Obsah (6)

§ 33§ 56§ 69§ 16§ 18§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-4004 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Tali Väär

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust jõudis maakohus seisukohale, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Erk rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja pani tahtlikult toime väärteo, mis täidab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja A. Erk on väärteo toimepanemises süüdi. 1.5. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.

Erk puhul on tuvastatud. Maakohus märkis, et A. Erk süü on keskmisest suurem. A. Erk teadis, et politsei väärteootsus, millega temalt karistusena oli juhtimisõigus kuni 30. aprillini ära võetud, oli jõustunud. Samuti selgitas politseiametnik A. Erkile 19.04.2016 hommikul, et tal puudub juhtimisõigus. Sellest hoolimata asus A. Erk autot juhtima. A. Erk oma süüd ei tunnista ning ei ole toimepandut kahetsenud. A. Erk andis kohtus ütlusi, et tunnistab end osaliselt süüdi, kuid kohtuistungi jätkudes leidis, et ei näe endal süüd. Seega karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus viitas toimiku lk-dele 6-11, millelt nähtub karistusregistri teatis A. Erk kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on A. Erk korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Enamus väärteokaristusi on määratud liiklusrikkumiste eest. A. Erki on liiklusrikkumiste eest karistatud nii rahatrahvidega, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kui ka arestiga, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Osa määratud rahatrahvidest on hiljem asendatud üldkasuliku tööga. Vaadates A. Erk poolt toime pandud rikkumiste rohkust ja määratud karistuste liiki märkis maakohus, et A. Erkile mõistetud karistused ei ole mõjutanud A. Erki õiguskuulekalt käituma. Seetõttu leidis maakohus, et karistuse eripreventiivset eesmärki ei ole A. Erk puhul võimalik saavutada seaduses ette nähtud kergema karistusega s.o rahatrahviga. Lähtudes eeltoodust leidis maakohus, et eripreventiivse eesmärgi täidab vaid raskeim karistus, milleks on arest. Maakohus lisas, et enam ei ole võimalik aresti asendada üldkasuliku tööga, kuna A. Erk on nii põhi- kui asenduskaristusena üldkasulikku tööd teinud, kuid ka see ei ole avaldanud talle positiivset mõju ega suunanud õigusrikkumisi mitte toime panema. Maakohus lisas, et käeoleval juhul on karistuse mõistmisel oluline arvestada, kuidas kaitsta õiguskorda. A. Erk isikuna, kellel lisakaristusena eelmise liiklussüüteo toimepanemise eest oli juhtimisõigus ära võetud, millega püüti hoida liiklusnorme pidevalt eiravat isikut liiklusest eemal ja sellega tagada kaasliiklejate turvalisus liikluses, juhtis ka ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid, on karistuse mõistmisel olulisel kohal ning kuna juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuseena ei takistanud A. Erki mootorsõidukit juhtimast, seega vaid füüsiline takistus – vabaduse võtmine aresti näol saab tagada A. Erk mitteosalemise liikluses. Võttes kokku kõik

§ 56

lg 1 sätestatud ja eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alused, leidis maakohus, et A. Erki tuleb toimepandud süüteo eest karistada arestiga, sest kergema karistusliigiga, milleks käesoleva väärteo puhul on rahatrahv, ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ega üldpreventiivseid eesmärke. Maakohus leidis, et kuigi karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik aresti mõistmine, ei pea see arest olema ülemäära pikk. Aresti määramisel arvestas maakohus sellega, et A. Erki ei ole varasemalt arestiga karistatud ning 3 kuigi A. Erk on liiklusalaseid süütegusid küll korduvalt toime pannud, siis juhtimisõiguseta vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise eest on A. Erk karistatud rohkem kui 2,5 aastat tagasi. Maakohus leidis, et mõistes aresti (mis on seotud isikult vabaduse võtmisega) alla keskmise määra (arvestades eelnevalt väljatoodud põhjendusi), täidab selline karistus karistuse eesmärgi. 2. 04. juulil 2016 esitas menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ning mõista A. Erkile karistuseks arest väiksemas ulatuses, mis asendada

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

Lisaks taotleb kaitsja A. Erki poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamist vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale. 2.1. A. Erki kaitsja vaidlustab kohtuotsuse karistuse mõistmise osas ning leiab, et kohus mõistis menetlusalusele isikule aresti liiga suures määras ja ei asendanud talle mõistetud aresti üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et kohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti

§ 16

lg-t 3 ning jätnud kohaldamata

§ 18lg 3 - tuvastanud ebaõigesti A.

Erki süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena otsese tahtluse, samas kui tegu oli toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis ja hooletus kergeima subjektiivse kooseisu elemendina õigustanuks A. Erki kergemat karistamist ning aresti

§ 69lg 1 alusel asendamist üldkasuliku tööga.

Kaitsja, viitas maakohtu otsuse lk-dele 2-3, millega maakohus põhjendas A. Erki süüdi tunnistamist ja tuvastas subjektiivse koosseisu tunnusena otsese tahtluse ning märkis, et nende põhjendustega ei ole kaitsja hinnangul süüteokoosseisu subjektiivse külje tuvastamise osas võimalik nõustuda. Kohus on A. Erkile sisuliselt pannud varasema väärteootsuse täitmisele pööramise vastutuse, täpsemalt varasema otsusega mõistetud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramata jätmise eest Maanteeameti poolt. 2.

