1-15-4191/40

(6)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Kutuzovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Valeri Kutuzov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21.10.2015 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2, järgi ning karistati vangistusega 3 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise algus 30.11.2014 ja lõpp 30.03.

1. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.07.
2. Valeri Kutuzov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (tl. 106). Kinnipidamisasutusest Valeri Kutuzovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik on olnud hõivatud xxx, osalenud sotsiaalprogrammis xxx. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava elukaaslane. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx xxx, xx. On läbinud riigikeele A1 õppe, vangistuses osales riigikeele A2 õppes. Enne vangistust ei töötanud, on töövõimetu 50% ulatuses. Tööalast kogemust xxx. Põhiliseks sissetulekuks oli töövõimetuspension. Suurema osa oma sissetulekust kulutas narkootikumidele. K-raha andmetel on 11.07.2016 seisuga võlanõudeid summas 13842,39 eurot, vabanemisfondis 64,15 eurot. Kinnipeetaval on ema, kaks õde, kaks venda, elukaaslane ja tütar. Kinnipeetav ei ole tütre isana ametlikult vormistatud. Käesoleval ajal viibib tütar lastekodus. Elukaaslane on nõus süüdimõistetut vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on Viru Vanglas diagnoositud narkosõltuvus. Varasemalt on isikul diagnoositud krooniline haigus ja intellektipuue. Süüdimõistetu on nõus vabanema tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54%. Eeltoodut arvestades Viru Vangla ei toeta Valeri Kutuzovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Valeri Kutuzovil ema, kaks venda, kaks õde ja elukaaslane. Lähedasena on välja toodud elukaaslane, kellega on head suhted ja kellega vangistuse ajal suheldakse telefoni teel. Vastavalt võimalustele käib elukaaslane ka vanglas kokkusaamistel. Valeri Kutuzov on koju oodatud ja elukaaslane on nõus teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressil xxxTegemist on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on elukaaslane ning kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks nimetatud aadressil. Kõne all olevas elukohas leidub sobiv koht koduvalvaseadme paigaldamiseks. Korteril on võlgnevusi 2000 euro ulatuses, elukaaslane on töövõimetuspensionär. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusele määratud kolmel korral: 2004 aastal ei toimunud ühtegi kriminaalhooldusalast kohtumist, kuna isik viibis kogu katseaja vahi all, 2008 aastal hindas kriminaalhooldaja katseaja kulu rahuldavaks, 2011 aastal pöörati karistus täitmisele, kuna Valeri Kutuzov ei ilmunud registreerimisele. Prokurör kirjalikus seisukohas ei toeta Valeri Kutuzovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isikut on korduvalt - kuuel korral - karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega. Tema suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 2

(6)Kuna Valeri Kutuzov kannab karistust I astme narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Olulist tähtsust omab seejuures asjaolu, et toimiku materjalidest nähtuvalt on Valeri Kutuzovil ka kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima õigusrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus) ning alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et Valeri Kutuzovi puhul üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61 % (kõrge risk). Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Valeri Kutuzov ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele allutamisega kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda eemal uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Valeri Kutuzovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Valeri Kutuzov selgitas, et ta soovib vabaduses kasvatada last ja elada peres ja ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi selgitas, et kõik alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on täiodetud. Distsiplinaarrikkumised ei ole tõsised. Isikul on toetus elukaaslase näol. Samuti on ta motiveeritud elada seadusekiuulekalt Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Valeri Kutuzov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 3

(6)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul xxx. Vahetult enne vangistust ei töötanud, kuid omab tööalast kogemust koristajana, lihttöölisena ehitusel juhutöödel ning on töötanud xxx. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalkorras karistatud 13 korda ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on

1. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varem on teda korduvalt karistatud röövimiste eest, samuti ametliku dokumendi, pitsati või stambi hävitamise, rikkumise, varguse, kinnipidamise või peitmise eest. Varasemad teod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Käesoleval hetkel kannab isik karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetav omandas xxx, täpselt tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult 6 minigrip kilekotti, milles oli kokku 4,48 g narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,165 g amfetamiini ja 0,321 g metamfetamiini), so suures koguses narkootilist ainet, mida vedas sõidukis xxx, kuni see kinni peeti ja narkootiline aine Valeri Kutuzovi juurest leiti ja ära võeti. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, xxx teiselt isikult ühe minigrip kilekoti, milles oli 23,89 g narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 1,07 g amfetamiini ja 1,38 g metamfetamiini), so suures koguses narkootilist ainet ja vedas seda ühiselt ja kooskõlastatult teise isikuga sõidukis xxx, kuni see kinni peeti ja narkootiline aine Valeri Kutuzovi juurest leiti ja ära võeti. Väärteokorras on isikut karistatud 9-l korral, käesoleval ajal kehtivad neist 4 karistust: NPALS § 151 lg 1 alusel (narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine), kahel korral KarS § 218 lg 1 alusel (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), LS § 201 lg 1, § 242 lg 1 alusel (mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kuritegelikud hoiakud olemas. Isik eirab ühiskonnas kehtivaid reegleid, ei tunne end ühiskonna liikmena. Tema ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises oma tahtmise saavutamiseks. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on rahalistes raskustes. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud xxx Süüdimõistetul on kehtiv elamisloakaart, mis kehtib kuni 02.09.
3. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx Tegemist on 2toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Viimane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Valeri Kutuzovil garanteeritud töökoht. Isiku lähedaseks on elukaalane. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanemise korral nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kolmel korral kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt 4

(6)vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Valeri Kutuzovit on korduvalt karistatud röövimiste eest, viimati narkootikumide omandamise eest ning seetõttu on isik ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on K-raha andmetel seisuga 11.07.2016 tasumata võlanõudeid summas 13842,39 eurot, elukaaslase korteril, kuhu soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda on üürivõlg 2000 eurot. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, saab kohus järeldada, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul narkosõltuvus. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodudt kinnitab fakt, et Valeri Kutuzovi viimane kriminaalhooldus ebaõnnestus ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 30.03.2018, ärakandmiseni on veel pisut rohkem kui 1 aasta ja 7 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, osalemine taasühiskonnastavates tegevustes, lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole 5

(6)kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Valeri Kutuzovi temale Viru Maakohtu 21.10.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6