Obsah (12)

§ 238§ 306§ 126§ 181§ 71§ 66§ 68§ 72§ 73§ 9§ 67§ 175

1-16-1400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Tartus Kriminaalasja number 1-16-1400 (15922900077) Kohtukoo

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra, kandmisele kuuluvakls karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust; Kar

S § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi eest 6 aastat vangistust; - 25.02.

1. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, § 136 lg 1, § 121 ja § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat 6 kuud karistuse kandmise aja algusega 29.03.
2. Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Aivar Kello Juhindudes

§ 306ja § 309 lg 2 1 Õigeks mõista Tõnu Jõela Kar

S § 318 järgi esitatud süüdistuses.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõend, CD-plaat videosalvestusega Tõnu Jõela tunnistajana ülekuulamisest 03.12.2015. a väärteoasjas nr 650015000456.

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. aprillist
2. a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
3. maist
4. a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates
5. maist
6. a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistus, mida kohus arutas. Tõnu Jõelat süüdistatakse selles, et tema keeldus 03.12.
7. a kell 10:53 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone ruumis nr 2174 alanud kohtuvälises menetluses tunnistajana ülekuulamisel ütluste andmisest seadusliku aluseta 04.11.
8. a alustatud väärteomenetluse nr 650015000456 KarS § 218 lg 1 seoses Tartu Vanglale kuuluva küünarkargu lõhkumisega. Menetlusalune isik, Tõnu Jõela kambrikaaslane, K.M. ei ole süüdistatava sugulane ega lähedane isik

§ 71tähenduses.

Tõnu Jõelale selgitati tema õiguseid ütluste andmisest tunnistajana keeldumiseks ja selgitati ütluste andmisest keeldumisega kaasneda võivat kriminaalvastust. Sellest hoolimata keeldus süüdistatav ütluste andmisest. Tõnu Jõela pani kuriteo toime kavatsetult ehk tema eesmärgiks oli KarS § 318 koosseisu täideviimine ja kuna talle selgitati ütluste andmisest keeldumisega kaasnevat vastutust pidi ta koosseisu realiseerimist võimalikuks pidama. Seega pani Tõnu Jõela toime KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o keeldus väärteomenetluses seadusliku aluseta ütluste andmisest. Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Tõnu Jõela ei tunnistanud ennast süüdi talle esitatud süüdistuses. Süüdistatav väidab, et ta ei ole keeldunud ütlusi andmast. KarS § 318 koosseis on tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses ütluse andmisest aluseta keeldumine. Ütluste andmisest alusetu keeldumine tähendab keeldumist ilma seaduses nimetatud põhjuseta. Kriminaal- ja väärteomenetluses tulenevad seaduslikud keeldumise alused

§-dest 71-

1. Ütluste andmise kohustuse täitmisest alusetu keeldumine seisneb isiku kategoorilises, tavaliselt suulises avalduses või muul viisil väljendatud otsustuses jätta ütlus andmata. KarMS § 68 lg 2 sätestab, et vajaduse korral selgitatakse ülekuulatavale seda, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. 2 Kohus uuris poolte esitatud dokumentaalseid ja suulisi tõendeid. Prokurör esitas kohtule järgmised tõendid: Tõnu Jõela 03.12.2015 tunnistajana ülekuulamise protokoll, millest nähtuvad kuriteosündmuse asjaolud, toimumise aeg ja viis. Tunnistaja ülekuulamise cd-plaadil salvestise 27.01.2016 asitõendi vaatlusprotokoll koos cdplaadiga, millest nähtuvad kuriteosündmuse toimumise asjaolud. Väärteomaterjalidest nr 650015000456 väärteoprotokoll, konto väljavõte ja väärteomenetluse lõpetamise määrus. Süüdistatava Tõnu Jõela karistusregistri väljatrükk, mis iseloomustab süüdistatavat ja millest nähtub, et teda on karistatud erinevate isiku- ja varavastaste kuritegude eest – tapmine, seksuaalkuritegu, röövimine. Tartu Maakohtu 29.04.
2. a otsus, Tartu Maakohtu 12.12.
3. a määrus, Harju Maakohtu 25.02.
4. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.
5. a määrus. Tunnistajate K.M., A.M. ja M.P. ütlused, millest nähtuvad kuriteosündmusele eelnenud sündmuste asjaolud ning kuriteosündmuse toimumise aeg, koht ja viis. Kaitsja poolt esitati suuline tõend – tunnistaja K.J. ütlused. Kohtule esitatud tõendid on lubatavad tõendid ja kohus võtab need otsuse tegemisel aluseks. Süüdistatava ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Ütluste usaldusväärsust ei seadnud kahtluse alla ka prokurör ja kaitsja. Seega hindab kohus suulisi tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Süüdistuse kohaselt keeldus Tõnu Jõela 03.12.
6. a kell 10:53 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone ruumis nr 2174 alanud kohtuvälises menetluses tunnistajana ülekuulamisel ütluste andmisest seadusliku aluseta 04.11.
7. a alustatud väärteomenetluse nr 650015000456 KarS § 218 lg 1 seoses Tartu Vanglale kuuluva küünarkargu lõhkumisega. Kõigepealt hindab kohus Tõnu Jõela tunnistajana ülekuulamise asjaolusid ja olustikku, seejärel tuvastab väärteomenetluse aluseks olnud asjaolud ja lõpuks võtab seisukoha, kas Tõnu Jõelale esitatud süüdistus on tõendatud. Dokumentaalsed tõendid tõendavad 03.12.
8. a Tõnu Jõela tunnistajana ülekuulamise toimingu käiku ja asjaolusid. Tunnistaja ülekuulamise protokolli andmetel algas uurimistoiming 03.12.
9. a kell 10:
10. Tunnistajat kuulas üle Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist A.M.. Protokollis on järgmised tunnistaja õigused ja kohustused: Tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §de 71–73 järgi (

§ 66lg 3).

