Obsah (6)

§ 75§ 751§ 76§ 184§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2735 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaid

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 5.

§ 75

lg 2 p-de 21, 4, 7, 8 ja 9 alusel kohustada Sergei Titovi katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist; mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kui kriminaalhooldusametnik ei ole selleks luba andnud; osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele valvele üheksa kuud. 6.

§ 751

lg-te 3 ja 4 alusel kohaldada Sergei Titovile elektroonilist valvet katseaja esimese 9 kuu jooksul elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. 7. Kui Sergei Titov katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Rahuldada määruskaebused. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu
3. aprilli 2014 otsusega mõisteti Sergei Titovile

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 5 aastat 5 kuud vangistust.

Karistuse hulka loeti

§ 68lg 1 alusel ka eelvangistuses viibitud aeg alates 7.

oktoobrist 2012.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Viru Maakohtu 7.

novembri 2013 otsusega mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkusega vangistusega. S. Titovi kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti seega 5 aastat 6 kuud vangistust alates

1. oktoobrist
3. Viru Vangla esitas
4. juunil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Titovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
5. Viru Maakohtu
6. juuli 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Arvestades

§ 76lg 4 kohaselt S.

Titovi kuriteo asjaolusid ja ka korduvat karistatust narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest, ei pidanud maakohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei suuda takistada uute kuritegude toimepanemist. Kuigi S. Titovile on tagatud elu- ja töökoht, ei välistanud need isikul varasemalt kuritegusid toime panemast. Konkreetse kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine eeldab erandlikke asjaolusid, kuid neid praegu ei esine. Seda ka vaatamata heale käitumisele vangistuse jooksul, väljavaadetele vabaduses, lähedaste toetusele ning elu- ja töökoha olemasolule. S. Titovile osutab vangistus paremat mõju kui vabaduses viibimine. Määruskaebused

1. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused S. Titov ja tema kaitsja Mihhail Firsov, kes taotlevad Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamist.
2. Karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis, mitte pidada kõige tähtsamaks kuriteo toimepanemise asjaolusid, nagu leidis maakohus. Raske kuriteo toimepanemine ei välista ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei arvestanud S. Titovi head käitumist karistuse kandmise ajal, mis viitab karistuse eesmärkide saavutamisele ja motiveeritusele elada vabaduses seaduskuulekalt. Arvestades S. Titovi käitumist karistuse kandmise ajal ei ole kuidagi põhjendatud maakohtu järeldus, et süüdlane on vabaduses ühiskonnale ohtlik ning uute kuritegude toimepanemise risk on suur. Samuti ei pea S. Titovi vabastamiseks esinema erandlikke asjaolusid nagu viitab maakohus.
3. S. Titov selgitab, et kannab reaalset vanglakaristust esmakordselt. Varasemalt on ta viibinud vaid eelvangistuses. Kinnipeetav ei nõustu maakohtuga, et uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Vangla on riskiprotsenti hinnanud madalaks ning toetab S. Titovi ennetähtaegset vabastamist. Ka prokuratuur toetab kinnipeetava tingimisi vabastamist ning leiab, et kriminaalhooldus ja elektrooniline valve aitavad kuritegeliku käitumise ohtu piisavalt maandada. S. Titov on juba kantud 4-aastase vangistuse jooksul käitunud hästi ning tasunud ka kõik võlakohustused. Tema vabanemisfond on täis. Kõik ülejäänud samas kriminaalasjas süüdi mõistetud isikud on praeguseks vangistusest vabastatud, kuigi mõned neist olid korduvalt kriminaalkorras karistatud. S. Titovil on vabaduses elu- ja töökoht, toetav perekond, abikaasa, kaks alaealist last ja kolmas sündimas. Süüdlane soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla, et perele toeks olla. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et S. Titov tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kuigi süüdlase kuriteo toimepanemise asjaolud ja korduv karistatus räägivad vabastamisele vastu, toetavad sisuliselt kõik ülejäänud

§ 76lg-s 4 loetletud asjaolud S.

Titovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus peab hetkel vabastamist toetavaid asjaolusid kaalukamaks ning leiab, et maakohus on neile põhjendamatult vähe tähelepanu pööranud.

1. Vaatamata maakohtu määruses välja toodud S. Titovi iseloomustavatele negatiivsetele aspektidele leiab ringkonnakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Määruskaebustes on õigesti välja toodud, et esimese astme narkokuriteo toimepanemine iseenesest ei välista ennetähtaegset vabastamist. Süüdlase käitumine karistuse kandmise ajal ning tagajärjed, mida ennetähtaegne vabastamine talle kaasa tooksid, kaaluvad S. Titovi puhul üles isiku varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Ringkonnakohtuga samal arvamusel on ka vangla ja prokuratuur. Kolleegium nõustub prokuröriga, et antud juhul oleks tingimisi ennetähtaegne vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele vangistuse lõpule kandmisest otstarbekam.
2. S. Titov on terve vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt ning tegelenud aktiivselt riigikeele õppega. Samuti on ta osalenud kunstiringis. Eeskujulik käitumine karistuse kandmise ajal annab lootust, et S. Titov on asunud paranemise teele. Isik on kinnitanud, et on mõistnud oma teo ja narkootikumide ohtlikkust ning on seadnud edasiseks eluks realistlikud eesmärgid. Soovi muutuda kinnitab ka asjaolu, et süüdlane on valmis alluma elektroonilisele valvele. Kinnipeetaval on vabaduses perekonna toetus ning ta ise ka soovib neile toeks olla. Perekonda on sündimas ka kolmas laps, mis peaks S. Titovi veelgi motiveerima jätkama elu seaduskuulekalt.
3. Süüdlasel ei ole vabanedes rahalisi võlgnevusi ning tema vabanemisfondis on 1290 eurot. Lisaks on S. Titovile tagatud töökoht. Need asjaolud annavad alust loota, et süüdlane ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemise majanduslikel põhjustel. Ka vangla ei hinda uute kuritegude toimepanemise tõenäosust kuigi kõrgeks. Käitumiskontrolli kohaldamine, elektrooniline valve, kriminaalhooldaja toetus ning sotsiaalprogrammi läbimine aitavad samuti kuritegeliku käitumise riski maandada.
4. Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest ning

§ 76

lg 2 p-st 1 lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb S.

Titovile määrata ka

§ 75

lg-s 2 toodud kohustused.

§ 75lg 2 p-de 21, 4, 7, 8 ja 9 alusel panna S.

Titovile järgmised kohustused: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist; mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kui kriminaalhooldusametnik ei ole selleks luba andnud; osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis ja alluda elektroonilisele valvele. Lähtudes

§ 751

lg 3 p-st 1 ja arvestades ka kriminaalhooldusametniku arvamust määrab ringkonnakohus elektroonilise valve tähtajaks 9 kuud. 12. Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 13.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, mistõttu tuleb S. Titovile määrata katseaeg kuni 7. aprillini 2018. Samast sättest tulenevalt allutatakse süüdlane kogu katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. juuli 2016 määruse. Kohus vabastab S. Titovi talle Viru Maakohtu
3. aprilli 2014 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
4. aprillini 2018 ning rahuldab määruskaebused. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas