult selgitanud. 5) Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Kaebaja on saanud tutvuda vaheakti, kontrollakti jm menetlusdokumentidega ning esitada eriarvamuse ja vastuväited. Kaebajal olnuks võimalik esitada omapoolseid tõendeid nii maksumenetluses kui kohtumenetluses, kuid ta ei ole seda teinud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. OÜ Argore palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada, põhjendades apellatsioonkaebust järgmiselt. 1) Kohus on hinnanud OLAF-i raportite tõendusväärtust valesti. Maksuotsuse aluseks olev asjaolu – kaupade pärinemine Hiina Rahvavabariigist – on tuvastatud OLAF-i raportite põhjal. Maksuhaldur ei ole raportites toodud järelduste ning nende aluseks olnud dokumentide õigsust sisuliselt kontrollinud või hinnanud. Tõsikindlaid tõendeid kauba Hiina päritolu kohta ei esine. OLAF-i raportites esitatud teave ei võimalda objektiivselt ning läbi algsete tõendite kontrollida, et järeldused vastavad tegelikele asjaoludele. Maksuhaldur ei ole raporteid nõuetekohaselt analüüsinud ega raporti aluseks olnud algdokumente välja nõudnud. Seetõttu ei ole maksuotsus 5
(10)3-15-51 kontrollitav. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on asutustel oma pädevuse piires vabadus hinnata OLAF-i edastatud informatsiooni sisu ning ulatust. OLAF saab esitada üksnes soovitusi selle kohta, milliseid meetmeid Euroopa Liit või riiklikud asutused peaksid võtma, kuid nende raportites esitatud väidetele ei saa kontrollimata tugineda. Raportid ei ole Eesti haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses tõenditeks. MTA peab tollimaksu sissenõudmiseks maksuotsust tehes koguma ja hindama tõendeid iseseisvalt. Ehkki EL määrusest nr 1073/1999 ja OLAF-i tegevuse üldisest loogikast tulenevalt saab OLAF-i kogutud tõenditele tugineda, ei ole OLAF-i antud hinnangud käsitatavad algsete tõenditena, mille õigsust ei peaks kontrollima. OLAF-i lõppraportit ei ole seni esitatud. 2) Maksuotsus on motiveerimata, sest kauba Hiina päritolule tuginemine ei põhine eeltoodud põhjustel tõenditel ning ka päritolusertifikaadi võltsimine ei ole tuvastatud. Seetõttu ei ole tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Kohus pidanuks maksuotsuse tühistama ilmselge motiveerimispuuduse tõttu. 3) Kohus on ebaõigesti sisustanud ärakuulamisõigust. MTA ei ole esitanud kaebajale varjamata kujul tõendeid. Ärakuulamisõiguse tagamiseks pidanuks kaebaja saama tutvuda kõigi dokumentidega, millele tuginedes on koostatud OLAF-i raport, samuti kõigi raporti lisade ja nende aluseks olnud algdokumentidega. Isegi OLAF-il puuduvad osad algdokumendid, sest konfidentsiaalsuspõhimõttest tulenevalt ei ole DOI dokumente talle edastanud. Algdokumentide esitamata jätmine on käsitatav ärakuulamisõiguse rikkumisena, mis on praegusel juhul iseseisvaks maksuotsuse tühistamise aluseks. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et tekstide osaline varjamine oli põhjendatud. Osaliselt varjatud teksti esitamise tõttu ei ole kontekst arusaadav ning maksuhalduri järelduste õigsust pole võimalik kontrollida. Nt pole põhjendatud vajadust varjata dokumente koostanud isikute nimesid. Kuna kaebaja ei ole saanud dokumentide ehtsuses veenduda, võib tegu olla tühiste aktidega. 4) Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ega ole ise tõendeid kogunud, korrates üksnes OLAF-i raportites ja kirjades esitatut. Kui maksuhaldur ei ole iseseisvalt tõendeid kogunud, tuleb haldusakt tühistada. OLAF-i dokumendid tuleb jätta arvestamata, sest nende algdokumente pole saanud kasutada ka maksuhaldur. 5) Kohus on tõendeid valesti hinnanud ega ole võtnud seisukohta kaebaja kõigi väidete kohta. Kohus on paljasõnaliselt nõustunud vastustaja väidetega. Kohus on märkinud, et vastustaja käsutuses olid peale OLAF-i raporti ka muud dokumendid, mida maksuhaldur analüüsis, kuid maksuhalduril ei ole rohkem dokumente olnud. Vastustaja on OLAF-i raportid terviktekstina esitanud ainult kohtule, kuid kohus ei ole tõendeid uurinud. Kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. 