Tunnistajale selgitatakse tema õigust kirjutada ütlust omakäeliselt (

§ 68lg 1).

Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente (

§ 68lg 3).

Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava: alanejal ja ülenejal sugulasel; õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; lapsendajal ja lapsendatul; abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist (

§ 71lg 1).

Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid; ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud (

§ 71lg 2).

Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on: Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul; kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul; isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus (

§ 72lg 1).

Tunnistajal on õigus 3 keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust(

§ 73lg 1).

Protokolli on märgitud: Tunnistajale on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi

§-des 66-73 ning selgitatud nende sisu. Vähemalt neljateistaastast tunnistajat on hoiatatud, et ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus KarS §-de 318 ja 320 järgi. Tunnistaja allkirja koha peal on käsitsi kirjutatud: „isikule selgitatud, allkirjaga keeldus kinnitama. Allkiri“ Templijärjend „A.M. Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist“. Menetlustoimingus osaleb: teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist M.P.. Seejärel on protokollitud küsimus: mida oskate öelda 08.10.

1. a kella 17.10 paiku Tartu Vanglas eeluuritavate eluhoones E-12 kambris nr 3141 läbiotsimise käigus leitud katkise küünarkargu kohta? Vastus: isik vaikib. Isik ei põhjenda, miks ta ütlusi ei anna, ütleb ainult, et ta ei suhtle menetlejaga. Lisa: DVD-plaat, millel videosalvestus Tõnu Jõela 03.12.
2. a tunnistajana ülekuulamisest. Uurimistoiming lõppes 11:
3. Protokollil on osaleja M.P. ja ülekuulaja A.M. allkirjad. Võrreldes dokumentaalseid tõendeid – tunnistaja ülekuulamise protokolli 03.12.
4. a ja asitõendi vaatlusprotokolli koos salvestisega, tuvastas kohus, et ülekuulamise protokoll ei sisalda ülekuulamisel avaldatud kogu teavet. Asitõendi vaatlusprotokolli andmetel on Tõnu Jõela 03.12.
5. a ülekuulamise rakendamisel öelnud: „Ütlesin selgelt, mul ei ole sinuga midagi rääkida. Täpselt nigu sina suhtusid minusse“. Õiguste selgitamise ajal Tõnu Jõela kordab suhtlemisest keeldumise põhjust: „Sest kui inimene suhtub minusse, minusse nagu kuradi looma raisk. Kui ma olen haige, ta ütleb mulle viska põranda peale pikali onju. Naljamees. Ma pean selle inimesega veel suhtlema“. Tõnu Jõela väljenduses sisaldub põhjus, miks ta ütlusi ei anna. 03.12.
6. a tunnistajana ülekuulamise protokollis ei ole Tõnu Jõela ütluste andmisest keeldumise asjaolusid märgitud. Dokumentaalse tõendiga, asitõendi vaatlusprotokolliga ning selle juures oleva salvestisega, süüdistatava Tõnu Jõela ning tunnistajate A.M. ja M.P. ütlustega on tõendatud olustik Tõnu Jõela ülekuulamisel 03.12.
7. a ja sellele eelnenud päeval 02.12.
8. a ning Tõnu Jõela ja A.M. varasemal menetlustoimingul tekkinud konflikti põhjused. Süüdistatav Tõnu Jõela andis ütlusi, et ülekuulamisele eelmisel päeval ta ütles vanglatöötajale A.M., miks temaga ei suhtle. Põhjuseks oli varasem konflikt. Süüdistatava Tõnu Jõela ütluste järgi oli tal A.M. varasem intsident, kus ta pidi kaua aega, 2 tundi ooteruumis ootama. Süüdistataval on olnud
9. a operatsioon ja metallplaadid pandud selga. Tookord A.M. kutsus Tõnu Jõela välja enne kella
10. A.M. ütles, et võib teda seal hoida kuni kella 17-ni, ütles, et ole seal. Süüdistatav oli osa aega ooteruumis ja osa aega menetleja juures. M. kustus teda oma kabinetti, kus esitas Jõelale situatsiooni küsimused. Oli mingi intsident jalutama minekul. Keegi ütles midagi valvurile. Jõela ütles, et tema oli jalutusboksis, ei kuulnud midagi. Siis paigutas teda tagasi ooteruumi järele mõtlema, et tal on aega kella 17-ni. Jõela sai aru, et M. on aega kella 17-ni, kui ta temalt tunnistust ei saa. Psüühiline survestamine oli. Ooteruumis teisi isikuid ei olnud. Ta oli üksi. Ruumis oli ainult videovalve. Istuda ei olnud võimalik. Selg valutas. A. M. soovitas tal põrandale visata, kui süüdistataval selg valutas. Süüdistatava teada ei ole kellegi kunagi seal tooli võimaldatud. Süüdistatav küsis, et miks teda ära ei viida, on juba kaua olnud seal. Tunnistaja A.M. andis ütlusi, et töötab vangla ametnikuna, teabe- ja uurimisosakonna spetsialistina 7,5 aastat. On Tõnu Jõelaga kokku puutunud seoses menetlusega eelmisel aastal, ka siis kui tegi jälitajatööd, olid temaga mõned vestlused. Tunnistaja ei saa aru sellest, et Tõnu Jõela on avaldanud protesti tema isiku vastu. Tunnistaja arvab, et see, et kinnipeetav on vangla ametniku suhtes negatiivselt meelestatud, ei ole tunnistaja isikust tulenev. Konflikte ei ole temaga otseselt olnud. Eelmisel,
11. aastal oli ka üks ülekuulamine mille käigus Jõela ka ei andnud ütlusi ülekuulamisel ja ta ärritus tugevalt. Ei olnud erimeelsusi, ta ei toonud välja 4 põhjuseid, miks ütlusi ei anna. Tunni aja jooksul 2-3 korda kutsus tunnistaja teda enda juurde, et äkki annab ütlusi või selgitab, miks ei anna. Ta ei andnud ütlusi. Mingil hetkel ütles, et selg kange. Ta ei avaldanud seda kohe, võis olla pärast teist või kolmandat tunnistaja poolset küsimist, kui kurtis, et selg kange. Ütles, et „viige mind ära“. Ta ei tahtnud viibida seal ruumis. Ei tahtnud ütlusi anda. Tunnistaja soovitas tal istuda maha. Tal oli võimalus seljahädasid leevendada, oleks võinud tooli küsida, aga ta ei teinud seda. Tühi ruum, kus uksed suletud. Tunnistaja M.P. andis ütlusi, et töötab Tartu Vanglas teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialistina alates
12. a juulist. Tema on uurimisjuht, kellele allub A.M., kellega koos menetlevad kriminaal- ja väärteoasju. Nad on kahekesi. Vastavalt sellele, kui palju tunnistajal ja A.M. asju käes on, jagavad omavahel väärteomenetlusi, kes millist menetlust läbi viib. A.M. oli Tõnu Jõelaga probleeme tunnistaja ülekuulamisega menetluses. Tunnistaja on kuulnud mõlema käest, et oli mingi vestlus A.M. juures. Tõnu Jõela oli käinud vestlusel ja pärast seda oli Jõela ooteruumis, kus toole ei ole, soovinud istuda. A.M. oli öelnud talle, et istuge maha. Kui 03.12.
13. a toiming lõppes, siis tunnistaja saatis Tõnu Jõela samasse ooteruumi ja Jõela selgitas, et „Miks see A.M. siis kohtleb teda kui koera“. Need sõnad jäid meelde. Muid konflikte ei tea nende vahel. Süüdistatava ning tunnistajate A.M. ja M.P. ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi selle kohta, et Tõnu Jõelalt tunnistajana ütluste saamise eesmärgil hoidis A.M. Tõnu Jõelat varem toimunud menetluses kinni, n.ö isikus meelemuutuse saavutamiseks eesmärgiga saada temalt tunnistajana ütlusi. Selline käitumisviis põhjustas Tõnu Jõelale füüsilisi kannatusi tema tervisliku olukorra tõttu. Vaatamata kaebustele tervisliku seisundi kohta ei antud talle istumiseks tooli ja soovitati istuda maha. Tõnu Jõela oli kinnipeetav, kellel endal ei olnud võimalik tooli otsida. Soovitus maha istuda on isikut alandav. Süüteomenetluses isikut alandav kohtlemine ei ole õigusriigile omane.

§ 9

sätestab kriminaalmenetluses põhiseadusest tuleneva inimväärikuse austamise nõude. Kedagi ei tohi ebainimlikult kohelda. Põhiseaduse § 18 järgi kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda. Tunnistajate A.M. ja M.P. ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi ülekuulamise olustiku kohta. M.P. andis ütlusi, et 02.