1. Kohus on jätnud motiveerimatult tähelepanuta kaks subjektiivse koosseisu tuvastamiseks olulist tõendit: - Kärdla Politseijaoskonna juhi AA ja Maanteeameti e-kirjavahetuse 18.04.2016 19.04.2016, kus politseiametnik küsib, miks A. Erki juhtimisõigus on 14.04.2016 taastatud hoolimata 14.03.2016 väärteootsusest juhtimisõiguse äravõtmise kohta, mis jõustus 30.03.2016 ja Maanteeameti spetsialisti vastus selle kohta, et 14.03.2016 otsus nr. 2390,16,000038 ei olnud eksituse tõttu andmebaasi sisestatud; - Maanteeameti tõend selle kohta, et kanne juhtimisõiguse äravõtmise kohta 14.03.2016 väärteootsuse alusel tehti liiklusregistrisse 19.04.
2. Maanteeamet selgitab, et tuvastamata põhjustel ei saatnud kasutatav programm elukohajärgsele (Kärdla) büroole ettekirjutuse koostamise teavitust ja ettekirjutus jäi A. Erkile saatmata. Kaitsja leiab, et seisukoht, mille kohaselt pidanuks A. Erk otsuse jõustumisest ja juhtimisõiguse äravõtmisest ise teadlik olema ja seda täitma, ei ole täiel määral õige ega põhjendatud. Kaitsja leiab, et Maanteeamet juhtimisõiguse äravõtmist täitva asutusena on A. Erki oma ebaõige tegevusega sellisel määral eksitanud, et A. Erki ei saa karistada tahtlikult toime pandud väärteo eest. Asjas on kogu tähelepanu pööratud sellele, miks A. Erk juhtis 19.04.2016 mootorsõidukit, jättes tähelepanuta tema juhtimisõiguse taastamise. Karistusaja möödumisel esimese otsuse järgi taastati 14.04.2016 tema juhtimisõigus registris ning juhiluba tagastati 15.04.2016, mida tõendab Maanteeameti tõend. Nimetatud toimingud olid ebaõiged ja tehti selle tõttu, et teist, 14.03.2016 otsusega mõistetud karistust ei olnud andmebaasi sisestatud. A. Erk on selgitanud, et pidas 14.03.2016 otsust ebaõigeks, kuna temalt võeti juhtimisõigus 14.03.2016 otsusega ära ajal, kui tal oli juhtimisõigus ära võetud juba eelmise otsusega. See A. Erki arusaam võis olla ebaõige, kui ta eksis asjaolus, kas juhtimisõigus peab olema olemas 4 rikkumise või karistuse mõistmise ajal, kuid fakt, et Maanteeamet teist otsust ei täitnud: andis load tagasi ja taastas juhtimisõiguse, süvendas tema eksimust asjaolus, et 14.03.2016 otsusega ei saanud temalt juhtimisõigust ära võtta. Seda eksimust süvendas veelgi Maanteeameti Kärdla büroo külastus, kui A. Erk läks 19.04.2016 hommikul vastavalt politseiametniku korraldusele oma juhilube Maanteeameti büroosse viima ja tema juhiluba ei võetud vastu põhjendusel, et juhtimisõigust ei ole ära võetud. Sisuliselt ütles juhtimisõiguse äravõtmise ja taastamise üle arvet pidava riigiasutuse – Maanteeameti ametnik A. Erkile
3. aprilli hommikul, et tema suhtes ei ole kehtivat otsust mootorsõiduki juhtimisõiguse karistusena äravõtmise kohta. Eeltoodu põhjal oli A. Erk Maanteeameti tegevusest sellisel määral eksitusse viidud, et tal ei saanud 19.04.2016 mootorsõidukit juhtides olla kindlat teadmist, et tema juhtimisõigus on lisakaristusena ära võetud. Kaks riigiasutust: Politsei ja Maanteeamet andsid talle juhtimisõiguse olemasolu ja äravõtmise kohta vastuolulist infot ning tal puudus mistahes põhjus eelistada politsei väite õigsust Maanteeameti väite õigsusele. Kohtu väide ja põhjendus, et juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena toimib ka registrisse kandmata ja juhtimisõigust loovutamata, eeldab õigusteadmisi ega ole eraisikule kui õiguse adressaadile arusaadav. See rikub õigusselguse põhimõtet. Samuti rikub kohtu seisukoht, et juhtimisõiguse äravõtmine kehtib ka registrisse kandmata, VTMS § 2043 sätteid selle kohta, et põhi- või lisakaristusena mõistetud või määratud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või kohtuvälise menetleja otsus asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks. See tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmise täitmine eeldab ka märke tegemist liiklusregistris ja selle tagamiseks juhtimisõigust tõendava dokumendi hoiulevõtmist. Seetõttu ei esine A. Erk käitumises

§ 16

lg-s 3 sätestatud otsese tahtluse tunnuseid – ta ei teadnud eksimuse tõttu, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. A. Erkile saab süüteokoosseisu subjektiivse küljena ette heita seda, et ta ei olnud 14.03.2016 otsuse kehtivuse ja enda juhtimisõiguse äravõtmise kehtivuse tuvastamisel ettevaatlikum ja hoolsam. 2.3.

§ 18

lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise alus isiku süü.

Kohus on leidnud, et A. Erki süü on keskmisest suurem. Kui A. Erk pani väärteo toime hooletusest, mitte otsese tahtlusega, siis on see kohtu tuvastus ebaõige ja A. Erki süü on keskmisest oluliselt väiksem, kuna

§ 18lg- s 3 sätestatud hooletus on süüteo subjektiivse külje elementidest kergeim.

Seetõttu ei vastanud mõistetud aresti määr 10 päeva tema väärteo raskusele ja süü suurusele. Süü suurusele vastav karistus olukorras, kus A. Erkil on varasemad rahatrahvid tasumata, olnuks 5 päeva aresti. A. Erk taotles aresti asendamist

§ 69

lg 1 alusel üldkasuliku tööga, mis võimaldaks karistuse kandmise kõrvalt äsja saadud töö säilitamist. Eeltoodud asjaoludel taotleb apellant Pärnu Maakohtu 20.06.2016 otsuse väärteoasjas 4-16-4004 tühistamist karistuse mõistmise osas, palub otsuse tühistada osas, millega A. Erkile mõisteti arest 10 päeva ja mõista talle arest väiksemas ulatuses, mis asendada

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

A. Erk ei soovi esitada täiendavaid tõendeid ja on nõus apellatsioonkaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 2.