6) Kauba Hiina päritolu ning sertifikaadi võltsimine ei ole tõendatud. DOI vastus ei ole tõendiks ega tõenda konkreetsete kaupade liikumist. Maksuhaldur on tuginenud üksnes samale kaubakoodile ja kaubakirjeldusele ning leidnud, et DOI kinnituse tõttu puudub kahtlus, et DOI kirjas toodud andmed põhinevad tegelikult olemasolevatel andmetel. Taiwani ametivõimude vastused on kontrollimatud. Kauba väidetav teekond ei ole tõendatud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et Hiinast Taiwani liikunud kaup oleks sama, mis jõudis Taiwanist Eestisse. Seda järeldust ei saa teha üksnes konteineri numbri põhjal, sest ühe konteineriga veetakse eri aegadel eri kaupu, samuti võivad samas konteineris korraga olla mitme äriühingu kaubad. 7) Kaheldav on vastustaja vastuse lisades nr 15-17 esitatud tabelandmiku usaldusväärsus, sest allkirjade ja kuupäeva puudumise tõttu pole arusaadav, kes on selle koostanud. Tabel ei puutu kohtumenetlusse ega ole tõendiks, mistõttu tuleb see arvestamata jätta. Isegi kui seda saaks tõendina käsitleda, ei nähtu sellest seost Hiinast imporditud kaupade ja vastavate konteinerite vahel – üksnes kauba nimetuse ja koguse ühtimisest ei saa teha järeldust, et tegu on sama 6
(10)3-15-51 kaubaga. Selgusetu on seegi, millistel algandmetel tabelandmik põhineb ning kas selle näol on tegu väljavõttega laoarvestusest, muust riiklikust arvestussüsteemist või kellegi poolt käsitsi koostatud tabeliga. Halduskohus ei ole neid väiteid analüüsinud. Tabeli kohaselt on tabelis nimetatud kauba soetanud J. Shine International Logistics Co Ltd ning eksportinud Kuang Chun Express Co Ltd. Kaebaja soetas kauba Penghomg Wan Fasteners Co Ltd-lt. Seosed nimetatud äriühingute vahel jäävad arusaamatuks. 8) Halduskohus ei võtnud seisukohta kaebaja väite osas, et OLAF-i missioon toimus ajal, mil kaebaja polnud kaupa veel soetanud. Missiooni käigus kontrolliti teiste liikmesriikide eksporte ning missiooni raportis pole märgitud ka Penghomg Wan Fasteners Co Ltd kontrollimist. Raport ei ole seega asjassepuutuv tõend. 9) Kohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja heausksuse ja tollivea kohta, mille osas kaebaja jääb varem esitatud seisukoha juurde. 10) Kaebaja palub täiendavalt arvestada, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 18.01.2016 avaldatud lõpparuande kohaselt on Euroopa Liit Hiinas valmistatud terasest kinnitusvahenditele dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel rikkunud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi. Nimetatud rikkumine tõendab täiendavalt maksuotsuse õigusvastasust. 8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 1) Maksuhaldur analüüsis maksuotsuses läbivalt OLAF-i raportites ja raporti lisaks olevates tõendites toodut ka sisuliselt. Raportites käsitletuga nõustumise korral võib maksuhaldur neile tugineda ilma OLAF-i tehtud uurimistoiminguid kordamata. Maksuhaldur on kogunud ka muid tõendeid – esitatud tollideklaratsioon, kaebaja ja kolmanda isiku seletused, OLAF-ilt täiendava päringu tulemusel saadud kirjalik seisukoht. Ka üksnes OLAF-i raportile tuginemisel saaks maksuotsus olla õiguspärane, sest haldusakti põhjendused olid kaebajale teda puudutavas osas kättesaadavad. 2) OLAF-i poolt kogutud ja maksuotsuses viidatud tõendid loovad põhjendatud kahtluse, et kaup pärineb Hiinast. Kuna maksumenetluses piisab põhjendatud kahtlusest, on tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Ainult kaebaja saaks tõendada positiivset asjaolu, et kaup pärines Taiwanist, kuid ei ole seda teinud. 3) Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendid OLAF-i sisejuurdlust puudutavate küsimuste kohta ei kohaldu, sest praegusel juhul on tegu OLAF-i välisjuurdlusega. Sisejuurdluse puhul on liikmesriigil õigus otsustada meetmete üle, mida rikkuja suhtes kohaldada, välisjuurdluse puhul on aga liikmesriigil kohustus astuda samme maksude tagasinõudmiseks, kui on avastatud Euroopa Liidu finantshuvide kahjustamine. Maksusumma tuleb arvutada kohe, kui tollivõlgnik on tuvastatav ja maksusumma arvutamiseks vajalikud elemendid teada. Maksuhalduril puudub otsustusõigus, kas maksumenetlust alustada või mitte. 