1. tuli Tõnu Jõela osakonda, kuna A.M. soovis teda üle kuulata kargu juhtumis ja Tõnu Jõela ei soovinud koostööd teha, ei võtnud istet. A.M. selgitas talle, mis juhtumiga tegemist, selgitas õigusi, kohustust, et on kohustus anda ütlusi kui puudub seaduslik alus ütluste andmisest keeldumiseks. Tõnu Jõela ei andnud ütlusi. A.M. sai aru sellest ja saatis ta ära. 03.
2. leidis ülekuulamine aset ja ka tunnistaja osales selles. Nad teavitasid Tõnu Jõelat, et salvestatakse ülekuulamist, selgitasid õigusi, kohustusi ja seda, et on kohustus anda ütlusi, ilma seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise eest on ette nähtud vastutus KarS § 318 ja 320 järgi. A.M. küsitles teda väärteoasjas kargu teemal. Tõnu Jõela seisis nende poole küljega, vaatas seina, ei soovinud koostööd teha. Kirja midagi sisuliselt ei saanudki, Tõnu Jõela vaikis ja nii sai protokolli kantud. Tunnistaja A.M. ütluste järgi isik saab valida, kes temaga menetlustoiminguid teeb. Ta võib teha taotluse. Seda ei ole juhtunud tunnistaja tööpraktikas isiklikult, võib-olla M.P. on. A.M. ei teinud ettepanekut, et Tõnu Jõelat kuulaks üle teine ametnik. Kui inimene ei taha ühel korral ütlusi anda, siis ta ei pea seda konfliktiks, ei saa eeldada, et ta ka järgmine kord keeldub. Arutatavas asjas esimene kord protokolli ja videot ei teinud. A.M. ütluste järgi valib tema otsene ülemus M.P. kes menetlejatest teeb menetlustoiminguid, ta jagab ära kes mida teeb. Süüdistatava Tõnu Jõela ütluste järgi ei antud talle seda võimalust, ei pakutud välja seda, et keegi teine kuulab teda üle. Ei pakutud ka siis kui videosse võeti. Videost näha, sellepärast ta seal ukse juures on, et ta võitles endaga. 5 Tunnistajate A.M. ja M.P. ütlused, samuti asitõendi vaatlusprotokoll videosalvestisega kinnitavad süüdistatava ütlusi selles, et tema tunnistajana ülekuulaja oli A.M.. Menetleja ametniku vahetamisest ei olnud juttu 03.12.
3. a. Kohus hindab tunnistajate A.M. ja M.P. ütlusi vastuolulisteks selles osas, et isik saab valida, kes temaga menetlustoiminguid teeb. Ütlused muudab vastuoluliseks vastuolu ametnike sõnade ja tegude vahel. A.M. ei teinudki ettepanekut, et Tõnu Jõelat kuulaks üle teine ametnik. Ta valis ülekuulamiseks uue aja, kutsus ülekuulamise juurde teise ametniku ja videosalvestas ülekuulamise. Asitõendi vaatlusprotokolli järgi ütleb Tõnu Jõela pärast A.M. ülekuulamise protokolli vormistamisega alustamist: „Ütlesin selgelt, mul ei ole sinuga midagi rääkida. Täpselt nigu sina suhtusid minusse“. Õiguste selgitamise ajal Tõnu Jõela kordab suhtlemisest keeldumise põhjust: „Sest kui inimene suhtub minusse, minusse nagu kuradi looma raisk. Kui ma olen haige, ta ütleb mulle viska põranda peale pikali onju. Naljamees. Ma pean selle inimesega veel suhtlema“. Tunnistaja M.P. ütlused tõendavad, et kui ülekuulamine lõppes, sai ta Tõnu Jõelalt teada A.M. varasema suhtumise temasse. See oli väljendatud sõnadega: „suhtus nagu koera“. Saanud teada Tõnu Jõela käitumise põhjuse, ei võtnud M.P. menetlusteenistuse juhina midagi ette, et vahetada menetlustoimingut teostav ametnik ja kuulata Tõnu Jõela tunnistajana üle. M.P. sai konfliktse suhtlemise põhjuse kohta korduvalt teavet: 02.12.
4. a tunnistaja ülekuulamiseks toodud Tõnu Jõela ja A.M. samas ruumis olles, 03.12.
5. a videosalvestatud ülekuulamise juures olles kui ka pärast ülekuulamist Tõnu Jõelat ära toimetades. Tunnistaja M.P. andis ütlusi, et tema teada teavitas A.M. Tõnu Jõelat 02.12., et ka M.P. võib seda ülekuulamist teha. Tunnistaja M.P. ütluste järgi sellel ülekuulamisel, millest tema ka osa võttis, oli Tõnu Jõelal võimalus ka temale ütlusi anda kui Jõela oleks soovi avaldanud. Jõela sellist soovi ei avaldanud. Süüdistatava Tõnu Jõela ning tunnistajate A.M. ja M.P. ütlustega on tõendatud varasem konflikt konkreetse väärteoasja menetleja, vanglaametniku A.M. ja vangi Tõnu Jõela vahel enne väärteomenetlust väärteoasjas nr.
6. Konflikt oli tekkinud mitu kuud varem. Lahendamata konflikti tõttu ei saanud Tõnu Jõela A.M. suhelda ja ta avaldas seda ametnikele. Tunnistaja M.P. ütluste järgi kuna 02.
7. ei tulnud ülekuulamisest midagi välja. Tõnu Jõela ei andnud ütlusi. A.M. sai aru sellest ja saatis ta ära. Siis M.P. ütles, et proovime uuesti, videosalvestame, sest on ette tulnud, et alguses ei soovita ütlusi anda, aga kui on kaamera, siis tunnistaja on ümber mõelnud. Tunnistaja Tõnu Jõela tunnistajana ülekuulamise protokolli 03.12.
8. a andmetest, asitõendi vaatlusprotokollist ning tunnistajate M.P. ja A.M. ütlustest teeb kohus järelduse, et 02.12.
9. a Tõnu Jõela tooduna väärteomenetluses ülekuulamisele, tuletas meelde eelnevat konflikti A.M., põhjendas, et M. suhtus temasse kui looma ja et ta ei ole võimeline temaga suhtlema. Seepärast jäi ülekuulamine ära ja protokolli selle kohta ei vormistatud. Kuna 03.12.
10. a Tõnu Jõela tunnistajana ülekuulamise protokollist puuduvad andmed Tõnu Jõela väljendatud konfliktsest situatsioonist, teeb kohus järelduse, et menetlustoimingut läbi viinud ja selle juures olnud ametnikud teadlikult varjasid konfliktset situatsiooni. Konflikti eitades ei tehtud midagi konflikti lahendamiseks. Uuritud tõenditest järeldub, et Tõnu Jõelaga tekkinud konflikti tõttu ei käitunud tunnistaja ülekuulamist toimetanud A.M. seadusega ettenähtud korra järgi. Tunnistaja ülekuulamise kord on sätestatud

§-s 68.