1. Menetluskulude hüvitamise taotluses on kaitsja märkinud, et menetlusalune isik on apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid valitud kaitsjale makstud tasu kolme tunni õigusabi eest kogusummas 272 eurot. Kaitsjatasu koosneb: kliendi vastuvõtt ja ärakuulamine advokaadibüroos 30.06.2016 kell 13.00 – 13.30, tasu poole tunni õigusabi eest 42 eurot (sh käibemaks 7 eurot); väärteoasja toimikuga tutvumine, väljakirjutuste tegemine, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas 30.06.2016 kell 14.30 – 15.05, tasu poole tunni õigusabi eest 5 42 eurot (sh käibemaks 7 eurot); apellatsioonkaebuse projekti koostamine 04.07.2016 kell 10.50 – 13.00, tasu kahe tunni õigusabi eest summas 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot). Kaitsja lisab, et ajakulu kolm tundi on arvestades kliendi vastuvõttu, toimikuga kohtus tutvumist ja apellatsioonkaebuse koostamist mõistlik kogukulu. Kaitsja on nõudnud õigusabi eest tasu määras 70 eurot tund, mis on õigusabi turuhinda arvestades mõistlik.
2. Tallinna Ringkonnakohus edastas A. Erk kaitsja apellatsiooni kohtuvälisele menetlejale 11.07.2016 ning andis tähtaja apellatsiooni osas seisukohtade esitamiseks kuni 01.08.
3. 01.08.2016 esitas kohtuväline menetleja seisukoha, mille kohaselt on maakohtu poolt määratud 10 päeva pikkune arest põhjendatud. Kohtuväline menetleja lisas, et väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlustega. Liiklusrikkumisi jätkuvalt toimepanevale isikule kergema karistuse mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. A. Erk omas antud rikkumise toimepanemise hetkel 21 kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Isikule määratud rahatrahve isik tasuma ei asunud ja seetõttu on asendatud rahatrahvid üldkasuliku tööga. Arvestades A. Erk jätkuvat lugupidamatutu suhtumist õiguskorda on temale karistuseks määratud 10 päeva pikkune arest põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt taotles kohtuväline menetleja jätta A. Erk kaitsja apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustus asja arutamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas alust ei ole.
5. Karistuse mõistmisel tuleb

§ 56

lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus (10 päeva aresti) ei vasta toimepandud väärteo raskusele ja isiku süü suurusele – kaitsja leiab, et isik pani teo toime hooletusest, mitte otsese tahtlusega, mistõttu on menetlusaluse isiku süü väiksem. Eeltoodu tõttu leiab kaitsja, et A. Erkile tuleb karistuseks mõista arest väiksemas ulatuses ning see asendada üldkasuliku tööga. Kuivõrd VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires ning kaitsja apellatsioonist lähtuvalt vaidlustab kaitsja maakohtu otsust mõistetud karistuse osas, siis piirdub ringkonnakohus apellatsioonis vaidlustatuga. 6. A. Erkile heidetakse väärteoasjas ette mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust kui juhtimisõigus on ära võetud. 6.1. Kaitsja hinnangul on maakohus tuvastanud ebaõigesti A. Erki süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena otsese tahtluse, samas kui tegu oli toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis ja hooletus kergeima subjektiivse kooseisu elemendina õigustanuks A. Erki kergemat karistamist ning aresti

§ 69lg 1 alusel asendamist üldkasuliku tööga.

Ringkonnakohus kaitsja eelnimetatud mõttekäiguga ei nõustu. Esmalt nähtub kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, et A. Erk oli teadlik 14.03.2016 kohtuvälise menetleja otsusest, mille kohaselt võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Samuti oli A. Erk teadlik, et otsuse peale edasi kaebamata jättes otsus jõustub ning ta ei oma juhtimisõigust alates otsuse jõustumisest 30.03.2016 kuni 29.04.

1. Asjaolu, mille kohaselt A. Erk oli teadlik juhtimisõiguse puudumisest tõendab 14.06.2016 maakohtu kohtuistungi protokoll (kd I lk 45), kus A. Erk on andnud ütlusi, et ta teadis sel päeval, et politsei otsusega oli kuni
2. aprillini juhtimisõigus ära võetud ja siis võeti uuesti ära kuuks ajaks kuni
3. aprillini. A. Erk on kinnitanud, et teadis, et on olemas jõustunud otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta. 6 A. Erk lisas maakohtu istungil, et politsei helistas ja ütles
4. aprillil, et juhtimisõigust ei ole. Tunnistaja GS on 14.06.2016 maakohtu istungil (kd I lk 46) andnud ütlusi, kui ta hommikul A.Erkile helistas, siis ütles talle selgelt, et tal puudub juhtimisõigus, et otsus selle kohta on talle edastatud. Samuti ütles GS telefonis A. Erkile, et tegemist on kahe ametiasutuse omavahelise eksitusega, aga see ei anna talle juhtimisõigust tagasi ning palus tal load ARK-i ära viia. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust üheselt, et A. Erk oli teadlik kohtuvälise menetleja 14.03.2016 otsusest, samuti selle jõustumisest 30.03.2016 ning asjaolust, mille kohaselt võeti temalt lisakaristusena ära juhtimisõigus kuni 29.04.2016 ehk tal ei olnud õigust mootorsõidukit juhtida alates 30.03.2016 – 29.04.
5. Veelgi enam, tunnistaja GS poolt maakohtu istungil 14.06.2016 antud ütlustest nähtub, et politseiametnik selgitas A. Erkile, et tegemist on kahe ametiasutuse vahelise eksitusega. Seega kaitsja väide, mille kohaselt ei olnud A. Erk teadlik jõustunud otsusest ning asjaolu, mille kohaselt ajas Maanteeameti käitumine isiku segadusse, on alusetud. A. Erk teades, et 14.03.2016 otsus jõustus 30.03.2016 ning seega on temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud kuni 29.04.2016, pani väärteo toime otsese tahtlusega. Kaitsja poolt viidatud ettevaatamatuse vormina hooletus ei ole käesoleval hetkel tuvastatav. Kaitsja poolt viidatud Kärdla Politseijaoskonna ja Maanteeameti e-kirjavahetus ning Maanteeameti tõend A. Erkilt juhtimisõiguse ära võtmise kohta tõendavad asjaolu, mille kohaselt tekkis kahe ametiasutuse vahel A. Erki juhtimisõiguse äravõtmise kande tegemisega liiklusregistrisse segadus. Eeltoodu oli A. Erkile teada, kuivõrd tunnistaja GS helistas A. Erkile
6. aprilli hommikul, selgitas A. Erkil juhtimisõiguse puudumist ning lisas, et registrikannetega on tekkinud segadus. Seega kaitsja poolt viidatud tõendite sisu oli A. Erkile teada, kuid eeltoodust olenemata pani A. Erk toime õigusrikkumise teades, et temalt on juhtimisõigus kohtuvälise menetleja 14.03.2016 otsusega lisakaristusena ära võetud. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule – A. Erk juhtides mootorsõidukit ajal, mil tal jõustunud kohtuvälise menetleja otsusega alates 30.03.2016 – 29.04.2016 juhtimisõigust ei olnud, ei käitunud A. Erk hooletult, vaid tegutses otsese tahtlusega. Seega ei päde kaitsja väide ettevaatamatusest toimepandud väärteo osas. Kaitsja leiab, et seisukoht, mille kohaselt pidanuks A. Erk otsuse jõustumisest ja juhtimisõiguse äravõtmisest ise teadlik olema ja seda täitma, ei ole täiel määral õige ega põhjendatud, mistõttu ei saa A. Erki karistada tahtlikult toimepandud väärteo eest. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et väärtegude toimepanemise puhul ei ole määravaks isiku tahtlus –

