KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.05.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-9222 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON – IPBÜKER Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2016 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei POKRASE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Aleksei POKRAS sünd. 23.04.1974, isikukood 37404230289, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 26.04.1012 ja lõpp 26.03.2018 Jätta Aleksei POKRAS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Aleksei POKRASELE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 98 (üheksakümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. materjaliga tutvumine 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €, sõidukulud 42 €, käibemaks 8,40 €). 1 Välja mõista Aleksei POKRASELT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 98 (üheksakümmend kaheksa) eurot 40 senti. Kaitsjatasu tuleb Aleksei POKRASEL tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700034154 ning selgitus „Aleksei POKRAS 1-12-9222 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksei Pokrase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Pokras on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.02.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §76 lg.6, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 11 kuud alates 26.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 77 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuriteod on olnud eriliigilised, kuid 2 viimast on olnud rahvatervisevastased. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumateks. Põhiliseks soodusteguriks on olnud rahalise kasu saamise eesmärk, varasemalt ka sõltuvusained. Vangistuses osales kinnipeetav suitsetamisest loobumise nõustamisel, omandas riigikeele A1 taseme ja alustas A2 taseme õpet, kuid ei lõpetanud, oli vormistatud majandustöödele koristajaks, kuid reaalselt tööle ei asunud kordagi. Vabanemise korral soovib asuda elama ema juurde. Tegemist on 3-toalise heas seisukorras korteriga, kus elab kinnipeetava ema üksinda, ta on nõus poega enda juurde elama võtma. Kinnipeetaval on kutsekeskharidus, vanglas omandas koka eriala. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Kinnipeetav on majandusliku heaolu saavutamiseks/tagamiseks korduvalt sooritanud seadusvastaseid tegusid. Vanglas ei ole kinnipeetav nõus töötama. Vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud töökoht xxx OÜ-s. Kinnipeetava päritoluperekonda kuulub ema, kellega läbisaamine on hea. Kinnipeetav abiellus vanglas, kuid abielu on lahutatud. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav ei mõista riskivat elustiili hukka ja ebaseaduslikus tegevuses halba ei näe. Minevikus on kinnipeetaval olnud probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetav on episoodiliselt tarvitanud kanepit, ei näe selles midagi halba. Kinnipeetav on vestlusel üleolev, soovib suruda peale oma teemasid, teeb seda agressiivselt. Kinnipeetava arvates on vanglaametnikud kohustatud teda teenindama ja kõiki soove täitma, kriitika suhtes on tundlik. Kinnipeetav ei mõista teiste isikute seisukohti, püüab oma arvamust peale suruda. Probleeme üritab kinnipeetav lahendada verbaalselt, kuid on ette tulnud ka vägivaldset käitumist. 2 Kinnipeetava tulevikuplaanid on ebamäärased. Enda poolt sooritatud kuritegudele leiab kinnipeetav erinevaid õigustusi ja vabandusi, oma tegevustes keskendub eelkõige omakasule. Risk edaspidisteks seaduserikkumisteks on olemas. Ametnikesse suhtub kinnipeetav äärmiselt negatiivselt. Kriminaalhoolduse ajal jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole muutusteks valmis. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 27%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 32%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedased ja toetavad suhted emaga. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse 3-toalisesse heas seisukorras korterisse. Ema on nõus kinnipeetava sellesse korterisse elama asumisega. Ema on nõus kinnipeetavat majanduslikult aitama. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx OÜ. Positiivseteks asjaoludeks on elu- ja töökoha olemasolu. Negatiivseteks asjaoludeks on kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine, kriminaal- ja väärteokorras karistatus. Kinnipeetav on katseajal toime pannud kuriteo. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksei Pokras seletas maakohtu istungil, et Viru Vangla on iseloomustuses tema kohta esitanud valeandmeid. Vanglal ei ole esitada mingeid ekspertiisiakte narkootikumide tarvitamise kohta. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ei nõustunud. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud ja leidis, et vabastamise tagajärjed antud kinnipeetava puhul on vabaduses positiivsed. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. 3 Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Karistusregistri väljavõttest nähtub ilmekalt, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist, viimasel korral ka kehtival katseajal. Seega ei ole kriminaalhooldus koos käitumiskontrolliga antud kinnipeetava puhul enam piisavalt mõjuv meede, et vältida uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt vabaduses. Maakohtul puudub selleks igasugune veendumus. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 77 distsiplinaarkaristust, kõik on käesoleval ajal kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangistuses. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et 77-st distsiplinaarkaristusest on 75 neist kinnipeetavale määratud korraldustele mitteallumise eest. Samast iseloomustusest nähtub ka, et ametnikesse suhtub kinnipeetav negatiivselt. Maakohus leiab, et sellisel juhul, kui kinnipeetav ei allu nõuetele ja korraldustele ning eirab koostööd ametnikega, on kriminaalhoolduse teostamine raskendatud kui mitte võimatu. Kriminaalhoolduse läbi seaduskuulekale teele pöördumine eeldab ennekõike tihedat koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning kõikide nõuete täitmist. Alalise elukoha olemasolu ja ema toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht, seega ka ema toetus oli kinnipeetaval olemas ka kuriteo toimepanemise ja süüdimõistmise ajal. Seega ei takista need asjaolud uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt vabaduses. Kuigi vabaduses on kinnipeetavale garanteeritud töökoht, ei anna kinnipeetava käitumine vangistuses alust arvata, et kinnipeetav ka reaalselt tööle asub ja tööd tegema hakkab. Vangistuses on kinnipeetav järjepidevalt töö tegemisest keeldunud, seega ei ole tema tööharjumused säilinud. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. See välistab aga igal juhul ametlikult tööle asumise. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, s.o. ajal, mil kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest on kanda veel peaaegu 2 aastat, on ühiskonna heaolu ilmselgelt häiritud ja õiglustunne riivatud. Mõistetud karistuse lõpuni kandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 98,40 4 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning seoses taotluse rahuldamata jätmisega mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5