lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Argo Erk tunnistas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit. Maanteeamet ütles talle, et tal on juhtimisõigus olemas. Ja see teine otsus ei ole üldse õige, sest eelmise otsusega oli juhtimisõigus juba ära võetud ja teist korda ei saanud juhtimisõigust ära võtta kui juhtimisõigust juba ei olnud. 29.01.2016 on A.Erk`ile koostatud väärteoprotokoll /tl 30-31/ kiiruse ületamise kohta 29.01.2016 ja väärteootsus nr 2390,16,000018 on koostatud 26.02.2016 /tl 32-33/. A.Erk`i karistati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 65 trahviühikut s.o 260 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Vastavalt karistusregistrile otsus jõustus 15.03.2016 /tl 8/. Argo Erk`ile on 13.02.2016 koostatud väärteoprotokoll /tl 34-35/ kiiruse ületamise kohta 13.02.2016 ja väärteootsus 2390,16,000038 on koostatud 14.03.2016 /tl 21-22/. A.Erk`i karistati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 71 trahviühikut s.o 284 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Vastavalt karistusregistrile otsus jõustus 30.03.2016 /tl 8/. Selle otsuse alusel oli Argo Erk´ilt juhtimisõigus karistusena ära võetud 30.03-29.04.2016. Argo Erk kinnitas, et on selle otsuse kätte saanud ja teab, et see on jõustunud otsus. Kuigi tegemist on jõustunud ja seega õigusjõus kohtuvälise menetleja otsusega, märgib kohus, et Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-86-09 punktis 7.4 leidnud, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Argo Erk`il 13.02.2016, kui A.Erk pani toime teo, millega seoses tal lisakaristusena juhtimisõigus 30.03-29.04.2016 ära võeti, oleks puudunud juhtimisõigus. Seega A.Erk ennast õigustav väide, et politsei otsus oli tema meelest õigustühine, ei toetu kehtivale kohtupraktikale. Samuti leiab kohus, et A.Erk väide, et tema toetus Maanteeametist saadud infole, et tal on juhtimisõigus olemas, ei õigusta tema poolt toime pandud süütegu. A.Erk ja tunnistaja G.S kinnitasid mõlemad, et 19.04.2016 hommikul G.S helistas A.Erk`ile ja teatas talle, et tal ei ole juhtimisõigust ja ta ei tohi mootorsõidukit juhtida. Tunnistaja G.S sõnade kohaselt selgitas ta ka A.Erk`ile, et registrikannetega on tekkinud segadus. A.Erk rääkis, et läks maanteeametisse juhiluba ära viima nagu G.S tal palus teha, kuid maanteeametist öeldi talle, et tal on juhtimisõigus olemas, sest neil pole mingit otsust. Seepeale otsustas, et sõidab siiski autoga tööle, sest poole päeva pealt ei saa otsus jõustuda, seega juhtimisõigust ei võeta ära poole päeva pealt ja siis järgmisel päeval vaatab, mis saab. Kohus leiab, et A.Erk läks kergema vastupanu teed ja otsustas ära kasutada maanteeametist saadud infot, et juhtimisõiguse äravõtmise kohta pole registrisse kannet tehtud ja otsustas autot edasi juhtida. Kohus leiab, et A.Erk`il oli olemas kõik vajalik info, et õiguskuulekalt käituda. Ta kinnitas, et oli teadlik, et väärteootsusega on temalt ära võetud juhtimisõigus uuesti kuuks ajaks kuni 30.aprillini. Seega A.Erk väide, et kuna 19.04 hommikul sai maanteeametist teada, et juhtimisõigus oli olemas ja poole päeva pealt seda ära ei võeta, on ennastõigustav, sest ta teadis, et juhtimisõigust ei olnud tal juba 30.märtsist. 2 4-16-4004 LS § 201 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. LS § 125 lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. VTMS § 199 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Väärteootsuses on ka selgesõnaliselt kirjas, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. VTMS § 200 kohaselt kohtuvälise menetleja jõustunud otsust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. See säte on kirjas ka väärteootsuses. Selgelt on aru saada, et see on iseseisev kohustus ja selle kohustuse täitmisega/mittetäitmisega ei ole kuidagi seotud juhtimisõiguse äravõtmise s.o lisakaristuse jõustumine, sest isik ei pea juhilube ära viima mitte otsuse jõustumiseks vaid hiljemalt 5 päeval peale otsuse jõustumist. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-6-10 punktis 8.2 märkinud, et seadusega ei ole vastuolus, kui karistusotsuses on karistatu teavitamise eesmärgil ära märgitud juhtimisõiguse äravõtmise kui lisakaristuse kehtimise alguse ja ka lõpu aeg. Kuid sellisel juhul peab karistusotsusest ka selgelt nähtuma, et need tähtajad kehtivad üksnes siis, kui seda otsust ei vaidlustata. A.Erk ei vaidlustanud otsust ning otsus jõustus ja lisakaristuse tähtajad on täpselt need, mis otsuses märgitud. Seega ei saanud tekkida kahtlust otsuse ja lisakaristuse jõustumise ja kehtimise aja osas. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Erk on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 sätteid. Kohus leiab, et Argo Erk poolt toime pandud tegu täidab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Erk pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A.Erk rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja pani tahtlikult toime väärteo, mis täidab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja A.Erk on väärteo toimepanemises süüdi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb A.Erk`i ka karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
Erk puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et A.Erk süü on keskmisest suurem. A.Erk teadis, et politsei väärteootsus, millega temalt karistusena oli juhtimisõigus kuni 30.aprillini ära võetud, oli jõustunud. Samuti politseiametnik selgitas A.Erk`ile 19.04 hommikul, et tal puudub juhtimisõigus. Sellest hoolimata asus A. Erk autot juhtima. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 4-16-4004 A.Erk oma süüd ei tunnista ning ei ole kahetsenud toimepandut. A.Erk andis kohtus ütlusi, et tunnistab end osaliselt süüdi, kuid kohtuistungi jätkudes leidis, et ei näe endal süüd. Seega karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 6-11 on karistusregistri teatis A. Erk kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on A. Erk korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Enamus väärteokaristusi on määratud liiklusrikkumiste eest. A.Erk`i on liiklusrikkumiste eest karistatud nii rahatrahvidega, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kui ka arestiga, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Osa määratud rahatrahvidest on hiljem asendatud üldkasuliku tööga. Vaadates A.Erk poolt toime pandud rikkumiste rohkust ja määratud karistuste liiki saab öelda, et A.Erk`ile mõistetud karistused ei ole mõjutanud A.Erk`i õiguskuulekalt käituma. Seetõttu leiab kohus, et karistuse eripreventiivset eesmärki ei ole A.Erk puhul võimalik saavutada seaduses ette nähtud kergema karistusega s.o rahatrahviga. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et eripreventiivse eesmärgi täidab vaid raskeim karistus, milleks on arest. Kohus leiab, et enam ei ole võimalik aresti asendada üldkasuliku tööga, kuna A.Erk on nii põhi- kui asenduskaristusena üldkasulikku tööd teinud, kuid ka see ei ole avaldanud talle positiivset mõju ega suunanud õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada, kuidas kaitsta õiguskorda. A.Erk isikuna, kellel lisakaristusena eelmise liiklussüüteo toimepanemise eest oli juhtimisõigus ära võetud, millega püüti hoida liiklusnorme pidevalt eiravat isikut liiklusest eemal ja sellega tagada kaasliiklejate turvalisus liikluses, juhtis ka ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid, on karistuse mõistmisel olulisel kohal ning kuna juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuseena ei takistanud A.Erk`i mootorsõidukit juhtimast, seega vaid füüsiline takistus – vabaduse võtmine aresti näol saab tagada A.Erk mitteosalemise liikluses. Võttes kokku kõik
lg 1 sätestatud ja eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab kohus, et A.Erk`i tuleb toimepandud süüteo eest karistada arestiga, sest kergema karistusliigiga, milleks käesoleva väärteo puhul on rahatrahv, ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ega üldpreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et kuigi karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik aresti mõistmine, ei pea see arest olema ülemäära pikk. Aresti määramisel arvestab kohus sellega, et A.Erk ei ole varasemalt arestiga karistatud ning kuigi A.Erk on liiklusalaseid süütegusid küll korduvalt toime pannud, siis juhtimisõiguseta vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise eest on A.Erk karistatud rohkem kui 2,5 aastat tagasi. Kohus leiab, et mõistes aresti (mis on seotud isikult vabaduse võtmisega) alla keskmise määra (arvestades eelnevalt väljatoodud põhjendusi), täidab selline karistus karistuse eesmärgi. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111, 199 lg 3, § 205 lg 2, LS §§ 90 lg 1 p 1, 201 lg 2,
/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.