4) Ärakuulamisõigus on olnud tagatud, sest kaebajal on kogu maksu- ja kohtumenetluse vältel olnud võimalus tutvuda tõenditega, millel põhineb maksuhalduri seisukoht kaebaja maksukohustuse kujunemise osas. Kaebaja eest on varjatud asjaolusid, mis ei puudutanud kaebajat ennast. Kohtule on materjalid esitatud varjamata kujul, võimaldamaks kohtul veenduda selles, et kaebajat puudutavaid materjale ei ole varjatud. 5) Halduskohus ei ole põhjendamiskohustust rikkunud, nõustudes maksuhalduri poolt menetluses esitatud seisukohtadega. Halduskohus on hinnanud tõendeid õigesti. Maksuhaldur on kontrollinud OLAF-i poolt esitatud tõendeid ja täiendavat vastust päringule, mis näitavad, 7
(10)3-15-51 kuidas kauba liikumine toimus, ning maksuotsuses sellele tuginenud. Kaebaja ei ole põhjendanud oma seisukohta, et maksuhalduri väited pole toimiku materjalidega tõendatud. 6) WTO seisukohad ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust. WTO lahendis ei ole asutud seisukohale, et kõik dumpinguvastased maksud tuleb Hiinast imporditud kaupadelt deklarantidele tagasi maksta. Dumping tunnistati kehtetuks edasiulatuvalt. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/278 art 2 ning selle kohta Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikide tolliatašeedele edastatud teate kohaselt kuuluvad kõik enne 28.02.2016 tekkinud tollivõlad sissenõudmisele vana korra alusel.
  1. Kolmas isik CF&S Estonia AS palub apellatsioonkaebus rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
  3. Õige on vastustaja seisukoht, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.05.1999 määruse (EÜ) nr 1073/1999 („Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta“) art 9 lg 2 kohaselt tuleb OLAF-i juurdlusaruandeid liikmesriikides tunnustada riigi inspektorite koostatud haldusaruannetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõenditena haldus- ja kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Nende kohta kehtivad samad hindamisreeglid kui riigi inspektorite koostatud haldusaruannete kohta ja nad on viimati nimetutega võrdväärsed. Sama näevad ette ka praegu kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.09.2013 määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 põhjendus 28 ja art 11 lg
  4. Praeguses asjas on maksuhaldur maksuotsuses tuginenud OLAF-i missiooni raporti seisukohtadele Taiwanist eksporditud kinnitusvahendite päritoluga seonduvate üldiste aspektide kohta. Kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et missioon toimus 24.09.2013-03.10.2013, kuid vaidlusalune deklaratsioon esitati 12.12.2013, ei ole seega määrava tähtsusega. Maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisel tuginenud üksnes missiooni raportile. Maksuhalduri konkreetsed järeldused kauba Hiina päritolust põhinevad maksuotsusest nähtuvalt eelkõige OLAF-ile täiendava päringu tegemise tulemusel saadud Taiwani Uurimisosakonna DOI edastatud informatsioonil, mida maksuhaldur on muu hulgas analüüsinud ka OLAF-i missiooni raporti kontekstis. Seega pole ringkonnakohtu arvates põhjust pidada missiooni raportit asjassepuutumatuks tõendiks.
  5. Kaebaja leiab ekslikult, et maksuhaldur ei ole OLAF-ilt saadud dokumente nõuetekohaselt analüüsinud ega ise tõendeid kogunud. Maksuhaldur on maksuotsuses lisaks OLAF-i raportile ning DOI kirjalikule seisukohale analüüsinud ning tuginenud ka kaebaja ja kolmanda isiku antud seletustele ning tollideklaratsioonis esitatud andmetele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine eeldaks kaubal tõsikindlalt Hiina päritolu kinnitavate tõendite esinemist. Ehkki pelgalt viide OLAF-i raportitele ei ole maksuotsuse põhjendusena piisav ega saa kaasa tuua tõendamiskoormuse kaebajale üleminekut (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016 otsus nr 3-14-51779, p 11), tõendab praeguses asjas DOI kiri koosmõjus teiste tõenditega kauba Hiinast pärinemist piisavalt konkreetselt.
  6. DOI 18.07.2014 kirja kohaselt leidis DOI, et konteineris imporditud kinnitusdetailid olid deklareeritud kui Hiina päritolu kaubad ning need olid Taiwani vabatsoonide kaudu ümber laaditud (kd I, tl 50). Kirjale manusena lisatud impordi ja ekspordi andmeid kajastava tabelandmiku (kd I, tl 50) sisu on maksuotsuse p-s 1.1.3 analüüsitud ning sellele tuginevalt tehtud põhjendatud järeldused kauba päritolu osas. Ringkonnakohtu arvates pole põhjust kahelda selles, et nimetatud tabelandmiku näol on tegu tabeliga, mis oli lisatud DOI kirjale. DOI kirjas on konkreetne viide manuse olemaolule ning tabelandmik vastab kirjas viidatud 8
(10)3-15-51 sisule. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ka maksuhalduri tabelandmikul tuginevat hinnangut, et samadele kaubakoodidele ja kirjeldusele (nii kauba koguse kui kaalu osas) vastava kauba importimisel Taiwani ning selle sealt 1-päevase vahega eksportimisel on tegu sama kaubaga. Seega võib asuda seisukohale, et tõendamiskoormus on MKS § 150 lg 1 kohaselt kaebajale üle läinud ning põhjendatud on nõuda kauba teistsuguse päritolu tõendamist kaebajalt. Kaebaja, kes kaupa otse Taiwanist ostis, ei ole maksuhalduri järelduse kummutamiseks tõendeid esitanud. Maksuotsusest nähtuvalt ei sõlminud kaebaja Taiwani müüjaga kirjalikke lepinguid, vaid müügisuhe põhines usaldusel ja tingimused lepiti kokku ekirjades. Samas kinnitas kaebaja, et e-kirjavahetust tal säilinud pole. Seega ei ole kaebaja esitanud ühtegi dokumenti, mis kaudseltki viitaks kauba Taiwani päritolule. Neil põhjustel ei ole alust pidada maksuotsust ebapiisavalt motiveerituks ega heita maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte rikkumist.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega ärakuulamisõiguse rikkumisest. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses tuginenud tõenditele, mida poleks kaebajale tutvumiseks esitatud ning mille kohta ta poleks saanud arvamust avaldada. Üksnes asjaolu, et dokumentides oli osa andmeid varjatud, ei anna alust rääkida ärakuulamisõiguse ebapiisavast võimaldamisest. Ka osaliselt varjatud andmetega on dokumendid loetavad ja mõistetavad ning kaebaja etteheited konteksti arusaamatuks muutumisest on alusetud. Samuti on põhjendamatu kaebaja kahtlus dokumentide ehtsuses nende koostajate nimede varjamise tõttu. Kohtule täielikul kujul esitatud dokumentides on koostajate andmed olemas ning vastustaja on piisavalt põhjendanud konkreetsete isikute nimede varjamise vajadust. Halduskohus on õigesti märkinud, et varjatud andmed ei puuduta praeguse maksuotsuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et ärakuulamisõiguse tagamiseks tulnuks võimaldada kõigi algdokumentidega tutvumist, kuivõrd kaebaja on saanud esitada arvamuse DOI poolt edastatud seisukoha ning järelduste osas.
  2. Kaebaja väide kauba mittesooduspäritolu sertifikaadi võltsimise tuvastamisest ei ole asjakohane, sest maksuotsus ei tugine sertifikaadi võltsimisel, vaid asjaolul, et OLAF-i Taiwani missiooni raportist nähtuvalt toimub kaubale selline päritolusertifikaatide väljastamine ilma kontrolli teostamata.
  3. Kaebaja märgib, et halduskohus ei ole hinnanud tema väiteid heausksusest ja tolliveast. Vastustaja on sellele eriarvamuses esitatud seisukohale maksuotsuse p-s 1.1.5 põhjalikult vastanud ning ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga. ÜTS art 220 lg 2 p-s b sätestatud tollivea regulatsioon ei välista praegusel juhul maksuotsuse tegemist. Selle sätte eesmärk on mh reguleerida juhtumeid, kus toll oleks pidanud tollideklaratsioonis esitatud andmete ebaõigsuse avastama deklaratsioonide ja nende juurde kuuluvate dokumentide hoolikal kontrollimisel (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-6-09, p 14). Deklaratsiooni aktsepteerimine ei ole tähenduselt maksuotsus ning selle alusel ei saa deklarandil tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida, täpsustusi nõuda või deklaratsiooni muuta (vt Riigikohtu otsuseid asjades nr 3-3-1-66-05 ja 33-1-6-09). Praegusel juhul ei olnud tollil deklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise ajal teavet ning ta ei oleks saanud ka dokumendi hoolikal kontrollimisel avastada, et deklaratsiooni lisana esitatud päritolusertifikaat ei kajasta kauba päritolu õigesti.
  4. Viite osas WTO otsusele märgib vastustaja õigesti, et üksnes see otsus ei saa mõjutada maksuotsuse õiguspärasust ning Euroopa Komisjon on pärast dumpinguvastaste maksude kehtetuks tunnistamist rakendusmääruse nr 2016/278 art-s 2 ning selle kohta liikmesriikide tolliatašeedele edastatud teates selgitanud, et kõik enne 28.02.2016 tekkinud tollivõlad kuuluvad sissenõudmisele vana korra alusel. 9
(10)3-15-51 18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets . 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.