) § 459 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib
Seega saab hageja nõuda elatise vähendamist alates hagi esitamisest, so alates 15.09.2015. Elatise muutmist 2 reguleerib ka
, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 15.01.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-44947 (tl 7-9) mõisteti hagejalt kummagi lapse kasuks välja igakuine elatis summas, mis vastab 1,15-kordsele kehtivale kuupalga alammäärale kuni laste täisealiseks saamiseni, elatis tagasiulatuvalt kummalegi lapsele 765 eurot. 07.07.2014 kohtuotsusega (tl 10-23) Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 15.01.2014 otsuse osaliselt ja mõistis hagejalt kummagi lapse kasuks välja elatise summas, mis vastab 0,828-kordsele kehtiva kuupalga alammäärale alates 23.09.2013 kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui lapsed jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; tagasiulatuvalt mõisteti hagejalt laste kasuks elatis kummalegi lapsele 395 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja täidab laste ülalpidamiskohustust kohtuotsusega väljamõistetud määras (tl 24-25). Hageja leiab, et muutunud on nii laste elamis- ja koolikulud kui ka hageja varaline olukord, mis annavad aluse välja mõistetud elatise vähendamiseks ja põhjendatud on kostjatele hageja poolt elatise tasumine miinimummääras. Elatise vähendamise hagi rahuldamiseks peab hageja kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus veendumusele jõuda selles, et pärast varasema kohtuotsuse seadusjõusse astumist on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud või elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast varasema kohtuasja sisulise arutamise lõpetamist. Hagejal on kohustus tõendada, kas ja millised kulud on võrreldes eelmise kohtuotsusega muutunud ning kas ja millises ulatuses tuleks väljamõistetud elatisesummat vähendada. Hageja tugines hagi aluseks olevate asjaolude raames sellele, et tema varaline olukord on halvenenud ning seda väidet põhistas hageja sellega, et tema sissetulekud on vähenenud võrreldes tsiviilasja nr 2-13-44947 menetlemise ajaga. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas 2-13-44947 tehtud kohtuotsusest nähtuvalt hageja sissetulekute suurust ei tuvastatud. Hageja teatas, et perioodil juuli 2014 kuni august 2015 oli hageja keskmiseks sissetulekuks ca 2058 eurot/kuus, mille tõendamiseks esitas hageja pangakonto väljavõtted (tl 26-28). Kohtuistungil esitas hageja teatise töölepingu lõppemise kohta 31.07.2015, millest nähtuvalt XXX OÜ ja hageja vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud 31.07.2015 poolte kokkuleppel (tl 106). Hageja seletas, et tuli Eestisse tagasi, et suhelda rohkem oma lastega. Praegu maksab hageja elatist kokku 712 eurot kuus. Hageja elab vanast rasvast ja säästudest, on teinud enda ettevõtmisi ja püüdnud paremaid tingimusi luua. Hageja kavatseb enda ettevõttes endale palka maksta järgmisest kuust 780 eurot kuus. Kostjad leidsid, et hageja töölt ära tulek ei muuda kostjate kulusid. Hageja on maksnud tänaseni elatist kohtuotsusega väljamõistetud suuruses, mis näitab et hagejal on võimalik elatist sellises suuruses maksta. Hageja tugines ka sellele, et vähenenud on kostjate eluaseme- ja koolikulud ja seetõttu tuleks elatist vähendada. Hageja teatas kohtule, et tsiviilasjas nr 2-13-44947 eluasemekulude määramise aluseks olnud korteriomand aadressil XXX on 20.06.2014 on kostjate seadusliku esindaja poolt müüdud ning on hageja omandis, mis tähendab, et kohtu poolt elamiskuludena (sh eluasemelaenumaksed) välja 3 mõistetud kohustus on käesolevaks hetkeks ära langenud ja/või oluliselt muutunud. Korteriomandi üleminek hagejale on kinnistusraamatusse kantud 01.07.2014 (tl 32-41). Hageja oli seisukohal, et vaatamata asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-44947 punktis 45 on kohus viidanud hageja nõustumusele laenumaksete tasumise osas, siis käesolevaks ajaks on laenumaksete kohustus kostjate seaduslikul esindajal ära langenud ning nende tasumise kohustus (elatisraha hulgas) on ära langenud ka hagejal nagu ka kommunaalkulud. Koolikulude vähenemise kohta märkis hageja, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 213-44947 punktis 51 viidatud koolikulud, summas 52 eurot/kostja kohta on kostjate seadusliku esindaja poolt katkestatud alates 30.09.2014 ja mille tõendamiseks esitas hageja XXX büroojuhi XXXpoolt 24.08.2015 edastatud e-kirja (tl 29-31). Seega on kostjate seaduslik esindaja saanud alusetult raha ning kasutanud seda hagejale teadmata otstarbel. Hageja leidis, et kuna on ära langenud koolikulude tasumise kohustus kostjatel, siis ei ole koolikulude tasumise kohustust ka hagejal. Kostjad selgitasid, et nende elukoht on võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga tõepoolest muutunud, kuid see ei tähenda, et kostjate eluasemega seotud kulud oleksid vähenenud või hoopiski ära langenud nagu üritab väita hageja. Tsiviilasja nr 2-13-44947 menetluse ajal elasid kostjad 3toalises 70,46 m2 suuruses korteris aadressil XXX, Tallinn, mille kasutuseelise väärtuseks on kohus tuvastanud 112 eurot lapse kohta (otsuse p 45). Kostjate tänaseks elukohaks on kostjate seaduslikule esindajale kuuluv elamu asukohaga XXX, mille tõendamiseks on kostjad esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (tl 66). Tegemist on 108,40 m2 suuruse paarismajaga, milles on mõlemal lapsel oma tuba, samuti on elamul 650 m2 hoov. Analoogiliste elamute üürihinnaks on kinnisvaraportaali andmetel 800 eurot kuus, mille kohta on kostjad esitanud tõenditena üürikuulutused (tl 69-71). Arvestades, et kostjad elavad elamus koos oma emaga kolmekesi, saab kummagi lapse eluasemekuluna arvestada kogu kasutuseelise väärtusest 1/3, s.o 266,6 eurot kuus, mis on enam kui kaks korda suurem tsiviilasjas nr 2-13-44947 tuvastatud kasutuseelise väärtusest. Sarnaselt XXX korterile on ka kostjate tänane elukoht soetatud pangalaenuga, mille tagasimaksmise kohustust kostjate seaduslik esindaja igakuiselt täidab. Igakuise laenumakse suurus on keskmiselt 484,16 eurot, mis on samuti oluliselt suurem XXX elamu soetamiseks võetud igakuistest laenumaksetest. Kostjad esitasid igakuiste laenumaksete tasumise tõendamiseks väljavõtte tasutud laenumaksetest (tl 72-73). Kostjad märkisid, et vastavalt kohtupraktikale laenumakse suurust lapse ülalpidamiskuluna arvesse ei võeta ning lähtuda tuleb kasutuseelise väärtusest. Arvestades, et kostjate tänane elukoht on nende elukohast tsiviilasja nr 2-13-44947 menetluse ajal oluliselt suurem (vastavalt 70,46 m2 suurune korter ja 108,4 m2 suurune paarismaja), ei ole vähenenud ega ära langenud ka igakuised kommunaalmaksed. Üldteada on asjaolu, et kommunaalkulude suurus on sõltuvuses eluaseme suurusest ning kostjate tänane eluase on oluliselt suurem kostjate tsiviilasja nr 2-13-44947 menetluse aegsest eluasemest. Kostjate koolikulude osas selgitasid kostjad, et eelmisel õppeaastal tuli asjaolude sunnil Audentese eelkool katkestada. Kuivõrd kostjate ema õppis Tallinna Tehnikaülikooli kaugõppes, mis eeldas kahel nädalavahetusel kuus koolis viibimist ning kostjate isa viibis valdavalt Eestist eemal, siis ei olnud võimalik lapsi nädalavahetustel eelkooli viia. 2015/2016 õppeaastast alates käivad lapsed aga taas eelkoolis ning nimetatud kulu ära langenud ei ole. Kostjad on selle tõendamiseks esitanud Audentese AS arved ja arvete tasumise kohta kostjate ema konto väljavõtte (tl 74-77, tl 99). Veel selgitasid kostjad, et ka ajal, mil nad eelkoolis ei käinud ning nimetatud kulu ei olnud, ei kasutatud elatisena tasutud raha muuks kui lastega seotud kulude kandmiseks. Eelkooli asemel käisid kostjad muusikaringis, mille kulu tsiviilasja nr 2-13-44947 menetluse raames tuvastatud ei ole. Kostjad tõendasid muusikaringis käimist (tl 78-81). Kohtuistungil märkis hageja, et kostjad saavad riigilt lastetoetusi ja lastetoetus peaks olema elatise raha sees. Kostjate seadusliku esindaja sõnul on see summa 90 eurot kuus ja see asjaolu ei ole muutunud ja riigilt saadav lastetoetus läheb täiendavalt laste hüvanguks. 4 Hageja oli kohtule esitatud seisukohas arvamusel, et käesolevas vaidluses ei ole võimalik kasutuseelise suurust arvutada, kuna puuduvad võrdlusandmed. Hageja esitas väljavõtted kinnisvaraportaalidest (tl 89-91), mille kohaselt on Harku vallas üürile anda ainult 3 objekti, mis ei ole oma omadustelt samastatavad kostjate seadusliku esindaja omandis oleva korteriomandiga. Kohtuistungil jäi hageja seisukohale, et kasutuseelise määramisel tuleks lähtuda turul kehtivatest üürihindadest ja et igakuist laenukohustust saab võtta kui kasutuseelist. Kostjad hageja seisukohaga ei nõustunud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 asunud seisukohale, et eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kostjad on esitanud kohtule kostjate elukohaga võrreldavate eluasemete üürikuulutused kasutuseelise väärtuse kindlaksmääramiseks (tl 66-71). Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et asjaolu, et mõni kostjate poolt esitatud üürikuulutustest ei ole enam aktiivne, ei oma asjas tähtsust, kuivõrd kasutuseelise väärtuse väljaselgitamiseks piisab tõendamisest, millise hinnaga analoogilisi eluasemeid turul üüritakse ning oluline ei ole, et konkreetne võrdlusobjekt oleks igal hetkel menetluse kestel pakkumisel. Kostjate praeguse elukoha puhul ei ole tegemist üüripinnaga, elamu kuulub kostjate emale, kes kasutab seda koos kostjatega oma elukohana, elamu ei ole üürile antud ning andmed konkreetse elamu üürihinna kohta puuduvad. Tsiviilasjas nr 2-13-44947 on kohus tuvastanud kasutuseelise väärtuseks 112 eurot lapse kohta, käesolevas tsiviilasjas on kostjad tõendanud kasutuseelise väärtuseks lapse kohta 266,6 eurot, seega ei ole kostjate eluasemekulud mitte vähenenud, vaid oluliselt suurenenud. Üldteada on asjaolu, et kommunaalkulude suurus on sõltuvuses eluaseme suurusest ning seetõttu on suurenenud ka kostjate kommunaalkulud. Samuti ei ole tõendamist leidnud kostjate koolikulude vähenemine. Kostjad on tõendanud, et ajal kui kostjad eelkoolis ei käinud ning nimetatud kulu ei olnud, käisid kostjad muusikaringis, millist kulu tsiviilasja nr 2-13-44947 menetluses ei tuvastatud. Samuti on kostjad tõendanud, et võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga on oluliselt suurenenud kostjate elamiskulud, milliseid kostjate sõnul kantakse vähemalt osaliselt tasutava elatise arvelt. Kostjad on tõendanud, et kostjate praegune elukoht on ka soetatud pangalaenuga, mille tagasimaksmise kohustust täidab kostjate ema ning igakuise laenumakse suurus on keskmiselt 484,16 eurot (tl 72-73). Kuna vastavalt kohtupraktikale laenumakse suurust lapse ülalpidamiskuluna arvesse ei võeta, lähtub kohus kasutuseelise väärtusest. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et kostjate eluaseme- ja koolikulude vähenemine ei ole tõendamist leidnud, kuid tõendamist on leidnud eluasemekulude suurenemine. Lastetoetust said kostjad ka eelmise tsiviilasja menetluse ajal, see asjaolu ei ole muutunud. Kuna kostjate kulud on suurenenud, on loomulik, et seda kasutatakse kostjate kulude katmiseks. Hageja väitel on tema sissetulek vähenenud, s.o alates 01.08.2015 tal sissetulek üldse puudub. Samas on kohus tuvastanud hageja esitatud tõendite põhjal, et hageja on jätkanud elatise maksmist 5 kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses, samuti tasunud laenu- ja kindlusmakseid ning kandnud eluasemekulusid (tl 24-25, tl 42-48). Hageja sõnul teeb ta seda säästudest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Lapsevanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on lapsevanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjate eluaseme- ja koolikulude vähenemist, samuti on hagejal kohustus teenida kostjate ülalpidamiskohustuse täitmiseks sissetulekut. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.
lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks
septembri
lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjate lepingulise esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas on lepingulise esindaja tasu arvestatud ilma käibemaksuta. Tuginedes
lõikele 10 on kostjatele hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Kokku tuleb XXXilt mõista XXXi ja XXXi kasuks välja menetluskulud summas 1 120,80 eurot (9,34 tundi x 120 eurot), mis ei sisalda käibemaksu. XXXi ja XXXi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 279,20 eurot (1 400 –1 120,80).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. XXX ja XXX esitasid avalduse kooskõlas
lg 4.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.