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

A. Erk on selgitanud, et pidas 14.03.2016 otsust ebaõigeks, kuna temalt võeti juhtimisõigus 14.03.2016 otsusega ära ajal, kui tal oli juhtimisõigus ära võetud juba eelmise otsusega. Kuigi maakohus on nimetatud väitele ammendavalt vastanud, peab ringkonnakohus vajalikuks korrata, et juhul kui isik peab tema suhtes tehtud otsust ebaõigeks on talle tagatud kaebeõigus, mida A. Erk ei kasutanud. Asjaolu, mille kohaselt isik peab otsust ebaõigeks ning jätab seetõttu jõustunud otsuse tähelepanuta ei mõjuta jõustunud otsusega mõistetud karistuse kehtivust. 14.03.2016 kohtuvälise menetleja otsusest, mis jõustus 30.03.2016 oli A. Erk teadlik, otsus oli suunatud menetlusalusele isikule ning otsusest nähtub (kd I lk 21) üheselt, millisel ajaperioodil otsuse jõustumise järgselt A. Erkil juhtimisõigus puudub. Seega on kaitsja väide, et isik ei pidanud ise otsuse jõustumisest ja juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik olema, põhjendamata. Ringkonnakohus viitab siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-86-09, millest nähtuvalt eeldab mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. A. Erkil oli 13.02.2016 mootorsõiduki juhtimise õigus olemas. Asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise ajaks oli mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, ei oma tähtsust. 7 6.

1. Kaitsja kohaselt eeldab maakohtu väide ja põhjendus, et juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena toimib ka registrisse kandmata ja juhtimisõigust loovutamata, õigusteadmisi ega ole eraisikule kui õiguse adressaadile arusaadav. Nimetatud kaitsja väide on eksitav, kuivõrd kohtuvälise menetleja otsusest nähtub üheselt, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 29.04.
2. Eeltoodust tuleneb, et isikul puudub juhtimisõigus kindlatel kuupäevadel – antud juhul alates kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest 30.03.2016 kuu aega ehk kuni 29.04.
3. Nimetatud ajavahemiku endale teadvustamine ei vaja ringkonnakohtu hinnangul õigusteadmisi ning on menetlusalusele isikule kui õiguse adressaadile üheselt arusaadav – eeltoodut selgitas 19.04.2016 hommikul A. Erkile telefoni teel ka politseiametnik GS. Toimingud, mis järgnevad jõustunud otsusele ehk kaitsja poolt viidatud märke tegemine liiklusregistrisse ja selle tagamiseks juhtimisõigust tõendava dokumendi hoiulevõtmine puudutavad otsuse täitmise küsimusi, kuid ei muuda jõustunud otsuses märgitud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Ringkonnakohus lisab, et karistuse andmebaasi märkimata jätmine ei muuda kohtuvälise menetleja otsust kehtetuks. Oluline on tähelepanu pöörata ka asjaolule, mille kohaselt ei ole liiklusregistrisse kantavatel andmetel, sh infol juhtimisõiguse äravõtmise kohta Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 kohaselt õiguslikku tähendust kui seadusest ei tulene teisiti. Liiklusregistrisse tehtud kannete, antud juhul andmed juhtimisõiguse äravõtmise kohta omavad informatiivset tähendust, mis omakorda hõlbustavad kontrolli. 6.
4. Kaitsja viitas, et väärteo toimepanemine hooletusest, mitte otsese tahtlusega vähendab isiku süüd, mis on hooletusest toimepandud väärteo puhul keskmisest oluliselt väiksem, kuna

§ 18lg-s 3 sätestatud hooletus on süüteo subjektiivse külje elementidest kergeim.

Ringkonnakohus märgib, et hooletus on küll ettevaatamatuse nõrgem vorm, juhtides siiski tähelepanu asjaolule, mille kohaselt ei ole maakohus süü sisustamisel tahtluse liiki kui süüteokoosseisu subjektiivset tunnust arvestanud. Ringkonnakohus lisab, et süü suurus ei sõltu vaid koosseisutahtluse liigist. Süü suurus oleneb süüteo toimepanemise asjaoludest. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, mille kohaselt on maakohus võtnud arvesse, et tegemist on esmakordselt isikule aresti määramisega ning kohaldanud aresti alla keskmise määra olenemata asjaolust, et isiku süü on keskmisest suurem.

1. Tuginedes asjaolule, et tegu on toimepandud hooletusest, leiab kaitsja, et A. Erki tuleks karistada arestiga väiksemas määras ning asendada mõistetud arest üldkasuliku töö tundidega. Siinjuures tugineb kaitsja eespool käsitletule, mille kohaselt ei olnud A. Erk teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest ning pani 19.04.2016 teo toime hooletusest. Ringkonnakohus nimetatud asjaolu juba eespool käsitles ning leidis, et tegemist ei olnud hooletusest toimepandud väärteoga. Maakohus on karistuse mõistmisel võtnud põhjendatult arvesse A. Erki poolt varasemalt toimepandud väärtegusid, milliseid on karistusregistri andmetel liiklusrikkumiste eest kokku
2. Samuti nähtub, et isik ei ole asunud talle mõistetud rahatrahve tasuma, mis on seetõttu asendatud üldkasuliku töö tundidega. Maakohus on õigustatult määranud isikule karistuseks aresti, kuivõrd varasemalt mõistetud karistused ei ole suunanud A. Erki õiguskuulekalt käituma. Olenemata asjaolust, et A. Erkile on nii põhi- kui asenduskaristusena üldkasulikku tööd määratud, ei ole see talle positiivset mõju avaldanud ega suunanud teda õiguskuulekale teele, vaid isik on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole käesoleval juhul eesmärgipärane ning sobiv. A. Erkilt on käesoleval aastal juhtimisõigus ära võetud eelnevalt kahel korral, kuid olenemata mõistetud karistustest jätkas isik liiklusrikkumiste toimepanemist ning varasemad karistused ei hoidnud isikut liiklusrikkumiste toimepanemisest eemale. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et A. Erki ei ole võimalik kergema karistusliigi kohaldamisega enam õiguskuulekale teele suunata ning kohaldada tuleb aresti. Samas on maakohus võtnud arvesse asjaolu, mille kohaselt on tegemist 8 esmakordse aresti määramisega ning liiklusalastest süütegudest pani isik viimati juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise toime 2,5 aastat tagasi, määrates aresti pikkuseks eeltoodule tuginedes põhjendatult 10 päeva, mis on vähem kui aresti keskmine määr. Kuivõrd varasemalt on A. Erkile mõistetud karistuseks mitmel korral rahatrahve ja asendatud neid üldkasuliku tööga ning võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, ei tohiks karistus samasuguste tegude eest olla leebem ega esimesel korral aresti mõistes ka ülemäära raskem. Seega on igati põhjendatud maakohtu otsus mõista A. Erkile LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistus 10 päeva aresti. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et A. Erkile mõistetud karistus vastab tema süü suurusele, isikut iseloomustavatele andmetele, toimepandud väärteole ja on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
3. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.
4. A. Erki kaitsja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on A. Erk tasunud kaitsjatasu kolme töötunni eest kokku 252 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus, juhindudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 185 lg-st 2 jätab kaitsja taotluse A. Erkil tekkinud menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata, kuivõrd apellatsiooni rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 9