← Eesti

2-16-2696/9

Obsah (4)§ 187§ 131§ 188§ 123

2-16-2696 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 02. mai 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2696 Tsiviilasi

) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.

§ 188

lõike 1 punkt 8 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 2 kohaselt on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku 3 2-16-2696 üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 29 lõike 1 ja § 30 lõike 1 kohaselt võib pärija kanda pärandvara hulka kuuluvad osakud oma pensionikontole või võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi 1 (ühe) aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus pärimisõiguse kohta.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 05.05.2009 suri puudutatud isiku vanaema XXX(ik XXX), kelle pärijateks võrdsetes osades on 30.06.2009 pärimistunnistuse alusel mh XXX (ik XXX) ¼ suuruses mõttelises osas ning XXX(ik XXX) ¼ mõttelises osas. 15.02.2013 suri XXX poeg XXX, kelle pärijateks võrdsetes osades on 10.09.2013 pärimistunnistuse alusel mh XXX¼ suuruses mõttelises osas. 23.03.2015 suri XXX abikaasa XXX(ik XXX), kelle pärijateks võrdsetes osades on mh XXX1/5 suuruses mõttelises osas. Pärast XXX surma ei ole jagatud väärtpaberikonto osad AS-is SEB Pank kokku summas 7 964,59 eurot. Kohtule 18.03.2016 esitatud täpsustatud avalduse kohaselt palub avaldaja: • anda XXX (ik XXX) nõusolek alaealise XXX(ik XXX) nimel pärandvara (väärtpaberikonto osas) jagamise lepingu sõlmiseks nii, et alaealisele jääb tema pärandiosa suurune osa 13/80 väärtpaberitest; • anda XXX (ik XXX) nõusolek tagasi võtta alaealise XXX(ik XXX) nimel temale kuuluva väärtpaberikonto VP13746 SEB Pangas 7 964,59 euro ulatuses 13/80 suuruses mõttelises osas päritud summa, paigutades antud rahasumma pojatütre XXXarvelduskontole nr XXX Swedbank AS ja kasutades antud rahasummat pojatütre XXX(ik XXX) ülalpidamiseks täies ulatuses; • jagada väärtpaberikonto VP13746 SEB Pangas 7 964,59 euro ulatuses selliselt, et: XXX jääb väärtpaberitest summa, mis vastab 13/80 suurusele osale pärandvara jagamislepingu sõlmimise ajal XXX väärtpaberi kontol olnud kogusummalt. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt päris XXXpärast oma isa XXX surma vanaema XXXAS-i SEB Pank väärtpaberikontol olevast summast 7 694,59 eurot 1/16 mõttelise osa (XXX sai pärast XXXsurma ¼ mõttelise osa, millest XXXsai pärast XXX surma omakorda ¼ mõttelise osa). Pärast vanaisa XXX surma sai XXXveel 1/20 suuruse mõttelise osa (XXX sai pärast oma abikaasa surma ¼ mõttelise osa, mis pärast XXX surma läks viie pärija vahel jagamisele) eelpool nimetatud väärtpaberikontol olevast summast. XXXmõttelise osa suuruseks kujuneb 9/80 (1/16 + 1/20 = 9/80). Tallinna linn ja lapsele RÕA korras määratud esindaja toetasid avalduse rahuldamist. Avaldaja on täiendavalt märkinud, et kaaspärijate vahel ei ole vaidlust pärandvara jagamise osas. Tulenevalt eeltoodust ei vaja puudutatud isik eraldi pärandvara jagamist. Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara 4 2-16-2696 hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmist enne pärandvara jagamist ei võimalda pärimisseaduse § 148 lg 1. Kaaspärijatele tekib pärandi avanemisel seaduse alusel sundühisus. Eeltoodu ei tähenda seda, et kaaspärijad peaksid PärS § 152 lg 1 alusel ilmtingimata nõudma pärandvara jagamist. Kui pärijatel ei ole pärandvara jagamise viisi osas eriarvamusi, siis on neil õigus ühiselt pärandvara käsutada. Olukorras, kus kaaspärijad on saavutanud kokkuleppe pärandvara jagamise osas, ei ole eelnev pärandvara jagamine vajalik. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, avalduse täpsustusega, Tallinna linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse ema, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseks lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.