§ 68

lg 1 järgi tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlust omakäeliselt.

§ 68

lg 2 järgi vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena.

§ 68

lg 3 järgi tunnistaja võib 6 ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente. Tunnistaja ülekuulamise protokolli on märgitud, et Tõnu Jõela vaikib.

§ 68

lg 2 teise lause kohaselt selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena.

§ 68lg 2 teises lauses sätetstaud selgitamiskohustus tekib vajaduse korral.

03.12.

1. a protokollis on selgelt väljendatud tunnistaja vaikimine. Seda asjaolu kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll ja videosalvestus. Seega tekkis 03.12.
2. a Tõnu Jõela tunnistajana ülekuulamisel vajadus selgitada talle ka

§ 68lg 2 teise lause sätteid.

Ülekuulamist läbi viinud menetleja seda teinud ei ole. Süüdistatava Tõnu Jõela ütluste järgi kui ülekuulaja oleks vahetunud, oleks ta temaga rääkinud. Tunnistaja A.M. ütluste järgi ta usub, et M.P. teadis, et tal oli konflikt Jõelaga eelmine kord, et Jõela ei taha ütlusi anda tunnistajale. Eraldi sellest ei rääkinud. Tunnistaja M.P. kinnitas teadmist konfliktist. Tunnistaja M.P. ütlustest järeldus, et 02.12.

