1 Kriminaalasi nr 1-12-4351 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4351 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 751

lg 3 p 2 määrata Andres Assoni elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Andres Assonile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 08.01.2018. Kohustada Andres Assonit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Andres Assonit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Andres Asson kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Andres Asson kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Assoni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andres Asson kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 15.05.2013 kohtuotsusega nr 1-12-4351 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati vangistusega 6 kuud. Andres Asson tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 4 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Andres Assoni liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, lugedes Viru Maakohtu poolt 27.06.2012 mõistetud karistus kui kergem sellega kaetuks. Karistusest kuulus maha arvamisele eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 6 kuud ja 20 päeva vangistust (400 tundi üldkasulikku tööd). Andres Assonil kuulus ärakandmisele 3 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust. Viru Maakohtu 18.05.2015 määrusega Andres Assoni karistust korrigeeriti ning temale Viru Maakohtu 15.05.2013 otsusega mõistetud liitkaristuseks loeti 3 aastat 3 kuud 2 päeva vangistust. Kohus tuvastas, et Andres Asson oli 15.05.2013 seisuga sooritanud kõik 536 üldkasuliku töö tundi. Andres Asson kannab karistust alates 06.10.

1. 3 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Esimese kriminaalkaristuse sai isik 15-aastaselt. Kuritegude muster kordub. Varasemalt on isikut karistatud varguse, omavolilise sissetungi ja avaliku korra raske rikkumise eest ning mõlemas seisneb ka vägivalla komponent. Käesolev kuritegu on samuti vägivaldne ning toime pandud eelmise kuriteo kaasosalise suhtes. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning perioodidel 12.03.2015-11.06.2015 ja 01.09.2015-29.02.2016 töötas ta majandustöödel koristajana. Alates 01.09.2015 õpib ta xxxx.
2. aastal on korduvalt toimunud psühholoogi vastuvõtud. Alates 22.04.2016 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Varasemalt elas isik koos oma vanema õega xxxx 2-toalises üürikorteris. Viimasel ajal oli oma sõnul "tänavalaps". Elas-ööbis kus juhtub, suvel telgis. Väitis, et ise valis sellise eluviisi, kuna temale see meeldis. Ema juurest kolis ta ära ema alkoholilembuse pärast, millest tekkisid omavahelised konfliktid. Nüüd on suhted emaga paranenud, kuna viimane ei tarvitavat enam nii palju alkoholi. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise mugavustega keskküttega korteriga, mis kuulub isiku emale U E. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kõik korteris elavad täisealised isikud (ema, kasuisa ja vanaema) on andnud omapoolsed nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav õppis 1.-
3. klassini xxxx,
4. klassis käis xxxx. Peale seda läks õppima xxxx, kus lõpetas
5. klassi,
6. klass jäi pooleli. xxxx õppis ta autolukksepa eriala, mis jäi ka lõpetamata. Vanglas soovib kinnipeetav omandada gümnaasiumi hariduse ja võimalusel ka eriala. Isik on motiveeritud õppima. Hetkel õpib ta xxxx
7. klassis. Enne vangistust oli isik töötu, õppides kutseõppeasutuses. Kinnipeetav on teinud juhutöid. Majanduslikult toetavad teda õde, ema ja abikaasa. Kinnipeetaval on raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Tal on maksmata hagisid 2589,74 euro ulatuses. Isik on sooritanud isikuvastase kuriteo kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav saab aru töötamise vajalikkusest, olles motiveeritud peale gümnaasiumi lõpetamist koheselt tööle asuma. Samuti on isik huvitatud oma nõuete tasumisest, mõistes selle vajalikkust. Pere on materiaalselt toimetulev ja tagab võimaliku vabanemise korral isikule toetuse. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral isik koheselt töökohta ei oma. Oluline on õpingute jätkamine. Varasemalt on isikut väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel 2 korral rahatrahviga. Katseajal oli kinnipeetaval üks rikkumine seoses alkoholiga. Nüüd olevat isik arvamusel, et alkoholi enam ei tarbi. Alkoholiga seonduvaid teemasid käsitleti sotsiaalabiprogrammis Õige Hetk, mille isik läbis kriminaalhooldusel olles. Isik oli oma sõnul kunagi varasemalt kanepi ja amfetamiini juhutarvitaja. Teda on karistatud väärteokorras NPALS alusel kolm korda. Sõltuvust tal diagnoositud ei ole, ravil ei ole olnud. Ei ole ka seost narkootikumide tarvitamise ning kriminaalse käitumise vahel.