1. a sai teatavaks, et konfliktse olukorra tõttu ülekuulamine ebaõnnestus. M.P. nägi ülekuulamist pealt. Konflikti lahendamata korraldati 03.12.
2. a uus ülekuulamine seekord teise menetleja ametniku juuresolekul ja toimingu salvestamisega. Videosalvestisest on näha, et M.P. juhatab Tõnu Jõela ruumi, kus Tõnu Jõela jääb ukse juurde seisma edasi liikumata. Asitõendi vaatlusprotokolli andmetel kõnetas Tõnu Jõelat esimesena A.M.. Tõnu Jõela avaldab põhjuse, miks ta A.M. ei suhtle ja see jäetakse tähelepanuta. Tunnistajad A.M. ja M.P. väljendavad oma ütlustes korduvalt, et nad on valmis andma istumiseks tooli ja vahetama ülekuulamistoimingut tegevat ametnikku, kui seda soovitakse ja kui neilt seda taotletakse. Süüdistatava Tõnu Jõela ütlustes väljendatu ja asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud Tõnu Jõela sõnades on selge sisu. Menetlejaga on varasem lahendamata konflikt, mis takistab menetlustoimingu läbiviimist. Menetlustoimingut läbiviiva ametniku vahetamiseks oli tegelikult taotlus esitatud. M.P. ja A.M. vanglas ametnikena töötamise staažist saab järeldada nendel kogemuste olemasolu oma tööalal. Tõsi küll, et väärteomenetluses kohtuvälise menetleja ametnikuna tegutsedes võivad kogemused veel puududa. VTMS § 52 lg 3 järgi anti KarS § 218 ettenähtud väärtegude kohtuvälise menetleja õigused vanglale enam kui üks aastat tagasi, 19.06.
3. a vastu võetud Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega 01.01.
4. a. Süüdistatava ütluste järgi A.M. viis teda endast välja ja ta ei saanud temaga ühes ruumis viibida, hakkas värisema, sest eelnevalt oli M. temasse nii halvasti suhtunud. Tõnu Jõela ärritust on näha ka videosalvestusest. Menetleja ametnikku vahetamata ja Tõnu Jõela allutamisega 03.12.
5. a sama ametniku juures toimuvale menetlustoimingule võimendati tegelikult konfliktsituatsiooni. Olukorras, kus on tekkinud konfliktne situatsioon ja selle lahendamiseks esitatud taotlus on jäetud tähelepanuta, ei saa järeldada, et tunnistajale selgitati enne tema ülekuulamist korrektselt õigusi, kohustusi ja vastutust. Ärritunud inimese tähelepanu on ärrituse põhjuse juures. Kohtuvälise menetleja ametnike pädevuses oli lahendada Tõnu Jõela taotlus, vahetada ülekuulamistoimingut teostav ametnik ja luua menetlustoiminguks rahulik keskkond. Ülekuulamistoiming ei olnud kiireloomuline. Tunnistaja A.M. ütluste järgi läks ta Tõnu Jõelat üle kuulama kambrist leitud katkise kargu lõhkumise asjaoludel. Tunnistaja K.M. ütluste järgi kui katkine kark leiti, siis kohe ei vesteldud temaga keegi sel teemal. Läks aega umbes 3 kuud. Ta unustas juba selle intsidendi ja siis kutsuti teda välja. Väärteoprotokollist nähtub, et K.M. kuulati üle 07.12.
6. a, neli päeva pärast Tõnu Jõela tunnistajana ülekuulamist. A.M. selgitas, et võib algatada ka kriminaalasja. Tunnistaja ütles, et maksab ära kui see on võimalik. Väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt leiti lõhutud küünarkark 08.10.
7. a. 7 Tunnistaja M.P. andis ütlusi, et tema teadis väärteomenetlusest lõhutud kargu leidmise järel kambrist, kus oli Tõnu Jõela ja teine kinnipeetav, kelle nime ei mäleta. Kark kuulus teisele kinnipeetavale. A.M. otseselt ei pöördunud tunnistaja poole, aga nad arutasid igapäevaselt menetlusi, nende lauad on vastastikku. Süüdistatava ning tunnistajate K.M. ja K.J. ütlused tõendavad küünarkargu lõhkumise asjaolusid. Kohtuistungil andis Tõnu Jõela ütlusi, et ta teadis kambrist leitud katkisest kargust. Ta ise ka kasutas seda sportimise eesmärgil. Kasutas karku tõstekangina ja osales ka mingil määral kargu lõhkumises. Kark paindus ja ta painutas tagasi, ei tea kelle käes täpselt katki läks, aga oli kasutuskõlbmatu. Kambrikaaslane võttis süü enda peale, maksis kinni. Süüdistatavat küsitleti enne kambrikaaslast. Tunnistaja K.M. ütluste järgi anti talle jalavigastuse järel küünarkargud. Kargud olid enne seda kui ta Tõnu Jõelaga ühes kambris hakkas istuma, võisid olla aprillist
8. a. 5 kuud istus E2-s ja siis juba olid kargud. Karke oli 2, üks võeti ära, läks katki. Tunnistaja tegeles koos Tõnuga spordiga ja kasutasid seda karku. Kark oli alumiiniumist, võis painduda. Pärast kargu murdumist ei saanaud seda kasutada, vedeles kambris nurgas. Tunnistaja ei kandnud kellelegi ette, et kark katki on. Tunnistaja K.M. ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi. Tunnistaja kirjeldas kargu lõhkumise asjaolusid järgmiselt: Kargu otsas on jalg ja seda võib nupu abil eemaldada. Karku on mugav kasutada sportimisel, riputada sinna otsa kotti pudelitega ja teha rinnalt tõsteid. Kark on peenikene, sõrme jämedune. Kargu varre keskele pani raskuse ja kahelt poolt tõstis üles. Kark paindus ära. Siis painutas jälle sirgeks. Ja siis jälle paindus ja jälle teed sirgeks. Kark kulus ära lihtsalt. Tunnistajal oli jalg paranenud juba ja kasutas karku sportimiseks. Tõnuga koos istusid sel ajal ja nad koos tegelesid spordiga. Ei jõudnud lihtsalt karku ära ei andnud, kui see muutus kasutuskõlbmatuks. Kui kambris oli läbiotsimine, siis leiti katkine kark. Läbiotsimisel viikase neid kambrist välja. Läbiotsimist viis läbi K.J.. Tunnistaja K.J. ütluste järgi leidis tema kambrist katkise küünarkargu, mis käib keskelt lahti. Üks ots oli teravaks pitsitatud nii, et karku ei saanud tagasi kokku panna. Oli 2 osa. Nad võtsid läbiotsimise ajal kargu ära, kuna katkisi asju ei või olla kambris ja andsid teabe- ja uurimisosakonnale üle. Kark oli keskelt läbi painutatud, oli pooleks keskelt, ei saanud enam kokku panna, oli murdunud. Murdekoht takistas kokku panekut. Süüdistatava ning tunnistajate K.J. ja K.M. ütlused on samasisulised kargu vigastuste kohta. Eelnimetatud tõendid tõendavad, et küünarkarku kasutati sportimiseks. Küünarkark muutus kasutuskõlbmatuks kargu kasutamisega tõstekangina süüdistatava ja tunnistaja K.M. kirjeldatud viisil. Pärast kargu leidmist viidi K.M. suhtes läbi väärteomenetlus. K.M. ütles, et tal oli võimalus ja maksis kinni selle kargu, mille kohta on paber olemas. Abikaasa V.A. kandis kargu hüvitamiseks üle 10.50 eurot. Kahju hüvitamist tõendab dokumentaalne tõend – konto väljavõte, mille andmetel on 08.01.
9. a V.A. kandnud Tartu Vanglale 10,50 eurot selgitusega akt nr 5-4/1211, K.M.. Väärteoasja nr 650015000456 menetluses on Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist A.M. koostanud 08.01.
10. a väärteoprotokolli selle kohta, et 08.10.
11. a kella 17:10 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas avastas vanemvalvur K.J., et kambris 3141 asub üks lõhutud küünarkark. Küünarkark oli väljastatud kinnipeetav K.M.. K.M. lõhkus küünarkargu
12. a septembris trenni tehes. Lõhkumisega tekitati Tartu Vanglale varaline kahju 10,50 eurot. Menetlusalune isik on K.M.. Väärteo kvalifikatsioon: karistusseadustiku § 218 lg
13. Menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi 07.12.
14. a K.M. ülekuulamise protokollis. Tunnistajate ütlused protokollitud eraldi: 03.12.
15. a tunnistaja Tõnu Jõela ülekuulamise protokollis; 04.11.
16. a tunnistaja K.J. ülekuulamise protokollis. Muud tõendid ja andmed väärteoasja lahendamiseks on järgmised: tekitatud kahju hindamise akt nr 5-4/121-1; ettekanne 8 nr 5239; akt nr A 3302 eseme leidmise/äravõtmise kohta; 30.11.2015 vaatluse protokoll; R.T. ekiri 16.10.2015; M.M. e-kiri 01.12.
17. Lõhkumisega tekitati Tartu Vanglale varaline kahju 10,50 eurot. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist A.M. on 15.01.
18. a koostanud väärteomenetluse lõpetamise määruse, mille andmetel menetlusalune isik K.M. avaldas 07.12.
19. a ülekuulamisel, et on nõus tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitama. 15.01.
20. a Tartu Vangla finants- ja majandusosakonna poolt väljastatud konto väljavõttest nähtub, et K.M. on tasunud Tartu Vanglale 10,50 eurot, s.o kogu tekitatud kahju. Kuivõrd K.M. on tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud, lõpetati väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel. 30.10.
21. a asitõendina vaadeldud küünarkark tagastati Tartu Vangla meditsiiniosakonnale. Süüdistuse kohaselt menetlusalune isik, Tõnu Jõela kambrikaaslane, K.M. ei ole süüdistatava sugulane ega lähedane isik

§ 71tähenduses.

Tõnu Jõelale selgitati tema õiguseid ütluste andmisest tunnistajana keeldumiseks ja selgitati ütluste andmisest keeldumisega kaasneda võivat kriminaalvastust. Sellest hoolimata keeldus süüdistatav ütluste andmisest. Kohus on eelpool põhjendanud, miks Tõnu Jõelale tunnistajana ülekuulamisel 03.12.2015. a tunnistaja õiguste, kohustuste ja vastutuse selgitamist ei saa lugeda seadusega kooskõlas olevaks korrektseks tegevuseks. Ülekuulamise ajaks võimendatud konflikti tõttu jäi ülekuulatavale õiguste sisu arusaamatuks, mille tõttu ei saanud õigusi kasutada. Süüdistatav leiab, et ta ei oleks pidanud seaduse järgi andma ütlusi enda vastu, kui nad oleksid talle rahulikult asja ära selgitanud. Ütluste andmine oleks kahjustanud ka teda. Ta võttis tõrjuva hoiaku, sest temaga oli inimene halvasti käitunud. Süüdistatava ütluste järgi lähtudes

§ 71, on tal õigus ütluste andmisest keelduda.

Ta ise on seda karku kasutanud, on osalenud kargu lagunemise protsessis, on tal õigus keelduda ütluste andmisest. Eeluurimisel seda tema käest ei küsitud. Kui kriminaalasja alustati, siis süüdistatav põhjendas, et konflikti pärast A.M. ei nõustunud ta tunnistajana ütlusi andma. Väärteomenetluses ei küsitud põhjust, miks ütlusi ei anna. Kriminaalmenetluses uurija selgitas talle kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Et enda vastu ei pea ütlusi andma, ei teadnud ta seda siis, kui uurijale ütlusi andis. Ütlused oleks teda ennast kahjustanud. Alles mõned päevad tagasi enne kohtuistungit vaatas seda seadusest ja leidis ise kriminaalmenetluse seadustikust selle. Ta ei ole seda varem põhjusena välja toonud. Menetleja selgitas talle küll õigusi, aga kui ise seda ei loe seadusest, siis ei saa aru. Ei ole sellist kogemust olnud, sellist nüanssi ei ole elus esile kerkinud, et oleks pidanud enda vastu ütlusi andma. Kohus hindab süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks. Ülekuulamisel esinenud olustik ei võimaldanud isikul enda õigustesse süvenemist. Ütluste andmisest alusetu keeldumine tähendab keeldumist ilma seaduses nimetatud põhjuseta kohustuse täitmisest alusetu keeldumine seisneb isiku kategoorilises, tavaliselt suulises avalduses või muul viisil väljendatud otsustuses jätta ütlus andmata. KarMS § 68 lg 2 sätestab, et vajaduse korral selgitatakse ülekuulatavale seda, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena (vt. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2015, § 318, kommentaar 3.4.). Riigikohtu 18.12.2014. a otsuse punktis 52 on Riigikohus väljendanud seisukoha, mille järgi seda, kas tunnistajal, kes

§ 71

lg 2 p-le 1 tuginedes keeldub ütlusi andmast, on selliseks keeldumiseks ka tegelikult alust, saab lõplikult otsustada üksnes kriminaalmenetluses, milles lahendatakse küsimust, kas ütluste andmisest keeldunud tuleb KarS § 318 järgi karistada. Kohus võib küll teha tunnistajale ettepaneku selgitada, miks viimane arvab, et ütluste andmine teda süüstaks, ja väljendada seisukohta, kas tunnistaja põhjendus on piisav, välistamaks seda, et kohus esitab tunnistaja vastu KarS § 318 tunnustel kuriteokaebuse. Kohtul puudub aga võimalus tunnistajalt sellise põhjenduse esitamist nõuda. Samuti ei saa kohus kohustada tunnistajat ütlusi 9 andma, kui tunnistaja põhjendus ütluste andmisest keeldumise aluse kohta ei ole kohtu hinnangul veenev, kuid tunnistaja ei soostu vaatamata kohtu sellisele seisukohale ütlusi andma. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Tõnu Jõelal oli õigus keelduda ütluste andmisest

§ 71

lg 2 p 1 järgi, mille kohaselt tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast. Tõnu Jõela kambrist leitud küünarkargu lõhkumises osales ka Tõnu Jõela. Seega võisid tema ütlused väärteo toimepanemises süüstada teda ennast. Süüdistuse kohaselt pani Tõnu Jõela kuriteo toime kavatsetult. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 318 koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 2 järgi isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistuses keskendutakse Tõnu Jõela kambrikaaslasele K.M.. Neil puudub sugulus ja seetõttu ei olnud Tõnu Jõelal

§ 71lg 1 tulenevat õigust ütluste andmisest keelduda.

Samas riiklik süüdistaja möönis kohtulikul arutamisel võimalust ütluste andmisest keeldumiseks K.M. süüstavas teos. Selle järelduse teeb kohus küsimusest, kas Tõnu Jõelal oli põhjust K.M. karta. Kriminaalmenetlusseadustiku järgi ei ole hirmu tundmine kellegi isiku vastu ütlustest keeldumise aluseks.

§ 67näeb ette tunnistaja turvalisuse tagamise kriminaalmenetluses.

Väärteomenetluses VTMS § 33 järgi tunnistaja anonüümsust väärteomenetluses ei tagata. Süüdistuses on keskendutud ütluste andmisest keeldumiseks

§ 71lg 1 tuleneva õiguse puudumisele.

Olemasolevad tõendid võimaldasid kaaluda

§ 71lg 2 p 1 tuleneva ütluste andmisest keeldumise aluse olemasolu.

Tunnistaja K.J. ütluste järgi kuulati teda leitud katkise kargu asjaoludel väärteomenetluses tunnistajana üle ja ta andis ütlusi, et nägi varem karku Tõnu Jõela käes. Eeldades, et Tõnu Jõela võis karku kasutades selle lõhkuda, saab teha järelduse, et Tõnu Jõela on seotud kargu lõhkumisega ning seetõttu ei saa temalt nõuda enda vastu ütluste andmist ei tunnistajana ega menetlusaluse isikuna. Tunnistaja K.J. ütluste järgi on vangla meditsiiniosakonnas andmed kinnipeetavatele väljastatavate abivahendite kohta. Need andmeid ei ole tema käsutuses. Neid andmeid saab teabe- ja uurimisosakond välja nõuda. Seega oli väärteomenetlust läbi viinud teabe- ja uurimisosakonnal pädevus tuvastada, kellele küünarkark väljastatud oli. Väärteomenetluses kogutud dokumentaalsed tõendid kinnitasid K.M. süü omaksvõttu ning kahju hüvitamisega tema suhtes väärteomenetlus lõpetati. Väärteoprotokollis on märgitud tõendina ka Tõnu Jõela 03.12.

1. a tunnistajana ülekuulamise protokoll. Protokollis puudub sisu tõendamiseseme asjaolude kohta. Seetõttu jääb arusaamatuks, millist tõenduslikku tähendust see protokoll väärteomenetluses omas. Kohus ei tuvastanud Tõnu Jõela väärteomenetluses tunnistajana ülekuulamisel väljendatud kategoorilist avaldust keelduda ütluste andmisest. Kohus on eelpool põhjendanud, et Tõnu Jõela ülekuulamisel väljendatud avaldused ei ole hinnatavad ütluste andmisest keeldumisena vaid on käsitletavad taotlustena olukorra lahendamiseks. Kohus teeb järelduse, et Tõnu Jõelal puudus tahtlus keelduda ütluste andmisest. Kohtuliku uurimise käigus tuvastati, et Tõnu Jõelal oli 03.12.
2. a ütluste andmisest keeldumiseks ka tegelikult alust, mis tulenes

§ 71lg 2 p 1. Tõnu Jõelat ei tuleb Kar

S § 318 järgi karistada. Kohus jätab tõendite hulgast välja Tõnu Jõelat iseloomustavad tõendid: karistusregistri andmed ja kohtulahendid. Nimetatud tõenditel on tähtsust karistuse mõistmisel. Kohus mõistab Tõnu Jõela õigeks talle KarS § 318 järgi esitatud süüdistuses. 10 Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat videosalvestusega Tõnu ülekuulamisest 03.12.2015. a väärteoasjas nr 650015000456.

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb asitõend jätta kriminaalasja juurde.

Jõela tunnistajana Menetluskulud. Menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud advokaaditasust kaitseülesande täitmise eest 780 euro ulatuses.

§ 181lg 1 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Lahendatavas kriminaalasjas

§-s 182 sätestatud erandeid ei ole. Samuti ei esine

§ 181lõikes 2 sätestatud asjaolusid.

Kriminaalmenetluse kulud jäävad

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11