8. klass jäi kinnipeetaval esmalt pooleli pidevate haiguste tõttu. Kuriteod sisaldavad vägivalla komponenti. Isiku käitumine oli impulsiivne, ta ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Isik elas põhimõttel "üks päev korraga". Ta tunnistab oma probleeme ning on võimeline neid kirjeldama. Kinnipeetav soovib edaspidiselt elada õiguskuulekalt. Vanglas vägivaldsust ei nähtu, kuid siiski on impulsiivset käitumist. Isik õigustab ennast ning peab oma soove üldistest olulisemaks. Ta teeb valikuid vaid oma heaolust lähtuvalt. Kinnipeetaval on kindlad saavutatavad eesmärgid. Varasemalt on isikul olnud palju sõpru ja tuttavaid, kes on 4 kriminaalse taustaga, kuid enam ta nendega ei suhtle. Kinnipeetav ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Ametiisikutega suhtlemisel on esinenud üleolevust. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud toime uue kuriteo. Ta ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Osaliselt isik mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab nii õigusi, kui vastutust. Väidetavalt on isik teinud järeldused oma senisest eluviisist. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt kahe aasta jooksul on 32%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kui kohus otsustab Andres Assoni tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valvega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.01.
9. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andres Assonile KarS § 75 lg 2 p 2,21,7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 3 kuud. Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et Andres Assoni lähedasteks on tema ema U E, kasuisa K R, abikaasa A H, 2 vanemat õde, 1 vend ja vanaema. Abikaasa elab hetkel xxxx. Ema sõnul on suhted lähedaste vahel head ja üksteist toetavad. Andres Asson omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Ema U E töötab xxxx sööklas, kasuisa on autojuht OÜ-s xxxx. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral Andres Asson koheselt töökohta ei oma. Kasuks tööturul orienteerumisel on isiku arvele võtmine Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Positiivne on asjaolu, et Andres Asson soovib vabanedes asuda õppima xxxx, et haridust omandada. Kui kohus leiab, et Andres Asson tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Andres Assonile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.01.
10. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andres Assonile KarS § 75 lg 2 p 2,21,7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. Andres Asson kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava sõnul elab abikaasa xxxx. Vanglas olles on suhted kaugemaks jäänud, kuid nad on teineteisele ikkagi toeks. Nad abiellusid vanglas. Töökoht on tal vanglas nüüd olemas asukohaga xxxx ja xxxx OÜ-s abitöölisena. Varem käis ta koolis, nüüd avaldas soovi tööle minna. Kodutu elu ei ole ta otseselt elanud, elas üüritubades või hotellides. Õigem on öelda, et ta ei omanud kindlat elukohta. Ta ei tea, miks on kirjas, et emaga on suhted halvad viimase alkoholilembuse pärast. Ta on mitmelt inimeselt uurinud, miks selline lause on kirja pandud, aga keegi ei osanud öelda. Probleeme sõltuvusainetega tal ei ole. Alkoholiga seoses on olnud vägivaldsust, aga sõltuvust ei ole. Ta saab elada alkoholi tarvitamata. Ta on rohkem motiveeritud oma elu ülesehitamisele.
11. klass sai tal läbi, plaan on töö kõrvalt jätkata õpinguid. Ta üritaks läbi e-õppe
12. klassi ära lõpetada. Hagisid on nüüdseks jäänud alla 2500 euro. Abikaasa ja kõik kodused toetavad teda. Kui ta välja saab, siis teeb maksegraafikud ja hakkab hagisid tasuma. Autojuhiload on tal vaja ära teha. Nüüd ta alles näeb, milliseid takistusi ta oma käitumisega on endale seadnud. Praegu on ta eesmärk luua pere, minna tööle. Ta on esimest korda vanglas. Andres Asson usub, et suudab pika katseaja vastu pidada. Ta on endale sihiks võtnud oma elu korda teha. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andres Assoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu vangla 5 poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav A. Assoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Üksnes kuriteo tehiolud ei välista tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks A. Assonil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 08.01.
13. Kinnipeetava käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel koristajana töötamine, xxxx õppimine, Agressiivsuse asendamise treeningu programmis kohusetundlik osalemine, avavanglaosakonnas paiknemine jm) viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 17.06.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Andres Assoni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andres Assoni võib 3 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud 4 korral ning käesolevat karistust kannab ta muu hulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo eest. Kohtu hinnangul väärib märkimist, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu eelduslikult on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea. Sellele viitab kõige otsesemalt distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangistuse jooksul on isik olnud hõivatud majandustöödel koristajana, läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning lõpetanud
14. klassi xxxx. Alates 22.04.2016 kannab kinnipeetav oma karistust avavanglaosakonnas. Nüüdseks on ta asunud tööle OÜ-sse xxxx ja xxxx abitöölisena. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on isikul olemas kindel elukoht ning lähedased, kes teda toetavad. Vangla ja prokurör toetavad Andres Assoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Andres Asson viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada katseajaks, s.o kuni 08.01.2018 Andres Assonile KarS § 75 lg 2 p 2,21,7,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Andres Assoni elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et Andres Assonile tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. 6 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
15. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik